Tack!

Istun nüüd viimaseid hetki Tallinnas. Stockholmi lennu rahvast lastakse juba läbi väravate. Minust 2 meetri kaugusel seisid kolm rootsi keelt rääkivat meest, üks neist mitterootslane, kuid kõige jutukam. Rääkis küllalt aeglaselt ja selgelt, (nii et isegi mina sain enamusest aru) kuid väga loomulikult ja kõnekeelselt. Mul oli M kohver kõiksugu sööki-jooki täis laotud, nii et ei teadnud, palju ta kaalub. Ja kui kaalule viskasin, näitas 23.4. Pidin šoki saama. Aga eks kohver ise on ka juba vähemalt 6 kg ja ma olin pea kõik asjad seljakotist sisse visanud. Nii et pidin hakkama ümber laduma kraami. Ja osa sööki lihtsalt ära sööma. Jama ikka, kui ülekaalu ei tekita need asjad, mida saaks lihtsalt selga kuhjata..:P

Jõuluvaheaeg oli ülitore:) Aitäh kõigile, kes viitsisid minuga kokku saada ja seda mulle sobival ajal ja nö graafikujärgselt. See andis palju positiivset energiat. Ja mõnus on teada, et mul on Eestis inimesi, kes hoolivad ja näha tahavad:) Kohtumiseni veebruaris!

Imelik, et arvuti aku natuke peab isegi.

cancelled vol 2

Nonii, homme on kolmas katse Düsseldorfist lennukile pääseda. Seekord mitte Internationalist ja mitte enam Dublini suunas, vaid otse Weezest Tallinnasse. Pooled vajalikud asjad jäävad küll Dublinist kätte saamata, aga pole midagi teha. Sel aastal siis jõuluvana kõigini ei jõua..:( Aaga jah, loodan vähemalt ise tagasi jõuda homme. Sest kui ka see lend ei lähe, siis ma ei kujuta kuidagi ette, kuidas üldse enne jõule kohale jõuda..

Vabandused, et ma ühenduses pole olnud, aga on päris palju jamasid, millega tegeleda. Selle vahepeal õnneks ka väga palju toredaid hetki!:D Mõned inimesed on lihtsalt imeliselt vastutulelikud ja abivalmid..:)

Igatahes... loodetavate kohtumisteni!
S.

Fanc*lo al freddo!

Avasin eile Ryanairy kodulehe ja kuna see oli miskipärast alguses norra keeles, siis vahetasin selle ära.. itaalia keele vastu:P Ja vot selline sooduspakkumise reklaam oli.. (väga korralikel ei soovita tõlkima hakata!)
Igatahes.. kui ma viitsiksin päev otsa sõidus olla, võiksin Tallinnast Bergamosse jõuda 6 euro eest:p (pagas tuleks aga vähemalt 5 korda kallimalt). Ja siis sealt kuidagi Milaanosse ja sealt Torinosse. Aga eks seda näeb. Ega palju lihtsamat teed pidi sinna nagunii Eestist ei saa, kui just eralennukit ei oma:P

Praegu tegelen asjade pakkimisega. Moving slowly.. ;) Moving out, I mean.

Aga ma ei tea, mida selle väsimusega teha... magamine oleks vist hea idee küll, aga liiga palju on teha ja liiga vähe on aega.. Sest töönädala jooksul ei jõua midagi tehtud, eriti praegusel ajal, järgmine nv olen Saksamaal (mille jaoks vaja 40 kg pagasit sortida-pakkida) ja jõuluasjaajamisega ei tegele, siis kaks pikkkkkkka tööpäeva ja lend Tallinnasse..

be longing

Just a few links... Täna tuli mu kursuse loengupidajalt laadung meile igasuguse infoga. Teeme järgmisel teisipäeval maratonloengu, et enne jõule maha saada sellega (sest see asendusloeng, mis pidi olema eelmisel kolmapäeval, jäi ilma tõttu ära). Ja siis oli lingitud näiteks see ja see... Tundub, et esimeses on kuidagi nii, et mida rohkem sa oled "võõrkeha" seda tugevam on su kohalik aktsent.. Ma mõtlesin homme kinno minna.. aga kuna lubasin, et lähen "mõneks tunniks" tööle, et aidata ühel järjekordsel uuel (neid on sel nädalal nii umbes 7 vist käinud..) millegi kasulikuga hakkama saada, siis.. ja mõnest tunnist saab alati mitu-mitu:P

mandlid

Siin on jätkuvalt paks lumi maas. Ja rongid ja trammid ja bussid ja lennud on oma tavapärastelt "liinidelt" maas.. Ja linnatänavatel, kus lumest on järel vaid paks lörts, seal roomavad inimesed läbi sopa lausa vihaleajava aeglusega. Kuigi on külm. Kummalisel kombel on see külm aga niisugune, et ei võta mitte küpsetama, vaid lükkab voodisse teki alla ägisedes sooja sidrunivett jooma ja orava moodi pähkleid nagistama.

Ja kusagil on kellelgi nii valus, et ei saa isegi rääkida:(

Tuleks juba veebruar.. Või noh, kui keegi mulle kingiideid jagaks, siis ootaksin jõule ka suurema entusiasmiga;)

Ärge teie haigeks jääge!!

halt

Kummaline on olla ainuke inimene tänaval, kes autodest kaks korda kiiremini liigub. Ja autosid liigub üldse harva praegu. Lund ei nähta siin just ülearu tihti. Ja viimastel päevadel on see ägeda müristamisega koos alla sadanud:) Nädalavahetusel käisime katusel ja loopisime tükk aega mingit rullnokakampa lumekuulidega ja siis vahelduva eduga ise rullnokatsedes üritasime ikka autodele ka pihta saada:P

Erasmuse paberid said posti. Lõpuks. Ilma Itaalia vastuseta. Aga sellest ei peaks probleemi olema.

Tänased ületunnid lähevad homse arvele, nii et peaksin 2 h varem ära saama, et erakorralisele loengule jõuda ja pärast seda antakse ehk Seomras süüa ka. Kuigi Mõni pole selleks ajaks veel Pariisist tagasi jõudnud..

Aga lennupiletiost on veel õhus. N peaks ära korraldama kõik. Tahaks selle etapi kuidagi kokku võtta. Itaaliasse kibelen vist, vot.. Aga enne on ju paar puhkepausi Eestiski:)

Nüüd kipub silm kinni vajuma..

Ahjaa, nädalavahetusel hostime ühte portugallast. Loodetavasti tal pole selliste plaanide vastu midagi:P Ja magustoiduks...

Lambad on siin ja lambad on seal...

Hei-hei!

Yesterday's fortune cookie said: You will step on the soil of many countries.

Couldn't have guessed better;)


Trip Gaeltachtasse oli super! Meil oli väga tore seltskond, vinge CS host, kes meid oma sõbra lahkumispeole kaasa võttis ja muidu igasugu kohalikku tarkust jagas, seda nii inglise kui iiri keeles (ja ta riiulis vedeles veel hispaania, itaalia, tšehhi, saksa jms sõnaraamatuid), ilm oli karge, aga kuiv ja isegi päikest vilksatas, vaated oli imeilusad ja GPS rääkis vigases Eesti keeles, sest meie iirlasest autojuht on miskipärast sellest (ja pea kõigist teistest keeltest k:P) suht vaimustuses.
"Kolmsada meetri pärast keera vasakule!" Aga poola, hollandi ja saksa keeles oskas miskipärast rääkida küll..

Ja üliäge on see, et Eestis võtavad ülikooli-inimesed vaevaks ka nädalavahetusel kirjadele vastata ja isegi väga tähtsatelt tegelastelt tulevad vastused kohe järgmisel päeval ja äärmise põhjalikkusega. Ja kasu oli ütlemata suur, (nüüd klapib mu õppekavast puuduvate punktidega isegi paremini) nii et ei saa kohe kuidagi nuriseda:) Kuigi ma asendan mõned Tallinna 3 EAP ained Itaalias 9stega, pole vast väga hullu, sest midagi saab vähemalt asendatud. Ja need ained võtaksin nagunii, isegi kui vabaainepunktid kahekordselt lõhki läheksid:) Itaaliast aga võingi vist vastust ootama jääda:P Ehk peaks paberid lihtsalt posti panema ja lootma, et keelekursused jm nipet-näpet saab veel pärastpoole lisada.

See tundub muhe koht olevat. Ma kohe tunnen, et ma peaksin siinset aega paremini kasutama kui trühvlite tegemiseks (:P), aga...

Neljapäeval tuleb meile emergency couchsurfer Malaisiast.. Hmm..:P

Ja veepump "lendas õhku" praktiliselt. Homme tuleb parandaja, aga seni saame kasutada vaid köögi külmaveekraani. Vetsus käimiseks peaks vist naabreid külastama:P

Homme saan loodetavasti ikka töölt enne kursuse algust ära, vaatamata sellele, et mu kolleeg keda niigi vallandamine ohustab, oli täna haige ja tööle ei ilmunud, ja homse kohta pole midagi vastanud..

Peaks veebruari lennud ka selgeks tegema. Te ei kujuta ette, kuidas ma uut semestrit ootan!:) Mitte et mul elukoht olemas oleks ja paberid korras jms, aga... :D La vita è bella! Isegi, kui ma nii väsinud olen nagu täna (ja enamasti..) Keegi on mu vist lihtsalt oma hea õnnega nakatanud;D Hope it'll last!:)

Sogni d'oro!
S.

asjalikkusega alustamine

Ma tean, et ma olen kirjutamise kohutavalt hooletusse jätnud, aga täna olen üritanud end käsile võtta. Ja siiani on päris edukalt läinud. Lisaks isiklikele meeldivatele kirjadele, mille kirjutamatajätmise põhjuseks on aja- ja/või energiapuudus, sain saadetud ka nii mõnegi vajaliku (pool)ametliku kirja, nii et nüüd ootan vaid konkreetseid vastuseid ja... Kuna nädala sees pole mahti selliste asjadega tegeleda, siis pühendusin täna täielikult, et saaksin homme koos teistega reisile minna:) Lähme B, tema täditütre ja sõbraga kahepäevasele autotripile edelasse. Ja et ma ikka kindlasti kaasa tuleks, võimaldati mulle täna täielik ja segamatu rahu ja vaikus, ja isegi söök toodi siia:) Ja kirjadega parasjagu nostalgitsevale tasemele jõudes pugisin magustoiduks oma sünnipäevaks saadud ploomitükkidega (ja ebatervislikku) Kalevi šokolaadi ja mõlgutasin mõtteid "jõuluvaheaja" plaanidega seoses..

Üleüldiselt olen ma kuidagi palju rahulolevam, kuigi ikka on "kõik" tegemata ja nägemata, aga kuidagi on olemas mingi visioon vähemalt lähituleviku osas:)

Muide, kes mulle külla tahab tulla, siis 27.jaanuaril kell 14.55 väjub Tallinnast Dublinisse 8 eurone Ryanairi lend! Tagasisaamiseks ei tule ka just palju rohkem maksta, nii et tõesti, kes tulla tahab, siis andke teada! Ma saan siit Dublin City Giftcardiga piletid osta ilma bookimistasudeta;) Ja tagasi saaksite sõita näiteks minuga sama lennuga, st arvatavasti 1.veebruaril. Mitte et see midagi meeldivat peaks olema, aga...

Oeh, kummalised ajad on. Eelmise nädalalõpu tripist polegi kirjutanud?? Oioioi.. Sellest ei saa lühidalt kirjutada ja põhjalikult kirjutamine on pingutustnõudev.. Aga mulle avaldas väga muljet see väikeste kohakeste autentne elu ja üllatavalt erinev tänavapilt sellest, mida siinmaal näeb, ja loomulikult see mõnus-mõnus aktsent:D

Vaatamata sellele, et töötunde sel nädalal tavapärasest nagu oluliselt rohkem polnud, tundub, et olen seekord kõikide asjade tegemisega kohe eriliselt jänni jäämas. Ja üleeile ütles telefon kapitaalselt üles, nii et kõik numbrid olid läinud.. Jess. Läksin täna ühesse neist hiinakate pisipoodidest, kus nad sim-kaarte lukust lahti teevad jms, lootusega, et nad saavad ehk miskit teha veel. Lõppseis on selline, et ostsin endale minutipikkuse otsustusaja tulemusena väikse valge Sony Ericsson W205, millele nad kõik mu varasemad numbrid (kuigi kõik nimed on väikeste modifikatsioonidega) tagasi said toodud, aga Iirimaal oleku ajal saadud on igaveseks kadunud.. Teinekord tuleks vist rohkem ennetamisele mõelda..

Täna käisin LUASega sõitmas. Rohelisel liinil avati pikendus ja selle puhul on terve nädalavahetus sõidud kõigile tasuta, nii et hea võimalus hop-on-hop-offi teha:) Viimane peatus oli küll täiesti absurdses kohas keset lagedat platsi, kus praktiliselt ainult paar uut büroohoonet ja parkimisplats.. Kuna ma jäin oma minekug juba suht hiljapeale, siis oli milk shake'i putka end kokku pakkinud, aga ühes vahepealses peatuses sai näiteks trummitöökojas paar põmmi veel lüüa:)

Näedsa, toortoitluse ja taimetoitluse teemad on isegi Eesti meediasse tihedamini trügima hakanud.

Päris juhuslikult sattusin lugema sellist vana asja ja tundus huvitav:)

Ahjaa, eile käisin raamatukogus ja avastasin, et seal "world languages" sektsioonis on 6 eestikeelset raamatut ka. Ei midagi, mis Eestis tuntud oleks. Aga seal oli üks oranž kangakaaneline luulekogumik, mille kaanel rohelisega kirjutatud "Rogha Danta (tähendab iiri keeles 'valitud luuletused') seitse iiri luuletari", ja kui keerasin lehte nii, et paremale jäi patsiga külg, siis vasakult võis lugeda, et toimetaja ja järelsõna autor on Miriam McIlfatrick;) Kuigi erilist luulearmastajat pole minust siiani saanud, ja võibolla rohkem kui paar rida raamatu põhiosast mul alla ei lähe, siis järelsõna tasub vist ikka lugeda:)

Kallis härra Q

Kallis härra Q,

Anna andeks, et ma pole juba paar päeva uudistest teada andnud. Eile (oli see tõesti nii hiljuti?:O) hommikul kimasin töökaaslase rattaga läbi sibliva liikluse kõiki punaseid tulesid eirates, vahelduva eduga vales suunavööndis, kõnniteel või sinka-vonka tuhisedes koju, et erakorraline intervjuu läbida:P Oli täitsa sümpa:) Ja kui mul enne väga lootust polnud, siis nüüd... Oleks ju tore kevad Torinos veeta;D Kui tööle tagasi jõudsin ja N küsis, kuidas läks ja et mis see täpselt oli üldse, siis läks ta olek nähtavalt murelikuks, kui kuulis, et see oleks järgmisest semestrist e veebruarist alates. Good people are hard to find...

Homme siis Bristolisse ja Cornwalli!:) Ja väikese plaanimuudatusega juhtus nii, et lähme laupäeva õhtul Bristolisse ja meie CS hostil (ainuke, kellele eile öösel kirjutasin:P - neid pole palju, kes 3-4 inimest võtta tahaks..) on pidu plaanis, nii et meid kutsuti kampa lööma:)

Mul pole veel aimu, kuidas ma lennujaama jõuan või kus ja millal ülejäänutega kokku saan, aga.. homme on ju reede:) Magama peaks vist ka paar tundi..

smart

Probleemile lahendust otsides...
B: Ask someone smart.. S-M-A-R-T.
- M: 'Smart' means 'death' in Czech.

Yey!

Ja 'krk' on 'kurk'..:P

Plastic coating not suitable for consumption.

...says Gouda. This is the world that we live in...;P

Tulin täna töölt ära u 80x60 kilekotiga, kus oli viis meetripikkust prantssaia ja kolm kakukese moodi elukat. Siuke Amelie moodi jalutuskäik:P Või justkui oleks käinud tolmuimejat jalutamas if you know what I mean. Need olid meil tööl lihtsalt kingitus mingilt pagaripoelt, kes meie käest kooki tellib, aga kuna nad (obviously!) raw vegan pole, siis N'l polnud nendega midagi teha, ja hiinlased nähtavasti suured leivasõbrad pole, nii et mina pidin kogu kupatuse kaasa võtma. Kuna mul siin üks pagaripoodide maalt pärit ja teine juustunärija, siis lootsin, et saab vähemalt osa ära kasutatud ja ülejäänu võib partidele anda. Nii ma siis tegin hunniku bruschetta-laadseid näkse:) Üks baguette on läinud, jeiii:P

Punky Reggae õhtu oli ka täitsa tore:) Kuigi ma olin nii kapitaalselt läbi selleks ajaks, et siuke pooluimas olek võinuks mõnel muul puhul kahtlane tunduda. Aga mitte sellisel üritusel.

...


Laupäeva õhtu. Tänane on möödunud itaalia lainel. Ostsin Nutella ka, et saiahunnikut vähendada, aga selleni pole veel jõudnud:P Selle asemel sulatasin oma šokolaadimiksi ja üritasin tempida, milline kogus agavet ja kookospähklivõid aitaks kunagise äparduse likvideerida. Samal ajal koperdasin pidevalt edasi-tagasi arvuti vahet, et mõnda järjekordset lehekülge uurides midagigi loodetava järgmise semestri ülikooli kohta teada saada. Ja meil oli Nutella-maalt külaline ka korraks:D Nii et sain temalt veits selgitust mõne arusaamatu asja kohta:) Ja siis kogemata õigel ajal Nouvelle Vague'i kuulates avastasin, et mõnel siin on veel sarnane muusikamaitse:)
Ja isegi kui kokkuvõttes midagi konkreetselt tehtud ei saanud terve päeva jooksul, siis on praegu selline hea tunne, et oli rahuldust pakkuv päev. Siuke üliõpilaselu tunne.. :) Parasjagu uurimist ja tegutsemist on väga nauditav ikka..

Btw, Arvo Pärt tuleb varsti külla. Ma arvan, et nii mõnigi iirlane teab tema muusikat paremini kui eestlased. Mäletan, et kui Montsel külas käisin, siis ta elukaaslasel oli mitu Pärdi kogumikku.

it's now or never

Ma ei jõua ära rõõmustada, kui ütlemata head ja armsad mõned inimesed isegi kaugühenduse teel olla võivad!:) Aitäh!

Ja need on ka head, kes tagant torgivad, et ma vähemalt nii kaua alla ei annaks, kui veel võimalust on:)

Eks nüüd näis.

crab

On nii kohutav tõdeda, et siiani olen kõik valikud teinud lähtuvalt oma võimete piiratusest ja parasjagu teadaolevatest võimalustest (eks see vist ainult nii käia saabki, aga...). Ja nähes, mis maailmal tegelikult pakkuda on, tundub kõik nii väike ja vale... ja ..võimalik.

Lord Henry mõju pole ka just kõige parem ideede ohjeldamiseks.. Ja Belfasti antikvariaadid oma old school kohvrite ja jalgrataste ja miniteleviisorite jms'ga.. Ja vaimustuskirjeldused Uus-Meremaast, Berliinist, Amsterdamist, Kopenhaagenist..

Ja jälle juhtus nii, et kui kõrvuti on kaks ust, üks kinni ja teine lahti, ja ma näen mõlemat - nad viivad samasse kohta välja-, siis lähen mina kinnist ust avama, et välja minna. Automaatselt, mõtlemata, et see kuidagi ägedam oleks või midagi.

Kõik on nagu ananassimahl. Võid jäädagi vaidlema-mõtlema, et on see nüüd hapu või magus.. Ja pikapeale ei saa ise ka aru, mis maitse suus on..

Ma tahaks, et mu fotokas töötaks.

Plaanid muutusid.. Belfasti lähme nüüd kohe. Ma ei tulnud selle pealegi, et see ju puhta nii teine maa, et peaks raha ka kaasa vahetama;P Aga kel pangakaart, saab lihtsalt imelikke kupüüre, mida Londonis ära ei tunta, sealt välja võtta.
Ja Itaalia... Kuna praeguseks on selge, et pole lootust teist semestrit seal veeta (vähemalt ametlikult läbi Erasmuse), siis 5.-7. novembril oleme Milano lähistel. Lend on 5dal sama vara kui Bristoli oma:P Miski 6.35 või nii... :D

Loodetavasti saan kirjadega homme tegeleda:)

Kui ma praegu Eestis oleksin, siis ma koguksin endale NEID bussipileteid..

rändajad

Täna on mingi nostalgiapäev. Või noh, mitte vaid täna. Olen nädalavahetustel alati mingis eksistentsiaalküsimuste-mode'is, ja eilse filmivaatamise järel kaks tundi und enne tööleminekut ei olnud vist ka päris piisav..:P Ja igatahes, seenel-marjul käisime ära. Tagasi jõudsime läbiligunenute ja poristena. Ja netiotsingute tagajärjel pidasime paremaks saadud seeni lõpuks ikkagi mitte süüa:P Kuigi olime mõlemad enda korjatute söödavuses täiesti kindlad. Aga kes teab, mis erilised sordid siin võivad eksitajateks olla.. Aga ei tulnud mõttessegi seda käiku kuidagi kasutuks pidada:) Mets oli mõnus! Oleks veel B fotoka aku ka täis olnud.. Aga ma käisin eelmisel päeval Wexfordis ja õhtul docklandis kondamas ja siis unustasin.. Öised fotod on fantastilised! Aga kannatust;)

Täna tööl toodi meile kaupa, ja sel ajal kui me kontrollisime, kas kõik olemas ja klapib, helises delivery guy telefon. Ja helinaks oli Urban Symphony "Rändajad". Väga sobilik.. Ta võttis kõne vastu ja rääkis puhtas vene keeles. Selge.

Ja kogemata muusika kuulamise lainele sattuda on väga ohtlik. Sest see tõmbab sügavale kaasa... Eriti siis, kui kõik on millegagi seotud..

Good Friday;)

No tere jälle! Mitte et mul muud teha poleks.. aga ma lihtsalt tahan mõned asjad välja elada!:)
Sain pangas käidud, ja kuigi mul seda õiget paberit siiani kolme järelpärimise ja lubamise peale saabunud pole, sain konto avatud maksuameti Interneti PINi kirjaga:) Jõudsin sinna vahemikus 12-2, ja mulle öeldi, et praegu nad uusi kontosid ei ava, kuna neid on vaid 2 tükki tööl (mida oli rohkem kui järjekorras inimesi, kellel neid vaja, aga...) :P Läksin siis vahepeal postkontorisse postal orderit tegema, et kursuse application ometi ära saata. See käis küll tsiuhti:) Varusin endale talvele mõeldes soojema jaki ja kampsuni ja kindad ja pidžaama. Ja siis tuli pähe, et kui pangale see aadressi "tõend" sobis, sobib ju raamatukogule kindlasti ka! Nii et nüüd on mul võimalik igasugu reisiraamatuid (Cornwalli vaatamisväärsused võtsin:)) ja keeleõpikuid laenutada (nii et lisaks sellele itaalia keele omale, mille eile ostsin, sain täna teise veel - lisaks selle otstarbele nägi ta kaas ka muhe välja) ja "Veronika decide di morire" kaasa võtta. Ja kui ma tahaks, siis saaks isegi näiteks süntesaatorit mängida ja oma salvestisi teha:) Muusika ja DVDde osa ma praegu väga põhjalikult ei uurinud, nagu ka ajakirjade, ajalehtede ja igasugu researchi materjalide arhiivi.. Keelevahetuse õhtute infoleht anti ka kaasa kohe:) Ainult et loomulikult eesti keelt seal ju pole, nii et...

Ainult paar asja jäi veel listist maha tõmbamata... ;)

flying high

I can't believe it!!:D Heeee, ma lähen sünnipäevaks UKsse!:D Jälle:P

Ma arvan, et Woody filmi näitlejate mõju tuli kasuks. Ja Amelie:) Ja see kohati peal käiv tunne, et ma mitte millegagi ei tegele.

Ja I'm off tomorrow!:D Lihtsalt see 45h süsteem tähendab, et oleksin pidanud täna 4 ajal oma nädala lõpetama tegelikult;) Nii et aitab küll. Homme pean vist asjaajamiste pärast linnas olema, aga L tahan kuskile mujale minna. Ja P lähme loodetavasti seenele/mustikale. Kui poolakad oma metsasalakohad foorumis reedavad:P
Viimasel P käisime kohas nimega Maynooth. See oli esimese ettejuhtuva rongi sihtkoht:P Mitte et see väga Dublinist väljas tegelikult oleks olnud, aga... No, omaette külake küll tegelt. Ja ülikool ja selle ümbrus oli kena:) B fotokas peaks paar pilti ka olema ühest lahedast kolmnurkse avausega alleest, mis pisikesse surnuaeda viis. Ja oi, kuidas seal golfimängijaid armastatakse! Aga ürita sa nende radadel tavainimesena käia.. Eriti veel kui OpenStreetMapis mõni agar poolakas (jälle:P) kõik nii ära mäppinud on, et enam midagi välja lugeda ei anna, ja mõni metsatee on u 30 meetriga nihu pandud, nii et sa selle puudumisel läbi muraka-nõgesevõsa ronid, et avastada, et sel ainukesel tagaväraval on silt, mis keelab läbipääsu:)

Oeh..uneaeg vist..

hmm

Eile vaatasime mingit Woody Alleni filmi, kus näitlejad mind oma briti aktsendiga lõid. Niuhti! Peaks ikka sinnakanti minema.

Ja enne-magamajäämist-jutuajamise lõpetuseks sain kuulda, et "you should travel!" Absoluutselt viimane lause enne uinumist.

Homme lähen Jervisest läbi, et üks kaval kaart saada, millega krediitkaarditasusid maksma ei pea;) Ja ehk saan siis sünnipäevaks ilusa aktsendi saarele lennatud.

Itaaliaga on ikka tore asju ajada küll. Nüüd nad arvavad, et ma ei teagi, et ma oma ülikoolilt enne kinnituse peaks saama kui nendega otse asju ajan. Aga ma tahaks ju ainult teada, mida sealt valida on! Oijah. Ja kuu lõpp on kohe käes...

Uni.

maailm ja mõnda

"Välistudengid suhtlevadki suuremalt jaolt siiski isekeskis ning võin ausalt öelda, et erasmuslaste grupis on tunda tugevat kokkuhoidmist. Aga eks see ole ehk üsna arusaadav. Nad kõik on praegusel hetkel kuskil n-ö vahepeal – kaugel kodust, kuid mitte jäädavalt, otsimas seiklusi läbi iseseisvumise."

Kas see ei käi mitte kõigi kohta? Selleks ei pea küll Erasmus olema..

Kui tavliselt oleme igapäevaelujuttudega piisavalt hõivatud, siis kolmapäeval sattusime tavapäratult tühjas SS's (ma ei leia kuidagi mugavat ja külgejäävat lühendit Seomra Spraoi kohta...) B ja M'ga kultuurierinevuste ja 'võõras-tuttav' teemale (a la keegi Indiast pärit infotehnoloog ei julgenud Iirimaale saabudes sellise monstrumiga sõita nagu seda on eskalaator, sest polnud sellest varem midagi kuulnud jms) ja tabasin end jällegi "we'll always remain foreigners/immigrants" mõttelt. Mille tuntavaks kinnituseks on olnud paar pudikeelset telefonikõnet meie tükkideks pudenevast telefonist tööl:P

Ma vihkan ootamist. Paber aadressiga panga jaoks (see on absurdselt naeruväärne juba, et ka kolmanda järelpärimisega midagi ei muutu..), jah-sõna akadeemilisele puhkusele saamise kohta, et julgeksin end siin kursusele kirja panna (mitte et ma ebausklik oleks, aga..:P) ; kaks tööpäeva, et aktiveerida mu "konto" Torino ülikooli juures, et saaksin lõpuks korralikku infot ja kursused välja valida.. Neid on kindlasti veel.

Eile käisin Ballsbridge'is tervisetoodete tradeshow jaoks meie osa üles panemas. Šokolaadipüramiide ehitades ei tulnud puudust tunda möödujate kommentaaridest (a la 'ma tean, kus ma homme hommikusööki söön') ja üks Ameerika vanaonu seletas isegi kuidas ta ühe tuttava dehüdraatori-süsteemi parendas (mitte et mulle oleks need nano-lalalaaa terminid meelde jäänud:P) ja kuna ma ütlesin, et ma nädalavahetusel seal pole, tõi mulle maailma kõige väiksemad mahlapudelid:P Kuumutamata ja kümutamata, säilimiskuupäev 13. november.

Jei, ma suutsin oma läpaka ka laua pealt alla tõmmata. Hea on, et see laud madalam kui põlvekorgune oli.. Huvitav, mitu tehnikavahendit ma ära lõhkuda suudan..:P

Aa, veel.. Natashal vedeles autos DVD Burning Man festivalist (millest B just paar nädalat tagasi vaimustusega rääkis), mille ta mulle laenuks pakkus. Ühe ta sõbra tehtud. Maailm oleks nagu imetilluke..:)

Kuna me oleme B'ga mõlema otsustusvõimetud, siis leppisime kokku, et lähme homme rongi-või bussijaama (oot, seda ma ei mäleta, kumma kokku leppisime:P) ja hüppame esimesele asjale, mis läheb u tunni-pooleteise kaugusele ja kohta, kus me kumbki käinud pole.


Raua kirjutisest.. : "Meie olukord ei ole veel selline kui Leedus, kust eelmisel aastal lahkus 21 970 elanikku ehk siis umbes kaks Haapsalu või pool Pärnut, aga sisserändajaid oli ainult 6487. (Võrdluseks: Eestist väljarändajaid oli 4647, sisserändajaid 3643.) Üks mu tuttav kirjutas mõni aeg tagasi oma Skype’i tunnuslauseks, et „leedulased ei emigreeru, nad evakueeruvad”." Taibukas. Või see.."Kuid olukorras, kus Soomes ja Rootsis on kõrgharidus tasuta ja mitmed sealsed ülikoolid kuuluvad Euroopa parimate hulka, tähendaks kõrghariduse tasuliseks muutmine Eestis massilist ajude väljavoolu. Niigi on Eesti Euroopa riikide seas nimekirja lõpuotsas nii tasuta kõrghariduse kättesaadavuse kui ka õpitoetuste poolest. See tähendab, et isegi tasuta kohal õppimine võib majanduslikult halvemini kindlustatud perede lastele juba praegu üle jõu käia – kuid väiksemate linnade ja maakoolide lõpetajad on kõrgkooli pürgides juba algselt halvemas seisus, sest suuremate linnade parimad koolid valmistavad riigieksamiteks paremini ette. Väga küüniline on neis oludes oletada, et sama õppemaks kõigile asetab ülikooli pürgijad võrdsesse olukorda. Lennukipilet maksab vähem." :P Right you are!;)

All good

Jah, olen Electric Picnic'ult ilusti tagasi koju jõudnud. Juba kaks päeva tagasi. Või noh, ööl vastu esmaspäeva. Ei suutnud see vihmatorm (on ju selline asi olemas, eksju:P) mind minema uhtuda. Küll aga suutis läbi leotada kõik mu paberimaterjalid(vääää, ma ostsin selle suure targa raamatu kõige toimuva kohta, kus esinejate info sees, nüüd aga kükitab see kooldunult lambi otsas, et vähegi endist kuju tagasi saada) ja niigi ääri-veeri avanev fotokas pole pärast seda oma silma lahti teinud ning telefoni sim-kaart on roostes ja trikitab..
Festivalist praegu väga pikalt rääkida ei jõua, sest rääkida oleks palju ja vähesel pole mõtet! Ja kui pildid aparaadist kätte saaks, siis näitaks neidki:) Aga väga vinge oli! Väga võimalik, et aasta pärast lihtsalt kolmeks päevaks festivalituristina siia tulen:) Seda loomingulisust kogu ala kujundamisel ei jõua lihtsalt ära imestada!!:) No selge see, et kui iga külastaja oma pileti eest €240 maksab ja neid olla u 32 tuhat olnud, siis jagub vahendeid tunduvalt enamaks kui üheks korraks WC tühjendamiseks:P
Kuigi esinejaid oli nii suuri ja kuulsaid, et mõned hakkavad juba aukartusest värisema, siis tegelikult need suure lava kontserdid minule nii ei mõjunud kui väikesed jämmimised Oxjam telgis (nt The Barley Mob) või Body&Soul'i orulaval puuonnistiili keskel esinenud Ultan Conlon ja Jennifer Evans või päris orkester kohe või meie (mitte et ma oleks rohkem tööl olnud kui hommikused käimalükkamised:P) telgis Attention Bébé väikeses iirikeelses telgis esinenud Dirty 9s (nad on kõik teglikult hoopis teistsugused kui netist leida võib:P). Kui iirikeelsete laulude vahele visatakse paar iirikeelset fraasi, mis publiku muigama paneb, siis tekib tahtmine ka ise sellest salakeelest aru saada. Esimest korda tekkis selline tunne, et siin on ikkagi midagi väga salapärast alles. Päris huvitav oli täiesti juhuslik tutvumine ühe iirlasega, kes paar aastat USAs elanud oli, ja tagasi tulles Connemarasse kolis, et õppida selgeks keel, mis peaks ju ühel selle maa elanikul justkui oma olema;) Siuke 'võõras oma kultuuris' värk on paeluv. Ja tore, et ka teistele.
Üleüldse jättis Mindfieldi sektor mulle kuidagi mõnusa ja inspireeriva tunde:) Ja kirjanikega kohtumised on mulle ju alati meeldinud. Eriti selliste ekstsentrikutega nagu näiteks Julian Gough. Imelda May, Heathers, Villagers, Mumford&Sons, The Frames (ma sain tükikese sellest penoplastist E tähest, millega mulle vastu pead virutati, kui 'FRAMES' tähed publikusse pillutati:P), Jonsi, Leftfield, ... Aga bändid polnud üldse kogu värk, vaid just see päevane osa, kus kõiksugused viltimise ja kudumise ja oksaväänamise ja sepa-, puutöö-, kivitagumise- jms töötoad Greencrafts'i ala elavdasid. Ja juba see loob mõnusa atmosfääri kui kõikjal liigub ringi selliseid nähtavalt folgi-, jooga-, öko- või taimetoitlase välimusega (jah, see on kuidagi teatud grupp:P) inimesi:) Või hummuse ja falafeli putkade vahel kükitab kahekordne buss, mis sõidab kasutatud toiduõliga. Ja päikeseenergiat kasutav Tiny Tea Tent võtab tassi kasutamise eest märkamatu deposiidi, nii et tassi tagasi viies imestad, miks küll sulle euro näppu pisteti..:)
Siuke hämar ja padjalösula meeleolu ja tasuta šokolaadid ja tee heategevustelgist (nad olid minimõõtmetes inimeste kujukesi valmistanud ja siis festivali alale peitnud, et leidjad nad siis kodutu staatusest päästaksid:)).
Eks muidugi see oli ka äge kui õhtul näiteks tulešõu fantastiliselt muusikasse tantsiti.. Ja nii mõnigi koomik oli päriselt ka koomiline. Ja silent disco on nii tore:) Eriti kui vahepeal ka valsimuusikat lastakse ja sa kellegi lihtsalt keerutama haarad, ja pärast tuleb välja, et tema kuulas hooopis teist kanalit oma klappidest:P Ja metsas puude vahel toimuv reiv on ka päris huvitav idee:)
Kusjuures, Natalia tõesti sõitiski rattaga selle 90 km maha ja ei valutanud pärast lihaseidki..!

Jah, vahepeal on hea igapäevast välja saada.
Homme on kolmapäev;) Loodeavasti jõuan seekord ka Seomra Spraoi'sse. Üks Natasha vabatahtlik, kellega me koos salatit lõikuma hakkasime (õigemini, tema lõikus ja kuna ma sinna juttu ajama jäin, siis mõtlesin, et mis ma niisama seisan:P), olevat seal paar kuud tagasi raw- õhtu korraldanud:) It really is a small world!
Mis siis veel.. B pole üldiselt rohkem näha kui korra pimedas, kui ta kella 5 paiku tööl tuleb ja sedagi ainult juhul kui ma üles ärkan. M sõidab neljapäeva hommikul Hiinasse. Meie iirlase välimusega (st tedretäpiline punapea) sakslasest couchsurfer, keda ma lausa kahel päeval umbes 5 minuti jagu nägin, leidis endale kahe minuti kaugusel üheksaks Erasmuse-kuuks elukoha.
Mainisin täna Natashale, et leidsin ühe kursuse, mida ma võtta tahaks, aga see on teisipäeviti kella 6 ajal.. Mispeale ta ütles ainult, et võta muidugi, ajaga annab ju vangerdada. Et tuled näiteks varem tööle või oled kolmapäeval kauem vms. Hehee.. Mitte et need väga head variandid oleks, aga still:P

Jei, ma olen suutnud peaaegu kõik asjad ära kuivatada. Vahepeal laenasin siin samamõõdulise kampsuneid:) Telgi panin niimoodi rõdule, et alumistel läks satelliidipilt ära:P Oops.. Aga sai vist korda, kui ma ta paigast liigutasin.

Söögiks tegin täna järjekordse improvisatsioonikemüüse igasugu olemasolevast: riis rohelise sibulaga, sinna sisse segatud peediviilud ja mustad läätsed, maitseks sutsuke soola ja mõrkjat oliivõli. Ilus ja roosa:) Kes ära arvab, mitut komponenti ma mõned aastad tagasi meelsasti sõin, saab auhinna! ;D

Ja kuidagi on ikka nii, et mul on magamiseks jäänud alla viie tunni, ja kõik kirjad on vastamata...

Huvitav, kas asi on selles, et mul üldjuhul ikka naeratus näolt päris pühitud pole.. Miskipärast inimesed arvavad, et mul ealeski ühtegi muret pole ja elu on vaid lust ja lillepidu. Hmm..

Ma loodan, et B pole seda mõtet maha matnud, et nädalavahetusel auto rentida ja kuhugi "maale" sõita.. :) Loodetavasti pole ilm selline nagu viimatisel nädalavahetusel..
Ühe tõelise vihmamantli peaks vist muretsema..;)

words words words

Üritan juba mitu õhtut seda raamatut (vt tänast pealkirja) lugema hakata.. Aga mis teha, kui silmad iga kahe sõna tagant kinni vajuvad.. Eile saatsin osakonda kirja, et kontrollida, kas mu akadeemilise puhkuse avaldus on kohale jõudnud, ja selle paari rea jooksul jõudsin korduvalt magama jääda, nii et lootsin, et ma sinna päris lollust kokku ei kirjutanud või vales keeles vms:P Aga täna tuli vastuseks "ma vist juba viseerisin Teie avalduse". Jei!:P Eks siis ole näha, mis otsuse nad teevad seal ja kui ruttu sellest teada antakse.

Ülikoolilt tulevad meilid, et varsti algab kool ja rebasepäevade info on üleval ja kutsutakse avaaktusele jms.. Kummaline, et mul sinna asja pole seekord.. Ja kummaline, et juba on augusti lõpp.. suvi läks nii kähku, nagu polekski olnud! Külmutage kõik marjad-viljad mulle! Kui tulen, teen igasugu smuutisid!:) Ma poleks kunagi arvanud, et rabarbereid poest ostan, aga..:P

Sattusin suht juhuslikult nägema ühe kursuse pakkumist, mida ma võtta tahaks. Ainuke jama on selles, et teisipäeviti kella 6ks ma vaevalt sinna iga nädal minna saaks..

C: Is this a Swedish accent?
S: (Hahaa, I wish it was..:P) Eem.. no, Estonian.

Electric Picnic on juba kohe-kohe toimumas! Ja ma olen seal floater'ina kirjas;) Et siis üleüldiselt vaba ja ainult häda korral kohvikustaffil abiks:) Kusjuures, kas see pole mitte ideaalne sõna minu kirjeldamiseks?!:P (ainult mitte austraallaste mõttes..I hope).

Keegi kasutas oma kirjutises "flatmate" asemel (suure tõenäosusega kogemata) sõna "homemate". Väga geniaalne leiutis:)

deliveries..

On kiusatus alustada a la 'pole ammu kirjutanud' või 'tänane sissekanne tuleb lühike', aga nagu me B'ga avastasime, on viimane eriti mööda, sest kõik kirjad, mis nii algavad, on lõpuks palju pikemad kui tavalised, ja esimene polegi kuupäeva järgi vaadates kuigi ammu..
Tänane päev oli väga tore:) Lõpetasin töö varem, et postkontorisse jõuda (ja muidu saab jälle liiga palju tunde nädalas.. eriti veel arvestades, et Electric Picnic nõuab tohutult ettevalmistusi nädala lõpupoolel) ja sain kõik asjad kaalutud-pakitud bang on time:D ei pidanud keegi mind välja viskama ega midagi. Ja käärid-teip jms varustus läks vägagi asja ette.. Kui tee peal poest kastikest küsisin, siis see sõbralik moslemionu küsis, et kellele ma pakki saadan:) Jaa, immigrantide ühisjooned..:)
Ja siis läksin ja ostsin endale ettenägelikult natuke niiskuskindlamad jalavarjud;) Ja Seomra Spraoi õhtu oli nii tore täna! Ikka kohutavalt palju loeb see, kui minna koos inimestega, kellega on nagunii alati tore:D Tänane seltskond oli siis meie kolmene korterigäng ja meie couchsurfer Unai, kes on üks väga eriskummaline ja äge tegelane. Siuke Pussakovi seltslaste väljanägemisega kahemeetrine ja pikkade lokkis juustega taimetoitlane ja tõlkija, kes igalt reisilt oma keelele aktsente juurde korjab, nii et ta inglise keelest võis väikese vaevaga leida nii iiri, šoti, prantsuse kui hispaania mõjusid (viimaseid kusjuures kõige vähem!!). Ma loodan küll, et me lähme kunagi tema juurde Hispaaniasse skvattima (jeerum, kui tobe see sõna eesti keeles on:S)! Ja mitte et see midagi uut oleks, aga.. see oma pundiga mineku pluss on ikka see, et kuna nagunii on lõbus, siis oled ka rohkem social ja hakkad ka päriselt võõrastega suhtlema:D Ja kolmandal korral samas kohas käies on palju suurem tõenäosus, et seekord ikka on mõni tuttav nägu eelmisest või üleeelmisest korrast! Nii et võib juhtuda, et on nii eelmisest kui üleeelmisest;) Natalja, kellega eelmine kord juttu ajama sattusime, oli täna köögis abiks, et paari korra pärast ka ise nö peakokk olla saaks Unai volunteeris ka (see oli üldse ta peamine põhjus Dublinisse jäämisel) nii et tundus, justkui kõik tundnuks kõiki - küll said nad "oma" keeltes rääkida (Katarina ja M, N ja B) või oli lihtsalt palju ühiseid harjumusi ja ellusuhtumishoiakuid, nii et.. :D
Ja N läheb ka Electric Pinic'ule:) Ja tuli välja, et Martinil on millegipärast telk, nii et me võtame selle kaasa:P Mitte et ma kindel oleks, et Natasha autos nii palju ruumi oleks või et me kõik mingil kindlal NLF vabatahtlike alal telkima ei peaks, aga... We'll see:) Ja kuna nii M'l kui B'l on magamiskott ka, siis ma laenasin ühe Nataljale juba:)

Words, words, words.. Ma olen märganud, et ma olen kohutavalt osav korjama üles teiste keeleharjumusi. B'e subject-verb agreement'i (ajuti) sihipärasele rikkumisele on lisandunud M'i artiklite juhuslik droppimine ja N liiga tihe "self-explanatory" kasutamine.. But it's grand like!

Jeerum, mõni suudab praegu veel doktoritööd kirjutada..

Btw, Gwyneth Herbert on vägagi kuulamist väärt! Ja ta on kogemata Natasha sõber ka:P

made it

Niiinii, nädal sai läbi (polnudki nii kohutav ja tappev kõige eest vastutav olla, aga eks tulemused ole muidugi järgmisel nädalal näha..:P) ja nädalalõpp algas. Väss on peal. Järjekordselt:P Päike ei paistnud (B soovitas IKEAst ostetud päikeseenergial töötav lamp tagasi viia, sest Iirimaal seda nähtavasti kasutada ei saa:P), nii et ma ei viitsinud ka kuhugi kaugemale minema hakata. Järjeokordselt:P
Täna on siuke vaikne päev, kirjutan kirju ja ehk pärastpoole saan mõne välismaalasega ka kokku, mingi CS üritus toimub ka, aga ma ei tea, kas ikka viitsin minna. We'll see. Raamatu lugemiseni pole (korralikult) ikka veel jõudnud. Ja ülejäänud avaldusi hakkan kirjutama siis, kui olen endale itaalia keele õpetaja leidnud, kes aitaks mul ülikooli kodulehelt kõik vajaliku üles leida ja ained välja valida:p

Iga kord kui juukseid kammin, märkan kui kohutavalt musklis mu käsi on:P Energy bars...yeey! Mitte seespidise tarbimise mõjul, kusjuures;)

Tahaks maale õunamahla tegema minna! Ja sinna tuleb kunagi kindlasti kollane, punane või sinine ümarate nurkadega külmkapp:)

Iga kord kui keegi mingit kohanime mainib, on mul tunne "wait a minute, it's on my list!".. Ja miskipärast on paljud linnad sellest listist kategoorias "reaalne". Võib-olla olen ma lihtsalt listi tegemisel realistlikumaks muutunud..:P

Üleüldse peaks kõigi asjade kohta hakkama liste tegema. Sest nagu näha, veedan ma oma laupäevad muidu lösutades..

Ma leiutasin täna uue sõna - "viimalikult". Palun, hakake kasutama! Viime massidesse;)

i'm my own boss

Oioi, päris kaua aega on mööda läinud. Ja päris kiiresti. Ja koguaeg on kiire. Eelmine nädal läks nii lupsti, et ei märganudki. Nii palju siis lühikeste tööpäevadega nädalast:P Ja kuna esmaspäeval käisin ühe Cambridge'i magistriga juttu ajamas, teisipäeval veetsin pool ööd endiste korterinaabritega Rio pilte vahtides ja päikest igatsedes, ja kolmapäeval käisin 2 minuti kaugusel "sotsiaalkeskuses" vegan-õhtusöögil, kus oli igasuguseid nö supilinnainimesi (või pigem Uue Maailma Pussakovi jalgrattaühingu inimeste moodi;P). Sellest kuulsin jällegi CS vahendusel ja kuna see on iganädalane üritus, siis tundub hea võimalus tegelikult ka inimestega tuttavaks saada:) Naljakas juhtum oli see, kui avastasin ühel hetkel, et M, kes pidi neljapäeva hommikul Tšehhi sõitma, aga maadles juba nädal aega oma kohutava hambavalu ja põletikuga, oli mulle sõnumi saatnud, et ega mul kraadiklaasi pole kodus kuskil. Ja no loomulikult pole:P Aga uurisin siis, et ega neil seal keskuses pole. Ja üks hästi tore ja abivalmis Slovakkiast pärit tüdruk, kes seal rohkem asjapulk on, läks kohe küsima neilt vähestelt, kes veel alles jäänud olid selleks ajaks. Ja siis üks itaalia kunstnik Eli, kelle ateljee oli mu kõrvaltänavas, ütles, et tal peaks olema, nii et sain autoga kaks sammu lähemale sõita, kaasas kaks õlist tilkuvat tofukooki, sest Guillaume (üks couchsurfer) ei tahtnud enda jagu, nii et mulle anti kaks ja mõtlesin, et sokutan M'le, kel valutav sweet tooth;) Ateljees pidi Eli ühe saksa kunstnikuga kokku saama, aga stereotüüpilisel kombel oli sakslane juba kohal ja itaallanna hilines:P Sel ajal kui Eli kraadiklaasi otsis, suutsin ma ühe vegan-koogi sakslasele sokutada:) Ja siis lippasin kraadiklaasiga koju. M'l polnud õnneks kohutavat palavikku, nii et kannatas ära, ja sai emamaal korralikku ravi, mitte nagu siinmaal (nagu räägitakse:P).
Neljapäeval.. ei mäletagi, mis ma pärast tööd tegin.. Arvatavasti olin oma kolmetunniste ööde ja 14-tunniste tööpäevadega parajalt zombistunud, nii et midagi asjalikku välja ei tulnud. Aa, ei tegelikult.. ühe kummalise salatiga tulin lagedale:) Mis teha kui kodus liiga palju fruit&veg'i vedeleb..:P Kuna kauss ajas üle ääre, siis ma võtsin B. wok-panni kasutusse, mis ta muidu seisab niisama..
Reedel hüppasin rõõmust lakke, kui töölt tulles postkastist kirja leidsin:) Ja kui selle ahmides läbi lugenud olin, jõudis kohale, et ega iga kord kirjad just kolme päevaga ei saabu, nii et sokerdasin kähku oma akadeemilise avaldusele miskit (pole üldse kindel, kas kõik vajalik sai kirja..:P), ja jooksin postkontorisse, aga onu seisis juba uksel ja ajas inimesi välja. Ütlesin, et mul on äärmiselt pakiline asi ja vaja kindlasti täna ära saata, mispeale ta teatas, et ümber nurga on "öökast", mida tühjendatakse veel 7.30 ajal. Ja mina loll tormasin 4 minutit enne 6 kodust välja! Neid tormamisi on üldse palju viimasel ajal:P Pühapäeval hüppasin üle viimase viie trepiastme, kui 41 mööda kimas, nii et kartsin, et jõuan lennujaama nii hilja, et B on juba koju hakanud sõitma (väga kaval on niimoodi mobiiltelefonita inimesele vastu minna, et ta ei tea, et sa tuled.. eriti siinsete bussidega, ja veel pühapäeval!). Aga lend jäi veel hiljakski, nii et...:) Päeval oli nii palav, et lösutasin lihtsalt Trinity hoovi peal ja üritasin lugeda, aga kissitades kipub uni kohutavalt silma, nii et läbisin vist 3-4 lehekülge.. ei teagi, mis ajaga. Ja Merrion Square'i kahel küljel on 1-5 pm pühapäeviti kunstnikud oma töid näitamas-müümas!:) Ja sealt läheb buss nr 13, millel lõpusihiks IKEA!;) Ja tee peale jääb üks kõige kummalisemaid äärelinnu, kus kitsamad Mustamäemajad, mil aknad kinni löödud ja knackerikambad ümber nende jõlguvad ja lällavad ja võimalik, et autosid põlema panevad vms. Päris kõhe tunne käis läbi, kui ma selleks ajaks ainsana bussi olin jäänud ja buss peatuses uksed lahti tegi... Siuke filmilikult kõhe. Aga IKEA on nagu lennujaam:P Ja see peaks sellistele kodututele-püsimatutele keelatud olema vist... Aga mõned värvilised asjad ma siiski ostsin:) Näiteks ühe kollase päikese jõul töötava lambi, mida tuleb kõigepealt 12h laadida, et ta siis 4h töötaks. Ainult et siin on ta suht ebapraktiline, sest kust küll võtta 12h päikest..?;)

Igatahes.. peaks nüüd magama minema. Sel nädalal olen küll iseenda boss, sest boss on Prantsusmaal, aga see tähendab, et ma pean ka kõigega ise hakkama saama.. Homme helistan terve Iirimaa läbi ja uurin, mida neile saata oleks vaja:) Ja siis teen kõik ettevalmistused, mis vaja ja saadan ka. Pärast Natasha intervjuud raadios on meil päris huvitavaid pakkumisi tulnud ja mõned tulevad isiklikult kohale, et midagi osta:P Täna oleks ka üks tulnud ..... say something different now.. Terrible! B on kodus:P Ja loomulikult oleme me latatarad:D Nii et siin mu tänane sissekanne lõpebki.

tonite special

Njaa, minu inglise keel polegi veel nii hull kui nendel, kes restoranipakkumiste plakateid kirjutavad;)

Ja eilsel CS peol oli üllatav see, et lisaks välismaalastele leidus ka paar-kolm väga toredat iirlast, kellega jutt hästi klappis (kuigi ma olevat väga sarkastiline:P) :) See on juba kujunenud siin teiste välismaalastega selliseks elementaarseltvõetavaks naljaks, et noh, mis neist iirlastest ikka loota:P Nii et oli üllatav.

Ühe vestluse käigus avastasin, et olen vist elu jooksul ostnud (poest ja iseendale) vaid ühe päris CD (Mika!). Täna läksin HMVsse tuuseldama sihiga leida Damien Rice. Ja nüüd on mul tema CD ka:D Väga laheda kujundusega, nagu talle omane..:)

"Öö" on mõne meelest kõige kummalisem sõna, mida ta kuulnud on.. :P

mayhem-rahu

Shanghai olevat väidetavalt rahulik:P

Keegi on umbes sama juttu kirjutanud kui mina aeg-ajalt mõtlen..

Start reading a book today. Haa, alustasin juba ammu, aga täna just seletasin M'le, kuidas ma ootan magamaminekut, et saaks lugema hakata. Vabadus ju:)

Send a message to an old friend today. Mul on plaanis neid vähemalt kaks saata. St kahele inimesele. Kuigi 'old' on mõlemas mõttes suhteline. Ja vanus on ikka nii tähtsusetu asi tegelikult! Meil tulevad augusti lõpus külalised. M ütles, et kuna neid on vist 5, siis ta juba kupatas osad hostelisse ööbima. Mille peale ma küsisin, et vanad nad siis on (ses mõttes, et põrandapinda jagub ju küll). Ta pidas väikse mõttepausi, mille ajal torkasin vahele, et kas umbes our age. Muie:P Ehk siis.. 21, 27 ja 30 või?

Päevakajalist ka.. Täna, nagu reedetele kohane, saime varakult tulema ja Andy sai oma arvele ka minu palga, nii et lippasime panka. Ootasime terve järjekorra ära ja siis kui ta PIN number'it (siin kasutavad kõik selles väljendis eranditult redundancy't!;P) kolm korda valesti oli pannud, andis alla. Ma mõtlesin, et see on nagu Murphy ikka küll. Enne oli Natasha üritanud telefonitsi kolme eri astme pangatöötajaga rääkida, et äkki oleks võimalik, et tšekke saaks ka ilma Ennisesse minemiseta käshida, aga nii vastutulelikud siin muidugi ei olda. Aga mingite hiinakeelsete telefonikõnede tagajärjel asus A uuesti järjekorda ja tuli rahahunnikuga tagasi;)
Seejärel lippasin mina tax office'isse. Kõigepealt heitsin pilgu neile blankettidele, mis seal avalikult vedelesid. 12A tundus kasulik. Võtsin näppu ja läksin infolauda. Kuna mul tuli viimasel hetkel meelde, et see pole ju koht, kus seletada, et mul panga jaoks mingit suvalist dokumenti vaja on, siis sai ehk tegelikult palju vajalikum asi nagu teine kärbes lapatsi alla löödud. Ehk siis see, et P45 puudumisest jama ei tekiks. Ja nüüd on aadressid ka klappima saadud, nii et vast ei pea kuu aega tühja ootama kirja, mis kunagi ei saabu;) Küsiti, et kas see oli 2008, kui ma viimati siinmaal olin. Eeem... mina pean mäletama või?:P (-eiei, ma ei öelnud seda!) Ja et kui kauaks seekord on plaan jääda :P Njaa.. paar päeva tagasi oleks nad mulle vist öelnud, et vabandust, aga see paber ei jõua nii kähku kohalegi, aga praeguse seisuga läks kirja "umbkaudu veebruarini". Pärast seda ostsin endale (muu hulgas) talvesaapad/sussid..:P

Ja ei - ma ei tapa end siin igapäevaselt 19-tunniste tööpäevadega. Järgnevad paar nädalat tulevad lausa pooleldi puhkus, ja siis ... Electric Picnic:D Pärast ühte randomlikult kujunenud smuutibreigijutuajamist esitati mulle spetsiaalselt pakkumine:)

Oh my... even minu kell näitab varsti peaaegu sama numbrit nagu hommikul ärgates;S Ja ma pole tegelikult ei lugema hakanud ega meilidele vastanud (37 akna vaheldumisi klõpsimine pole eriti abiks neile) ega nädalavahetuseplaane paika pannud (täna ma nähtavasti Limericki ei jõudnud, et K.A. etendust näha). Homme on muidu mitu CS üritust ja kolme inimesega on jätkuvalt kokku saamata.. Hmm..

Kusjuures, ma pole kunagi eriti laulude sõnu kuulanud (mõned üksikud juhud välja arvatud), aga kolmapäeva hommikul tööl omas mullis olles hakkas Dido mulle kahtlaselt kõrva... Mõned read tunduvad tuttavamad kui neis kirjades, mida kellelegi öösiti saatnud olen ja pärast millegipärast uuesti näen;)

life-changing decisions

Nii mõnelegi sealpoololijale ei pruugi see meeldida, aga... mul on selline hea uudis, et nüüd ei pea te küllatulekuga kiirustama, sest otsustasin jääda siia veebruarini:) Mis ja kuidas ja mispärast jms on praegu liiga pikk jutt. Põhjuseid oli igasuguseid, nii poolt kui vastu. Aga pikemas perspektiivis tundub praegune otsus kindlasti jumekam kui oleks olnud vastupidine;)
Nüüd tuleks paperwork korda ajada.

Kusjuures, M tüdruk Giulia on Itaaliast ja teeb siin oma PhD'd kirjanduses/tõlkimises! Küll on hea, et ma kauemaks jään, sest ta on praegu kodus ja tuleb alles septembris tagasi;)

"Dublin is a shit place. But with good company, it makes no difference." :P
Selle peale ei tule enam mõttessegi, et võiks veel ümber mõelda:D

Täna käisime Samiga pangas mu tšekki lodge'imas. Eks reedel paista, mis sest välja tuleb:P Ja kuna seal tolgendas üks tegelane, kes hädiseid aitas, küsisin veel konto avamise kohta ka.. Ta ütles, et pole muud võimalust kui Notice of Determination of Tax Credits nõuda. Hmm.. Täpselt nagu "She has now been told she has to obtain a Notice of Determination of Tax Credits from the Revenue - 'but don't tell them it's for opening a bank account, because they're getting fed up with us'!"

Ja eelmises kodus käisin ka. Võtmeid tagastamas ja niisama juttu ajamas. Moa läheb homme Saksamaale, nii et maja on peaaegu tühi.. Kokkulepe jäi, et hoiame ühendust:) M pakkus välja, et kokkab ükskord taimetoitu ja kutsub mu külla:D Väga armas. Nad on muidu kohutavad lihasöödikud, aga pärast seda artiklit, mille ma elutuppa vedelema jätsin, oli meil päris pikk ja huvitav vestlus teadmatusest, harjumustest ja ühiskondlikust survest jms..

Otse Hiinast:

Consistency, commitment, couchsurfing, culture "collecting", corsi di lingua...

Peaks ometi kord magama vahelduseks.

should I stay or should I go???????

It's time!

Bank Holiday

Heia!
On esmaspäev ja ma pole tööl!
Laupäeval käisime mägedes. Lihtsalt lambist tuli idee, kui Clontarfis jalutasime ja mäed teispool vett paistsid, nii et võtsime suuna teisele poole ja olime umbes kolme tunniga päral. Jalgsi loomulikult;) Hullud. Mäe otsast oli päris vinge vaade, kogu linn ja suur osa maakonnast paistis ka ära!:) Aga pildile ei jäänud, sest oli suht hall ilm, ja ega linngi väga värviline pole, pealegi oli juba õhtu ka.. Ja tagasi tulime LUASega, nii et nüüd olen kõik ühistranspordivahendid ära proovinud:) Kuna mul oli kaasas see õnnesärgis sündinu, siis jõudsime napikalt veel off license'ist ka läbi, poolteist minutit enne sulgemist, ja jõudsin paaritunnise hilinemisega ka Charlotte'i ärasaatmispeole. Mis oli oodatust ägedam;) Latinorütmid ja Ladina-Ameerika inimesed lisaks prantsuse-hispaania-itaalia päritolu rahvale, mina olin Finnish Spy:P Komplimendiks kuulsin, et olen esimene põhjamaalane, kes tantsides oma päritolu ära ei reeda;D Hommikul prügi välja viima minnes magasid keskid kaks suvalist tagaukse ees, nii et jätsime selle laadungi neile seltsiks:P

Eile tuli Paco Dublinisse!:D Koos oma iirlasest boyfriendi Aidaniga;) Nad ööbisid jube ägedas Alice-in-Wonderland kiiksuga hotellis, kus olid purpurseintel vinged maalid ja fuajees absurdkujuga diivanid:D Filmifestivalile jõudmiseks olime hiljaks jäänud, aga läksime siis lihtsalt dringile ja pärast ühte baari, kus üllatavalt palju mehi oli. Aga mitte selliseid vastikult külgetikkuvaid nagu mõnelpool;D Ma ei tea, mis see küll on, aga Paco on lihtsalt alati nii lahe ja suhtub minusse niiiii hästi:) On väike võimalus, et ma lähen järgmisel nädalavahetusel Limericki külla. Seal on ses Daghdha "tantsukirikus" mingi festival.(jeerum, maailm on ikka nii väike.. Avasin nende kodulehe ja tuleb välja, et 6.augustil on seal Kaspar Ausi (Eesti tantsija, kellega ma kunagi WL's vestlesin) etendus:P) Ja Wicked Chickenist peaks reggaerütme kostma:) Ja uudiseid kuulsin ka: Monika oli hiljuti oma Pakistani või Iraani tüübiga abiellunud! Elavad ikka Limerickis, aga olid nüüd pikka aega tolle vanematel külas käinud ja vist ka pulmad seal pidanud. P ja M ei suhtle enam kuigi tihedalt, aga vähemalt pommuudised on teada..

Ja kui ma siis eile öösel linnast tulema tulin, mõtlesin, et kuna B&M ütlesid, et nad on kodus ja ootavad, siis miks mitte juba oma kaks kompsu kaasa võtta ja alates nüüdsest teises kodus ööbida:D Nii et läksin Mountjoy Sq ja üritasin võimalikuls vaikselt tegutseda, et mitte Charlotte'i üles ajada, kel 5 paiku lend pidi olema.. Korra köögis kohmerdades kirjutasin talle väikse kirjakese, sest olin tegelikult lootnud temaga enne äraminekut veel paar sõna vahetada, aga jõudsn liiga hilja koju. Aga ta oli liiga elevil, et magama jääda, nii et tuli ka kööki, ja saimegi rääkida:D Lahkumised ikka ühendavad inimesi kuidagi...
Kui ma siis lõpuks teise koju jõudsin, istusid poisid kumbki oma arvuti taga nagu arvutinohikud ikka:P B üritab veel kähku nii palju kui võimalik oma PhD'st tehtud saada, et Hiinas võimalikult palju puhkeaega oleks;) Ja M jändab oma Biodanceri programmiga. Aga kuidagimoodi on elutuba alati elu täis:D Päris kummaline saab olema see 10.-15. august, kui B pole veel Hiinast tagasi ja M on juba Tšehhi jõudnud... Peab vist CS rahvale võimalust promoma, kui keegi mulle just külla tulla ei taha;)

Täna kolisin asjad ka sisse, ainult pesu kuivab veel endises kodus (siinse masina kuivati läks katki:P). Ja eks ma pean seal nagunii veel käima, et võtmega korda ajada ja ehk tuleb keegi veel vaatamagi seda tuba vms..

Oeh, kui pikk jutt see oli.

I'll now stop "pulling a Betânia".. ;)

Vi ses!
S.

day off - off day (mitte kumbki, aga mõlemat)

Jehhuu..käisin täna social welfare office'is, kuna pangast soovitati (eksole) lasta neil endale mingi paber saata, et oleks aadressi tõestus olemas. Seal oli mingi selline 'mhhh, kui PPSN on olemas, siis meie kellelegi midagi ei saada ja selliseid asju nagu aadressi tõestamine ei tee' mees, kes oli nähtavasti surmani tüdinud seal istumisest ja ootas kannatamatult tööpäeva lõppu, et pikale bank holiday nädalavahetusele minna.. Nõiaring.

Nii et täiesti mõttetu, et täna ainult kümneni tööl olin. (Kui Natasha tuli ja imestas, et ma seal olen, siis mõtlesin, et kas ma olen segi läinud ja ei pidanudki tegelt täna minema, aga ei, kõik oli õige.) Asju korda ei saanud, magada ei saanud.. Igareedene jalutuskäik jäi planeeritult ära. Aga vähemasti sai postkontoris käidud:) Ja tegin ise väikse tiiru linna peal kui midagi kasti viskama läksin. Päris amusing on ikka seda tüüpilist Irish night life'i vaadata. Siniste jalgadega ja värvipotist läbi käinud kark-kontstel neiud baaride uste taga tossamas või nendest kolmekümnepealistest Hispaania ja Itaalia kooliõpilaste keelelaagrigruppidest pärit pubekad kuskil tänavaposti najal ropsimas (vabandust, kui see nüüd õel oli:P). Ja siis mingid vintis inimesed, kes möödudes teretavad, kui sa oma muigega piisavalt ettevaatlikult ümber ei käi.. Aga siis ka Grafton Streeti saksofonimängija või kitarripunt St Stephen'i juures....:) Aga tolmuimejat pole seal veel näinud.. Ja ma tahaks jubedasti Once'i uuesti näha!! Käivad jutud, et selle tegevus toimub osaliselt Mountjoy Square'il (ja mis mu aadress nüüd oligi??!!!;))
Ahjaa, üksöö (mulle meeldis see olematu sõna lihtsalt:D) vaatasin On the Edge'i ära (no wonder, et mul magamiseks u 4 h jääb, eksole..). Cillian on jätkuvalt äge. Film oli karm. Mitte nagu Pluto. Ühisjooned Inside I'm Dancing'uga: irooniline probleemne aktsendiga meespeategelane ja Iirimaa, täpsemalt Dublin ja selle lähiümbrus. Cillianit võis näiteks Howthis näha.

tARTuffil jääb sel aastal käimata:( Aga äkki jõuan Kilkenny Arts Festivalile, see peaks päris pikalt kestma, nii et on isegi natuke lootust.

Homme ma magan (ometi!) ja B sai kokku lepitud, et teeme kuskil mingi tiiru (et ta päev otsa oma PhD'ga ei jändaks:P) ja õhtul on Charlotte'i ärasaatmispidu. Pühapäeval tuleb Paco!:D Ja esmaspäev on puhkepäev! Bank Holiday= pangad on suletud;) Mitte et nad normaalsetel päevadelgi väga avatud oleks:P

7x24=168-umbkaudu 35=133-sel nädalal ainult 57.25=75.75-5-3=67.75-38=29.75 aga seda ma enam jagada ei oska.. eks mõned kirjutamis-, jutustamis- ja jalutamistunnid jää üle...:)

Häädööd!
S.

täna pole ju 29.. batch 209

Ei ole tore, kui 18 kirja on vastamata... Ja nende hulgas pole ühtegi, mis korteri- või pangajama lahendada aitaks, lihtsalt personaalsed. Paco vastas mulle näiteks:D Ta on Limerickis ja ütles, et peame kindlasti kokku saama:D Ja ma tahan kusagile minna. Ühepäevase tripi teha. Kas just Limericki, aga..:P Cork, Galway või Belfast tõmbavad nagu rohkem. Ja Dingle'il on mul ju siiani käimata.. :(
Ja teatrisse tahaks. Naljakas, et siin puhta samad etendused, mis Eestis käimas/hiljuti käinud. Death of a Salesman'i plaanivad tundmatud CS tegelased grupiga vaatama minna. Aga mul ei ole sinna vist asja, kui algusaeg on 7.30, aga üldjuhul pole ma selleks ajaks veel töö lõpetanudki. Arcadiat pole ma veel näinud, nii et poleks seda võrlusmomenti.. Ei teagi, kas see on hea või halb.

Ja Ryanairil on häid pakkumisi. Äkki peaks mingi pileti ära ostma.. Issakene, kuidas aeg saab lihtsalt nii kiiresti minna?? Kõik on tegemata ja nägemata...

hate is a strong word

[Njah, on küll, aga mis sest sis ikka. Eile Patricku pargis istudes hakkas üks endine tuletõrjeülem meiega rääkima, väga muhe vana:) Ma ei mäletagi millest jutt käis, aga B teatas igatahes väga kindlameelselt, kuidas ta midagi vihkab.]

Oeh, kuidas ma siinseid pankasid vihkan!! Kas ma rääkisin, kuidas sain reedel varem töölt ära, et ometi kord nende paari tunni jooksul, mil siin üldse pangad avatud on, et uusi kontosid teha (10-12 ja 2-4), aga tegelikkuses aetakse pärast 3.30 järjekord laiali, sest "enam pole aega ju". Ja siis kui jooksuga teises kontoris neist 2 minuti ootamise ustest läbi saanud oled ja järjekorra ära kannatanud, siis selgub, et kui sa ei saagi kunagi saama ühtegi elektriarvet enda nimele, siis ära väga looda, et saad konto avada.. sest PPSN kiri ei kõlba, teise inimese nimega arve, kus aadress peal ja kaasas lisakiri, et ma ka seal elan, samuti ei kõlba.. ja maksuametist (või mis kuradi bürokraatide asutus too oligi) ootan ma juba üle kahe nädala kirja, millega laheneks mitu "kärbest". Aga nali on selline, et kuna mul arvet pole, siis maksti mulle palk tšekiga. Ja täna võtsin pausi, et uuesti pangas ära käia, sest reedel unustasin tšeki suure kiirustamisega tööle:P Ja seekord kui järjekorra ära kannatanud olin ja pausi lõpuni 7 minutit (tagasi tööle jõudmine võtab aega 9 min), tuli välja, et kuna tšekk on pärit tšekiraamatust, mis on välja antus Ennises, Co Clare!! siis pean ma selle rahaks tegemiseks Ennisesse minema! You're joking, right?!! Või kui sul siin pangas konto on, saad selle otse sinna kanda. Hahaaaa!!

Ja tagasi tööle jõudes kukkus telefon kivipõrandale. Jeeei! Lappisin tükid kokku ja nüüd leidsin kodust parooli ka, nii et hakkas isegi tööle.

Ja kurat, kõik on kodus! Tahaksin vaid duši alla minna ja süüa, aga kõik on hõivatud. Ja mind nii kuradi kombel häirib see, kui inimesed lösutavad päev otsa teleka ees ja siis ei suvatse sealt lahkudes isegi diivanikatet, mis praktiliselt käkkis maas on, ka ilusti panna.
Ja see häirib ka, et kui väljakolimiseni on jäänud vähem kui nädal, ja asenduskandidaate pole, ja ma olen korduvalt küsinud, et kas ma äkki võiksin selle kuulutuse paroolid-värgid saada (isegi meili saatsin, millele pole vastust tulnud, kuigi nähtavasti on ta oma meile selle aja jooksul mitu korda vaadata jõudnud), siis seis on ikka sama. Ja see kuulutus on täiesti vigane ja jube! Pole ime, et keegi ei helista.. Urrr... Nähtavasti ei saa inimesed, kel liiga palju vaba aega ja vanemad puhkuse kinni maksavad, mõningate asjade pakilisusest aru.. või sellest, et mul pole kuskilt muud aega võtta kui need paar tundi pärast tööd, et asju ajada.

kultuuripäev

Eilne oli vist mu siin saarel viibitud päevadest üks vingemaid, kui mitte kõige vingem!:) Käisime oma segaseltskonnaga Dun Laoghaire's festivalil, ja vaatamata sellele, et me just väga tuttavad keegi omavahel polnud, oli kohutavalt vaba ja mõnus olla! Ei juhtu just ülearu tihti, et tunneksin, et ma sellesse hetke, kohta, asetleidvasse üritusse ja seltskonda justkui valatult sobiksin. Kui B käest pildid pätsatud saan, siis panen selle üles, kus on esindatud Hiina, Jaapan, Ukraina, Tšehhi, Saksamaa/Poola ja Eesti ;D Ja üks random iirlane ka:P Prantslane, brasiillane ja itaallane ei jõudnud kohale.
Festival oli iseenesest nagu festival ikka: palju süüa (burgers, bratwurst, cupcakes...:P), igasuguste maade esindustelgid nende populaarsete toodetega alates prantsuse meremudaseepidest ja lõpetades Nepaali värviliste sallide-seelikutega, suuremad telgid budistide ja New Age tegelaste meditatsioonivärkidega (käisime ühte kuulamas, sest M tuttav viis seda läbi, aga mina jäin sinna kauemaks kui 2 minutiks istuma ainult sellepärast, et neil olid mõnusad lösudiivanid ja üks tüüp, kes kahe helihargiga "muusikat" tegi, meenutas kahtlaselt McAvoy'd;P), tänavateater India moodi (loe: haleda huumoriga tsirkus, kus loomade asemel inimesed:P), üks väiksem lava, kus igasugu rahvuste muusika segusid kuulda sai ja üks "ebanormaalne" hippilik noormees lava ees improtantsu-joogat tegi..., iiri tantsu tantsivad kuueaastased tidrikud, "rahvusvaheline staar ja multiinstrumentalist" Khaled (kelle araabiakeelset jorinat me kõik kohusetundlikult paar lugu kuulasime ja siis B kannatus katkes ja ta küsis, et ega keegi edasi liikuda ei tahaks, ja kõik olid koormast päästetud:D), lillelaat, ...eeem ma ei mäletagi kohe.. meil jäi muidugi u 80% kohtadest nägemata ka:P Aa, õhtupoole läksime ühe iiri rahvamuusika välilava juurde ja kui nad seal lõpetasid, suundusime edasi ühte pubisse, mis oli kahjuks väga väikese esinemisalaga, nii et see 10-liikmeline punt mahtus vaevalt ära ja rahvast vast ka sama palju või paar korda rohkem. Aga väga tasemel esinejad olid:D Oi, ja siis päris õhtul läksime ainukesele piletiteta kontserdile, kus pidavat mustlasmuusikat kuulma. See toimus ühes baaris, mis asus mingis royal hotellis, nii et tee läbi maja oli paras vaatamisväärsus ja "väga mustlaslik". Aga kui kohale jõudsime, siis oioi kui palju rahvast (kuigi mitte päris niimoodi) ja selline Charlotte Street Bluesi õhkkond ja vapustav jazz-latino-mustlas-blues-muusika (kontrabass, akordion, klarnet ja muu nagunii kohustuslik:D), mille järgi teoreetiliselt super tantsida oleks, aga kui rahvas on nagu silgud tünnis, siis tuleb selleks kõigepealt natuke ruumi teha, või siis jalgu liigutamata/peaga tantsida;D Ja super oli see, et meile kõigile meeldis väga ja pärast tagasi Dublinisse jõudes käisime ühes hiina-korea restoranis "lõunat" söömas. See on alati lõbus, kui menüüd eriti inglise keelt ei sisalda ja siis on seltskonnas näiteks mõni budist, kes on täielik taimetoitlane ja uurib, et kas see tofu on ikka without any pork, beef, fish, seafood, etc ja siis küsitakse temalt, et ah, isegi 'no seafood?':P Yeah, noh, taimetoitlus pole seal maal väga moes! Nii et M mõtles, et on ikka hea mõte enne Hiinasse minekut endale turistiraamatust need kohad välja kirjutada, mis taimetoitlastele ellujäämiseks mõeldud;)

Nii et kokkuvõttes nagu meie oma folk:) Korraldusliku poole pealt oli siinsel festivalil muidugi puudujääke ja kohati mõtlesin, et Viljandis küll sellist jama lavale ei lastaks (;P), aga ega see ju ei loegi.. Lihtsalt väga mõnus tunne jäi igatahes:) Ja B & M endine korterinaaber on niiiiiiii tore! Kohutavalt positiivne ja särav, jutukas ja taibukas, ja peaaegu TCK, ja mitte nii roosilise noorukiikka pikendatud lapsepõlvega nagu paljud lääne-euroopa lapsed. Ja oi, kuidas tal silmad särama lõid, kui näiteks Pariisi jazziõhtust unistama juhtus:D Just nagu siis, kui ühel kontserdil kuulasime meie selja taga platseerunud prantslaste juttu pealt8või noh, üritasime), ja siis kui nood itaallaste vastu vahetusid, olid minu silmad samasugused:D Venticinque...ragazzi.... gelato..:P Jube kahju, et ta praegu Dublinis ei ela ja varsti hoopis aastaks Pariisi õppima läheb. Trinitys on vaat sellised õppekavad, kus kohustuslik aasta sihtkeelt kõnelevas riigis asja juurde käib, mis on Ukrainast pärit inimestele viisaprobleemide lahendamisel igati lihtsustav.

Ja nii lõbus on vaadata, kust kellegi jaoks Euroopa ida-lääne piir läheb, ja näiteks mis on kuskil sovietiaja jäänuk (jeeei, need kolmekuused koolivaheajad!).

Impossible is nothing! Ja Euroopa tundub mõnikord sama väike kui Hong Kongi inimestele, kes New Zealandil olles "that Europe-place"'i esimest korda kaardil näevad;)

Oioi, IKEAs on 2. augustini mingi kampaania! Ja 1.augustil hakkan ma vist kolima (sest B juures on tingimused "ükskõik, tule lihtsalt"). Great timing! Nüüd peaks ainult kiirkorras kellegi siia leidma..

Kuidas küll aeg lendab! Aasta tagasi samal ajal asusin vist Limerickis ja käisin Pacoga salsatamas, kuu aega tagasi olin arvatavasti närvilisena Tartus...:P Kes teab, mis ma veel kuu aja pärast mõtlen... Open end.

in this little little world...

Täna jalutas Parnell Streetil part:)

Ja ma lõpetasin töö nii vara, et isegi Aldi oli veel 10 minutit avatud! Ja ossaaa, mis hunniku värske kraamiga ma sealt tagasi saabusin:D But I'm not going to go raw, at least for now.

Naljakas on see kollektiivse ja individualistliku maailma kokkupõrge - mu hiinlasest kolleeg nimelt uurib koguaeg, et ega ma oma ülesannet lõpetama ei hakka, et siis ma saan talle appi minna, ja kui ma koju tahan hakata minema, siis et lõpetame ikka koos ja nii:P Mis tähendaks, et ma peaksin veel pool tundi või tund lisaks oma 13-tunnisele tööpäevale seal kükitama..eem, no thanks:P

Ja naljakas on see võimete piiride kompamine.. Ma ei tea, kas me olemegi lihtsalt üliaeglased ja kobad, või annab N. meile umbes nädala jagu ülesandeid üheks päevaks.. ja siis on tunne, et polegi veel midagi tehtud saanud.

Ja naljakas on see, kuidas eesmärgid (või isegi mitte eesmärgid, plaanid... oletused?) muutuvad alati hoopis teistsuguseks, kui nad esialgu olid. Selle asemel, et kõiksuguste vingete inimestega, keda siin ikka jaguks, igalpool ringi kambata ja niisama tsillida, veedan ma suure enamuse oma ajast ühes ruumis koos kahe inimesega ja peatumatult ringi siblides. Vaikselt hakkab see 'living for the weekends' sündroom tekkima, B'lt hea õppida:P Nädalavahetusel on Festival of World Cultures!;D And everyone is going! Aga te minge siis kõik folkima ikka;)

Muhe, et mu kaks brasiillasest korterinaabrit praegu teises toas omavahel juba pikemat aega inglise keeles räägivad:) Ja läbi avatud akna on sisehoovist kuulda prantsuse keelt.. Eeem....kolin, ei koli, kolin, ei koli....
Charlotte on täna Galways! (Tahan kaaa-tahan kaa!) Seal on praegu kunstifestival... mõni ime, et ta veel tagasi pole jõudnud.

Oeh, tegelt peaks pessu ja tuttu minema. Ma ei suuda vist kunagi harjuda ärkama kell 6! (Normaalsüsteemil poleks ma sel kellaajal veel magamagi jäänud..) Siiani on kõige varasem magamaminekuaeg olnud vist lausa pool üks. Seegi väga pingutatult. Leppisime B'ga kokku, et ta peab mulle helistama, kui ta on 80nene ja muutunud samasuguseks nagu kõik inimesed vanana (i.e. vara üles, vara magama)..

Natti-natti,
S.

don't waste wastes, punkin;)

Eile pärast tööd tuli "väike" linnatuur läbi Pheonix Park'i ja pärast veel War Memorial Park'i, mille värav oli, nagu hiljem selgus, juba siis suletud, kui me tagumisest otsast sisenesime. Nii et väljumiseks ronisime üle aia. Polnud väga keeruline:) Teel leidsime vist 4 geocache'i ka. Sekund pärast seda, kui ma olin öelnud, et ma ei suudaks vist ilmaski ühtegi neist karbikestest või imepisikestest magnetjulladest kuskilt üles leida, jäi mulle üks topsik näppu:)

Täna käisime sellel ja tollel turul. Ikka suure ringiga. Nagu alati;) Et ikka muud ka näha, mis teele jääb. Ja näiteks üks apteek jäi. Ja kuna B oli vaja oma Hiina viisataotluse jaoks fotosid, siis tegime seal peatuse. Ma tean jah, et see kõlab väga loogiliselt:P Tõepoolest, siin tehakse pilte apteegis, ja põhimõtteliselt samasuguse kaameraga nagu mul. Ja pärast antakse käärid kätte, et äkki lõikad ise väiksemaks, muidu jätan su veel mõnest kõrvast või juuksetutakast ilma..:P Aga see apteegionu oli muhe ja ajas meiega vabalt juttu (või noh, näidake mulle inimest, kes ei ajaks B'ga vabalt juttu:P) ja näitas, mis imeliku süsteemiga neil seal need filmirullid ühest masinast sisse käivad ja kuskilt teisest nurgast kaugelt 7 minuti pärast (tolle filmi pildid) välja tulevad.
Turul koperdasime esimese asjana ühe Itaalia oliivõlimüüja otsa. See turg oli sisehallis, mitte nagu ülejäänud, nii et ilma eest kaitstud;) Ja loomulikult sai jälle igasugu asju maitsta:) See õli näiteks maitses nagu ... sarnane sellele, mida meie raw living foodi juures kasutame (M küsis täna silti lugedes päris tabavalt, et kas ta peab X enne söömist siis ära tapma (taustaks nii palju, et meie toidud on vegan, nii et selles mõttes pole ühegi eluka tapmisest juttugi):P see mõtegi oleks budistile vist vastuvõetamatu). Puuvilju ja juustu ja jogurtijooki ja leiba ja miskõik seal veel polnud.. Ja korraga märkasin, et see koogilaadne müslilõigumaius, mida ma eile tükeldasin, oli laual nende Bee Polleni šokolaadikommide kõrval, mida ma eile pakkisin:) Igatahes siuke mõnus koht, kuhu tuleb hea tuju ja avatud olekuga minna. Hunnikutes raha poleks ka muidugi paha, sest hinnad on seal ikka kohe eriliselt kirved.. Eriti naljakas on näha tikreid ja kirsse ja vaarikaid jms peotäit €5 eest müüdavat. Aga juba puhtalt ringi jalutamine ja vaatamine annab piisavalt õige tunde:)
Ja Meeting House Square'i turul sai veel oliive ja igasugu salsakastmeid ja kartulipannkooki jms maitsta. Ja jällegi oli meie lett ka esindatud:P Ja raamatute-plaatide osast otsis B välja linnakaarte, mis oleks vanemad kui 50 aastat, sest siis ei kehti neile enam autoriõigused, ja neid võib vabalt Open Street Map'i ja/või geocashingu jaoks kasutada.

Hiljem rattatuurile minnes tiirutasime näiteks St Anne's Park'is, mis oli tõeliselt vinge! Ja no gates! Aga, oi, milline see tee sinnani oli... Ma ei vaadanud ühtki valgusfoori, ei sõitnud kordagi kõnniteel, oleks 2 korda B tagant sisse sõitnud ja korra keset tiheda liiklusega ristmikku lihtsalt edasi liuelnud, sest polnud veel M ratta piduritega harjunud. Ja tegin oma elu kõige hirmuäratavamaid parempöördeid üle kolmerealise risti, näidates parema käega suunda, mitte hoides teda pidurdamisvalmis asendis! Aga ellu jäin:D
Ja ma tumba polnud kunagi selle peale tulnud, et casino võiks olla "väike majake", tuletatud casa+ino nagu cioccolatino vms. Vot, mis kõik peitust mängides teada saab!:)

Nonii, nii palju siis varajasest magamaminekust täna jälle. Teised on ka juba tagasi oma väljaskäigult, sest siin pannakse kõik kohad meeletult varakult kinni, nii et on aeg teha tupsu-tadaa!:P
Ai, üks asi veel... T teatas, et ta kolib B ja M juurest välja, nii et B küsis kohe, et kas ma poleks huvitatud. Ühest küljest oleks jube lahe päriselt ka sellesse kohta kolida, kuhu ma algusest peale tahtsingi, pealegi on kõik tingimused kas võrdsed või paremad kui praegused ja teeksin B'le teene, et ta ei peaks hakkama oma eriti kiireks muutuval ajal kedagi otsima ja saaksin ise praegu omale asendaja otsida, mitte ei peaks seda siis äramineku eel tegema hakkama.. aga teisest küljest jällegi on siin ka lahe lihtsalt suvaliste inimestega koos elada ja suvalistel hetkedel kokku põrgata ja suvalistel teemadel rääkida. Täna oli see nii naljakas, kui me Lidl'ist väljuma hakates Moa'd nägime ja siis minut pärast väljumist Charlotte vastu tuli. Kõik täiesti omal käel ja väel:)
Nii et andke oma hääl kas kolimise poolt või vastu! Sest valikute rohkus on mulle alati kurjast;)

Oeh..kirjad on siiani vastamata... Vabandust! Mul lihtsalt pole praegu mingitki jaksu mõelda, näpud streigivad (kuigi tunduvalt vähem kui jalad) ja silmad kipuvad kinni vajuma. Tegelt peaks vist lihtsalt kohe pärast tööd magama minema, aga ikka loodad ju, et äkki saab veel midagi tehtud, aga tegelikult läheb vaid aeg. Ja ei magamise ega mõne muu kasuliku tegevuse peale, vaid lihtsalt..kaob. Poolunes. Aga varsti on nädalavahetus!

Oh, jah.. Ma vaatan just Titanicu lõppu:P Ei ajanud nutma. Aga ma ainult lõppu nägingi. Siin käib mingi Leonardo Dicaprio mini season, nii et näidatakse tema filme. Kummaline isik valitud selleks, aga noh...

Ma pole viimasel ajal väga kirjutamisvõimeline. Sorry. Lihtsalt see ajagraafik ei istu mulle veel väga, kui iga päev kuuest üleval peab olema, siis väike jalutuskäik, millele järgneb näiteks neliteist tundi tegus olemist nagu täna.. Käib muudkui huvitavate tõusude-mõõnadega. Millest ma alustama peaksingi.. Pühapäeval käisime B'ga Howthis. Sai mööda kive ronida ja kaljurannikuid vaadata ja turul käia ja niisama ringi kolada ja juttu ajada. Naljakas kuidas mõne inimesega nii lühikese ajaga sõbaks saab saada:) Aga ega ma ei tea ka ühtegi teist inimest, kes niii palju räägiks! Öökullisus ja ringi kondamine on meie põhiline ühisosa:pKui tagasi Dublinisse jõudsime, siis oli alles varaõhtu. Ja kuna mul jäi reede vahele ja laupäev läks kuidagi tsiuhti, nii et polnud ammu linna peal ringi vaadanud, siis mõtlesime, et teeks paar tiiru. Seda enam, et kodus olles oleksin ma kindlasti jalgpalli jälgima pidanud;P Avastasime igasuguseid huvitavaid nurgataguseid ja näiteks ühe vinge suure Aasia poe, kust võid valida umbes 200 erineva riisinuudli variandi vahel!! Kuna me astusime sisse kaks minutit enne sulgemist, siis jäi palju veel nägemata. Ühest teisest poest, kus kõik töötajad bhikud olid, avastasime täiesti absurdseid asju, mida eales varem näinud polnud. Küll konservi, küll pulbri kujul. Ja siis ostsime ühe kolmekilose jogurtiga kaetud rosinate paki, mille pooleks jagasime:) Nüüd käib väikestviisi võistlus, et kellel hiljem otsa saab:P Aga ma olen lootusetult kaotamas. Mõtlesime veel ühte parki minna, mida mina eelmisel korral siin olles taga otsisin, aga üles ei leidnud (parki!! - jälle see, et kaardil on, aga kus tegelikult:P). Siinsamas kesklinnas. B olevat koguaeg mõelnud, et läheb ükskord enne tööleminekut läbi, et geocache üles otsida, aga see pole veel õnnestunud. Ja pärast tööd on park loomulikult kinni. Või noh, tema puhul varsti avanemas. Igatahes, leidsime pargi üles ja oli pastakaski kogemata kaasas (sest see leid pidi liiga tilluke olema, et pastakas see oleks), aga park oli loomulikult juba suletud. Siin käib see niimoodi toredasti, et võid sisse luku taha ka jääda.. Mis tuletab mulle meelde, et u pool tundi tagasi helistas mu boss ja küsis, et kas meie olime need, kes natuke aega tagasi majast lahkusid ja uksed lukku keerasid. Jaaa. Tore on, ainult et..üks naine oli sees, ja nüüd istus seal luku taga, sest selline trellilaadne kõige välimine uks on ainult väljaspoolt avatav.... Väga julgustav on siukeseid apsakaid teha pidevalt. Esmaspäevase äparduse järel (kui N. ise tööl polnud, vaid jättis meile (pärast esimest "proovipäeva") ülesanded, olin täiesti kindel, et olen järgmine, kes kinga saab. Tulin õhtul koju ja tuju oli null. Charlotte ja Sami olid kodus. Sami võttis ette vannitoas laepuhuri puhastuse, nii et põhimõtteliselt istusime pimedas:P Ja et ta lööki ei saaks, võtsime kõik välja, nii et server ka ei funkand ja netti polnud. Aga väga mõnus oli. Saime Charlotte'iga rohkem jutule. Ja tuli välja, et meil on päris sarnane maitse filmide osas (ja et mul on päris palju prantsuse filme..). Ja sellises minnalaskmismeeleolus vahtisime pool ööd igasugu lõike ja siis seda Erasmuse filmi, mis mu mõtted viimatisel vaatamisel itaalia suunas juhtis;) Lõpetasime ikka päääris hilja. Oi, kuidas ma ei tahtnud teisipäeval tööle minna! Aga tuli välja, et ta oli tegelikult väga rahul meiega:) Tänase seisuga (kui ikka korralikumalt maitsta;P) tuleb küll mu vürtsipakid ümber teha, aga ju me ennastsalgav töörügamine on talle muljet avaldanud, nii et ta lausa kiidab meid:) Ja pakkus välja idee, et äkki teeks 5 päeval 9 h asemel hoopis 4 päeval 12h. Sest nagunii kujuneb lõpuks alati niimoodi:P Oleks tore. Üks vaba päev kuluks vägagi ära.. Ma ei mäleta, millal mu jalad nii kanged oleks olnud.. Aga üldiselt on äge! Mittetüütavalt mitmekülgne. Saab igasugu vingeid masinaid näppida ja sadade seemnetega energiabatoone teha ja siis üleni agave või kakaovõiga kaetud olla:P Ja ma pole elus sellise maitsega oliiviõli kohanud! Sõna otseses mõttes toore maitsega.
Ja kummaline on see, et N. suhtub minusse kuidagi positiivsemalt, võrdsemana (võib-olla sellepärast, et minuga on võimalik rääkida ka:P). Nagunii on meil selline hullude kokkutulek, et miks siis juba mitte, eksole:P Taustaks mängib näiteks ribadeks kuulatud Hare Krishna plaat, millel mõni lugu lootusetult hüppab, nii et ma külmutatud kakao-kookoselõike pakkides pidevalt makki kolgin. Office'i riiulil (mitte sellel, kus lähkrites kaneel ja kookosvõi ja maca ja seesamiseemned jms seisavad) on mõnikümmend raw food'i elustiili- ja kokaraamatud. Peaks laenutama. Kui me mingi päev B'ga ühes "kahtlases rajoonis" kondasime, siis mingi kamp knackereid hõikas meie peale 'vegetarian'. Nähtavasti on osatud sellele sõnale ka ebameeldiv tähendus külge pookida..

Ei jõudnud kuigi kaugele..aga mu silmad lihtsalt vajuvad kinni. Ja kui ma ei taha homme Jälle sisse magada, siis... kunagi jätkan. Pole aimugi millal. Social life on sellise režiimiga küll super, peaks ütlema:p

craaazy girl..:D

Guess who just finished her "2 hour trial" :P Noh, kell 8 hommikul algas;) Talk to you about it later! Aga ma ei saa kuidagi mainimata jätta neid.. kale crunchies, agave, spirulina, humous, sprouted sunflower seed pâté etc, superfood chocolate collection, etc.. And we're the dream team.. dessert chef.. personal assistant.. and she's amazing! :D Raw and veggie;) Üks töötaja sai kinga, sest ta keeras 26 koogi täidise tuksi, kuna pani umbes kuus kilo kookosvõid mööda (ja isegi ei muretsenud väga selle pärast!):P Ehk siis u €200 suurune ämber;) Ja siis teine töötaja pani mingi teise retseptiga puusse, nii et kui mulle mingi retsept välja pakuti ütlesin otse välja, et I'm gonna fuck it up anyway:P
And I could lick the buckets of pure raw mint chocolate!! Wiiiiii...;D Homme on mul seal vabad käed, nii et vaatame, kuidas ma selle dehydratori tuksi oskan keerata:D

Wippiiidooo, should probably get some sleep before tomorrow. And Sunday is going to be the Howth foodmarket day with B, Simon and one other CSer. Yey:D

G'd night, love!:P

Heihoo,

täna on siin siuke ilm, et läksin välja kui väheke tibutas ja tulin tagasi lirtsuvate kingade ja läbivettinud seelikusabaga. Sobiv riietusevalik ka muidugi:P
Aga muidu..mul pole aimugi, kellele ja mida ma juba kirjutanud/rääkinud olen. Igatahes see eilne intervjuu oli selline suvakas, tööjõuagentuuriga. Aga ega neil väga mingit tööd nagunii pakkuda poleks:P Ja nad tahavad endistelt tööandjatelt reference'e :D ;P

Aga.. täna hommikul saatsin veel mõned cv'd ja ühele tuli maksimaalselt minuti pärast vastus, et kas tahad homme vestlusele ja 2-tunnisele proovipäevale tulla:) Ja ma ei oleks vist tohtinud mingit taustauuringut teha, sest nüüd ma tahan kohutavalt sinna tööle saada...
Kuna neil on seal multifunktsionaalseid inimesi vaja, siis ma kirjutasin kohe ausalt, et seda-toda oskan ja olen varem teinud, aga ega mul maiustuste valmistamise osas küll ametlikku kogemust pole, aga kohutavalt tahaks ja lalalaaa. Ja pärast avastasin, et see kiri sai suht poolikus järgus ära saadetud, mingi "and" vedeles üleliigselt, "me" jäi juurde lisamata, kui lauset muutsin jms. Väääää, oleks kell juba homme 10 am!

Täna jääb vist öine Dublini-tuur siis tegemata, sest muidu peaks nagu mõned tunnid hiljem juba seal kohal olema.
Oh, mul tuli kohe siuke tahtmine hullult kokkama ja küpsetama hakata praegu! Oleks ainult, et see homne on sobiv!

nugis(est)->marten (eng)->martre(fr)->marta(pt)->...

Meil siin kisub tormile täna.. Akna taga olev tumedaleheline vaher igatahes vinges hüplemishoos.

Aga, kes veel ei näinud, siis meie nugised pole üldse ainukesed omataolised;) Mitte et ma väga lehelugemisega ametis oleks olnud, aga jäi lihtsalt ette, kui netiakna lahti võtsin. Ja see tundus imelik, et järgmine jalgpalli ülekanne pidi ju 7.30 olema (pm of course), aga Postimees näitas kaks tundi hilisemat;P Üks Sami sõber pidi meile tulema, et nad vaatavad koos. Mis sest, et Brasiilia on mängust väljas:P
Oot, olen ma üldse rääkinud, et ma kolisin B. juurest välja ja pole praegu enam couchsurfer, vaid maandusin minut maad ümber nurga aadressile 35 Mountjoy Square:) Ja elan koos Sami(brasiillane), Moa(tuli välja, et ka brasiillane) ja Charlotte'iga (prantslanna). Kõik tunduvad toredad:D (of course, muidu ma poleks ju siia kolinud:P) Meil on kaks magamistuba, poiste ja tüdrukute, vannituba-wc, ja kööginurgaga kollakas elutuba, kus vedelevad malelaud ja kitarr:) Nii et kõik basic on olemas igatahes minu jaoks:) On nii privaatsust kui ka seltskonda.

Täna käisin endale igast voodikraami ostmas ja üksiti jäi tee peale üks poola pood. Mõtlesin, et vaatan, kas seal müüakse rukkijahu, sest kõigis poodides on ainult need laiskade valged self risingud, aga püüa sa poolakeelse paki pealt midagi välja lugeda, kui ühtegi sõna mõnes muus keeles või näiteks keeleoskajat kaasas pole! Ja poemüüja vaatas mind alguses segaduses näoga, siis küsis kust ma pärit olen, mu vastuse peale küsis vene keeles, kas ma vene keelt räägin, ja siis ma vedasin ta oma EI-ga riiuli juurde ja üritasin seletada, et jahu, vaata, selline pruunikam ja puha:P Eks ma pean vist mingisse ökopoodi otsima minema, kui seda tahan, mis Eestis igas tavapoes mitmes variandis müügil;) Aga üllatusena vaatasin meeter eemal tatrapakke ja kolmest keelest kõige alumises oli kirjas Tatratangud. Inglise keelt muide nende kolme keele hulgas polnud, nagu ka mitte ühegi teise sildi peal. Nii et ma kaebaksin selle tarbijakaitsesse või midagi..
Aa, seda ka, et teel osturetkele hakkasin kotist mobiili otsima, et kella vaadata, aga ta kuramus helises just. Ja ma olin parasjagu kahe autotee vahel. Võtsin vastu, aga ega kuulda küll midagi polnud, nii et jooksin siis lihtsalt kähku sellesse poodi, kust omale pärst ilusa täpilise tekikoti ostsin:) Ja helistati ühest kohast, kuhu ma oma CV olin saatnud - ometi keegigi! Ja tuleb välja, et mu korterinaaber käis samas kohas intervjuul, nii et ma ei peagi ise kõiki bussiliine jms välja nuputama hakkama:D Life is so simple! :P

Scarecrow wanted.

Hea on, et ma eilset kirjutist ära ei postitanud. Muidu võiks lausa mulje jääda, et ma hakkan lähiajal tagasi tulema:P Aga kuidagi läks hoopis nii, et me istusime Bartoszega hommikul kaheksani üleval ja ajasime maast ja ilmast juttu:D See ikka aitab! Vahepeal, mingi 2-3 paiku käis korra Tanya ka meie juurest läbi, kui koju tuli, ja Martin jõudis vist veel veits hiljem ja jäi mõneks ajaks ka sekka. Päris hirmutav doktorantidest kaaskond:P Aga see on ikka fantast küll, mida kõike mõni inimene teab!!! Ja mulle sobib ideaalselt, et ta nii pika ja kiire jutuga on:) Kui nüüd keeleanalüüsi teha, siis sellest ma enam ei räägi, kuidas ta kolme keelt nagu muuseas edasi-tagasi vahetab, lisaks on ta inglise keelele iirlaslikkus ka külge hakanud:P Ainult -art kombiatsiooniga sõnades on õrn saksapärasus sees. Mitte, et ma midagi saksa keelest teaks. Veel:) Igatahes, vaatamata sellele, et ma ennast kohutavalt totuna tunnen, on see kuidagi positiivselt meelestav ja motiveeriv. Bartosz ütles, et see on vist päris hea, et Tanya oli suht vahetult enne sisse kolinud, kui mina oma pakkumisega lagedale tulin. Muidu ei magaks siin majas vist keegi, või vähemalt öisel ajal mitte:P Noh, ütleme nii, et mul läks ka kurk lahti lõpuks:)

Aga.. ajasin end pärast järjekordset nelja unetundi hädaga üles, et minna vaatama korterit, kus see, kellele ma helistasin, mu nime samamoodi hääldas nagu Montse:) Ainuke jama, et teda ennast kohal polnud. Ukse ees sain kokku ühe teise brasiilia tüdrukuga, kes ka seda vaatama tuli. Nad on kõik siin muudkui inglise keele õppimise eesmärgil:P Valisid kah õige maa ikka! Nagu mulle ikka öeldakse:D :P Aga noh, kahjuks oli see korter lausa kohutav ja ma käisin veel mitut vaatamas.

Ohhoo, B. tuli valimast koju:) Poolas saavad nad presidenti ju otse valida, ja kuna siin on poolakaid nii palju, siis on neil siin nagu eraldi valimised. Helistas vanematele ka, nood seal juba tähistavad, et õige mees võitis. Kuigi ametlikud tulemused pole selgunud ju veel!

Oot, korteritest. Käisin siinsamas ümbernurga majas ka ühte vaatamas, sama maja, kus esimesel korral nalja sai juba:P Nüüd juhtus nii, et me jäime sinna pikalt juttu ajama ja leppisime kokku, et isegi kui ma sinna ei koli, siis võiks niisama koos midagi ette võtta. Aga noh, juba hilja, sest ma paar tundi ja paar kohutavat korterit hiljem helistasin neile, et öelda, et ma tulen! Kuidagi hea tunne oli lihtsalt:) Ja kui nad uurisid, et kus ma praegu peatun, ja seejärel, et mis see couchsurfing on, siis tuli välja, et nende meelest on see super idee, ja et me võiks ka hakata endale couchsurfereid võtma.
Ja siis läksin linna. Kaarega ja teist teed mööda. Ja nägin kohti kuidagi teise pilguga, st leidsin kogemata üles kohad, kus eelmisel korral olnud olin, aga mida nüüd märganud polnud. Eilsest oli meeles üks restoran-baar vms koht, kus oli kirjas, et otsivad töötajaid. Käisin sellest esimese asjana kaarega mööda. Tundus ikka veel kuidagi liiga hirmutavalt kõrge klassi oma.. Aknal polnud kirjas, milliseid töötajaid täpselt. Kokaks vms ma ju nagunii ei sobiks... Ja siis kuskil Grafton Streeti juurde jõudes tuli keegi minu käest küsima, et mida ma praegusest sotsiaalsest olukorrast Iirimaal arvan. Kaks lauset hiljem tunnistas ise ka, et ega ta ajas nagunii mulli, tahtis lihtsalt tutvust tegema tulla. Ja just see ongi tore, et inimesed niisama rääkima tulevad:) Ja samas ei taha end kohe kuidagi vastikult külge haakida. Nagu siis, kui ma eile pargis istusin ja ootasin-vaatasin, et kus see Argentiina tango küll algama peaks, samal ajal korterkuulutuste 12 märkmepaberitäit aadresse kaardil leida üritades, ja siis üks hispaanlane, kes kõrvalpingil istus, tundis muret, et ega ma eksinud pole:) Abivalmid on siin inimesed küll. Aga enamasti pole nad sel juhul iirlased;) Oi, aga need tänavamuusikud teel St. Stephen's Parki..!! Ma üritan kunagi ühe laheda videolõigu ka üles panna. See oli tõeliselt lahe, ja inimesi oli ka kohe hulgim seisma ja vaatama jäänud. Ja üldsegi mitte muusiku või tema ägeda loo pärast (kuigi need olid ka täitsa toredad, Jason Mrazi oma nt)! Siis tegin väikse tiiru pargis. Ilusad pargid on üks Dublini kõige paremaid omadusi!:) Ja siis läksin korra sealt kuulutusega kohast läbi. Sinise särgiga noormees tuli kohe küsima, et kas saab aidata. Ma siis ütlesin, miks ma seal olen. Küsis kohe, et kas kogemusi on:P Seekord ma pikalt mõtlema ei jäänud;) Uuris, et kus ja mis jms. Väike vestlus lõppes sellega, et ta ütles, et neil on praegu üks treeningperioodile kutsutud, aga vaatavad, kuidas tollel läheb, ja küsis veel igaks juhuks mu telefoninumbri üle, et siis äkki helistavad mulle. Ja et.. kas ma kolme taldrikut korraga kanda oskan..eem.. ma pole küll kindel:P Muidu poleks ju häda, aga nad kuramused on enamasti kas kuumad või mingid kõveriku kujuga.. No ükskõik, sellegipoolest lahkusin sealt suht hea tundega. Ja koju minema hakates jäi Temple Barist (igaks juhuks: see pole ainult see üks baar, vaid piirkond!) läbi minnes, jäi mulle täiesti kogemata tee peale üks hostel, mille aknal mu teritatud silm kogemata kuulutust nägi:) Ja kuidagi täiesti automaatsusega astusin lihtsalt sisse, ootasin ära, kuni kliendiga tegeldud, ja uurisin, mis värk on:) See klienditeenindaja oli küll ülisõbralik ja kena (kuigi vist iirlane:P)! Ja kui küsisin, et kas tingimata on kogemusi ka vaja just täpselt sellisest kohast, siis ütles, et temal küll enne polnud, ja see ei ole kindlasti määrav. Nii et see koht sai hetkel mu lemmikuks võimalikest valikutest. Sellesse vipide veinikohta pole ma julgenud veel midagi saata (too on netist). Pean ühe korraliku cv-tuunimise läbi viima ja erakorralise covering letteri kirjutama, et üldse mõtet oleks. Well, we'll see. Mulle hakkab üha enam tunduma, et lihtsalt minnalaskmine mõjub paremini:D Too päev, kui ma siin (endale mitte nii silmnähtavalt küll, aga..) mossis olin, siis ütles üks möödamineja mulle lihtsalt heast peast "Cheer up, love!", aga täna igasuguste chillide inimestega vabalt suheldes ja pärast hea tundega ringi käies inimesed hoopis naeratasid mulle!:D Ja 4.juuli pidustuse unustasin üldse ära kogu muu tralliga:P

Oh, see korter on nii koduseks saanud. Kogu hängimine käib köök-elutoas:D Kusjuures, ma pole siiamaani B. tuppa vaadanud!:P Enamasti on siis, kui meelde tuleb, ikka keegi sees magamas;)

Hmm.. Bartosz, kes siinsamas istub, saatis mulle just neti kaudu smsi, et noh, kas vaatame filmi ka:D

Glöm inte nycklarna!

Ma ei tahaks kuidagi eesti keeles midagi kirjutada tegelikult.. Mis mõttega ma siin siis üldse olen?:P Nii et te saate vaid natukese eesti keeles ja ma kirjutan kuskile enda jaoks muus keeles:)
Pealegi, palju polekski ju rääkida, või noh, neist põhiasjadest poleks. Muust (ehk siis tühistest võiks vist lõpmatuseni.. Aga igatahes, kellel kiire on, siis töö- ja elukoha staatus on hetkel siin läänerindel muutuseta - ja edasi lugeda pole vaja!
Täna käisin igalpool linnas ja hoidsin silmad lahti. Jagasin mõned cv'd laiali ja nagu Murphy seadusena tuli mul alati umbes 20 meetrit hiljem ette, et peaks igaks juhuks kirja panema, kus ma just käisin:P Sest nagu paljude asjade puhul on välja tulnud, siis mälu on mul selline ebakindel koostisosa... Ühes kohas küsis nähtavalt-kuuldavalt välismaalasest klienditeenindaja, et kust ma pärit olen, ja pärast vastamist tuli mul automaatküsimus, et kust ta ise pärit on.. Pärast mõtlesin, et see on vist paras paux pas, sest ta tundus siuke pooleldi ülemuselaadne tegelane olevat.. Aga, well, we'll see!
Aa, tegelikult, veel enne seda, kui linna läksin, tegelesin põhjalikult netis uurimise-kirjutamise-saatmisega. Kui mõnelpool kirjutatakse juurde, et ühendust võetakse vaid sobilike kandidaatidega, siis neis kohtades, kuhu ma oma cv'sid saatsin ja mille jaoks kaaskirju vorpida vihtusin, seda juures polnud, nii et eks ma ootama jäängi:P Leidsin päris põnevaid kohti, ja esialgu oma latti madalamale ei lase (st vaid täiskohaga, kesklinnas, need, kes kuulutavad, et neil kedagi vajatakse, kelle juurde ma oma olematute oskute-kogemustega enam-vähem sobiksin, ja kes meeldivad tunduvad;P). Nii kaua kui latti on võimalik veel mõne taseme võrra liigutada, pole ehk meeleheitel ka minuni asja. Aga kui nüüd ütleme reede õhtuks kippu ega kõppu pole, tuleb taktikat tõsiselt muuta. Sest noh, sähke! Ja mina va immigrantinna (või kõlaks immigrantlanna paremini?:P), häh.
Kusjuures, kummaline on see, et ma ei tunne end üldse turistina [kuigi ma teistele kindlasti sellise mulje jätan, kui absoluutselt kõiki silte akendel lugeda tahan ja kõigi kohtade ja tänavate nimesid jms meelde jätta üritan (mitte et see välja paistaks või õnnestuks:P)] Kuigi ma (vaatamata eelmise aasta viispäevakule ikka veel!!) linna ei tunne, lähen sinna, kuhu jalad veavad (ja nii kaua, kui veavad..). Mulle lihtsalt tundub, et niimoodi võib kogemata midagi toredat juhtuda:) Nagu ma täna jalutades ja kotist midagi otsides korra seisma jäin, ja enne edasiminekut üles maja poole vaadates nägin, et see oli see G.B.Shaw maja, mida ma eelmisel korral paaniliselt (ei noh, mitte ka päris seda) üles leida üritasin:P Ei tasu ikka kunagi oma lisamaterjalides olevaid aadresse tõe pähe võtta, S.! Eriti Dublinis vist. Muide, vahakujude näitus on praegu Trinity College'i lähedal Bank of Irelandi peahoonega ühes tükis olevas (või päris samas?) majas. Igatahes, kui ma sellelt ringilaiendusjalutuskäigult (ehk siis põhja-lõuna suunal kanalini) tagasi jõudmas olin, siis sattus mulle tee peal üks Concern'i-tüdruk ette (esimene, kes mind peatada on üritanud seekord - laisad, kuramus:P). Ma jõudsin järjekordselt selleni, et oma aeglusega ei saaks ma elu sees siukest tööd teha. Samas tekitas ta jälle minus street fundraisingu huvi. Ja mul jooksis isegi pärast temaga rääkimist peast läbi rida retoorilisi küsimusi, mis tekivad paratamatult, kui kesklinnas kõndides iga paari minuti tagant tuleb keegi küsima, et ega ma talle raha ei saaks anda, või kuskil seina ääres oma räpase Starbucksi-topsiga istub, jalge ees silt, kuhu kirjutatud, et ta on kodutu ja... Kui esimese küsija peale, kellel sülelaps kaasas oli (jah, ma tean küll, et mõned kasutavadki selliseid trikke, aga miks ma peaksin esimese asjana kohe seda mõtlema?), murdusin, siis edaspidi on aidanud mõtlemine, et põhimõtteliselt pole välistatud ka see, et ma ise varsti kodutu oleks.
Oh, jah, nii palju siis sellest "natukesest".. ma kohe oskan mõnesse detaili kinni jääda. Ja päeva naelani pole üldse veel jõudnud. Pärast pikemat tuuri tulin koju, sirutasin oma tuikavaid säärelihaseid, vaatasin, et ega see väike tibutamine mind ära ei sulata, ja mõtlesin, et läheks nüüd natuke teises suunas ka. Btw, oma mõnusad papud, mis vist ealeski ühtegi jalga hõõruma ei saaks hakata, aga kahjuks tallast juba hõredaks kõnnitud olid, viskasin ma täna ära. Asenduspapud ei tohiks ka kõige hullemad olla, arvestades, et käisin nendega täna päev otsa ilma sokkideta:) Uksest välja saades (ja täna ei tulnudki seda brasiilia (ma vaid oletan, tõesti) vanatädi, kes mulle eile portugali keeles üritas seletada, et toda rohelist nuppu tuleb vajutada, mida ma tegelikult juba korduvalt ka teinud olin, lihtsalt sel väraval läheb reageerimiseks üle 3 sekundi ja selle aja peale olen ma teda mõlemat pidi sikutada jõudnud, arvates, et ta on ikka veel kinni:P) tuli meelde, et kuna selle "räägitud" korteri vaatamine enne reedel ei toimu, siis võiks ju seni muid vaadata. Ja kuna üks pidi mul siin 5 minuti raadiuses asuva park-väljaku juures/ääres olema, siis helistasin. Algul vastu ei võetud, nii et jäin veel mingit plakatit uurima ja leidsin endale 3.juuliks loodetavasti lõbusat ja vahelduseks ka kultuursemat tegevust:) Siis helistati tagasi. Ja kuna nime järgi oleks võinud see helistaja ükskõik kust pärit olla, sh ka eestlane, siis võttis muhelema, kui itaalia aktsent mulle seletas, et "tule jah vaatama praegu, me oleme kodus". Maja number pidi olema 35. Jalutasin tänava lõpuni, viimane maja oli 33. Olin puzzled. Üks 33 väravast sissesõitja tundis muret, ja seletas siis, et 35 on vist lihtsalt üks pool sellest samast majast, aga silti pole väljas. Uskusin. Fonolukk ainult urises. Aga olin väravast sees. Siis tuli välisuks. Järgmise fonolukuga. Ja see ainult urises. Tagatipuks ei funkand ta siis üldse, kui värav parasjagu liikumises oli. Ja kuna ma olin ju väravast niisama sisse saanud, siis kuidas ülemised peaksidki teadma, et ma järgmise ukse taga olen, eksole. Aga not so fast;) Siis üks (ma arvan, et jällegi brasiillane) mees, kes lapsega hoovis oli, vaatas, et ma kuidagi abitult seal jändan ja uuris, et mis lahti. Ja siis lasi mu, küll natuke ebalevalt, aga siiski, uksest sisse ja ütles, et 51 peaks 2 korrusel olema. Nonii.. Sõitsin teisele. Jalutasin kaheosalise pika koridori läbi. Ja viimane oli loomulikult 50!:P Nii. Siis läksin kolmandale, seal oli 51. Tundus imelik kuidagi. Ei tahtnud koputada (kella vist polnudki). Helistasin. Mõtlesin öelda, et olen ukse taga. Ei võetud vastu. Koputasin. Ei olnud itaallane. Aga ikka üks meist, immigrantidest. Ei tahtnud oma korterit näidata... Ei olnud maja nr 35!:D Seletas siis, kus see õige maja asub. Ja selle asemel, et öelda lihtsalt üle tee ja väljaku teiselt küljelt sissepääsuga, seletas ta seda nii, et ma oleksin vabalt täpselt vastupidisest kohast toda otsima läinud. Aga eriti tore oli see, et välja saades pidi igal sammul võti kaasas olema, nii et ma poleks teisiti välja saanudki, kui ta poleks minuga koos alla tulnud. Ja siis sai juba viibata. Huuh! Siis helistas itaallane tagasi. Ma siis naersin, et ma juba käisin ühe korteri juures. Ta ütles, et ta tuleb alla ukse juurde, et tal on must jacket. Pöörasin ümber nurga ja trepil seisis mingi kurja oleku ja musta jakiga mees. Aga siis tuli uksest muhe väike musta t-särgiga itaallane:P Selle ajaga kui me labürint-koridoridest läbi ja korterini jõudsime, oli mul juba kahju, et tema ongi see, kes endale asendajat otsib.. Korteris elab 5 inimest (kui nüüd mõtlema hakkan, siis miskipärast oli tegelt nagu 6 kohta ju.. või kelle ma ära unustasin? või kelle nemad ära unustasid?:P) - seesama itaallane, läpakaga prantslane, kitarriga hiinlane, õlleklaasiga poolakas ja he's-never-here brasiillane. (Mul tuli praegu seda rida vaadates meelde, kuidas me esimesel Dub'is käimisel S. ja Dan'iga International Bar'is istusime ja S.'ga omavahel mingi eestikeelse kommentaari vahetasime, mispeale D. küsis, kas see oli kuidagi halvustav, aga ei, sõna poolakas lihtsalt kõlab ka täiesti neutraalselt öeldes teiste -lane rahvuste seas halvustavalt!) Kõik poisid. Korter oli ok ja tundus parajalt tsill, eriti see elutuba, mis kohe laiutas seal:D Ainuke jama on selles, et välja kolides peab ise endale asendaja leidma, et deposiit tagasi saada. Ja ma kahtlen, et ma viitsiks sellega tegelema hakata, kui septembris nagunii kõik asjad ühel ajal on. Ajasime seal siis veits täiesti sundimatut juttu (khmm, mis mul küll viga on?) ja ma ütlesin itaallasele, et ma siis näiteks homme õhtul helistan. (Rihtisin nii, et saaks enne selle "räägitud" korteri ka ära näha. Mul oli millegipärast päev otsa neljapäeva tunne.. ;P Eks ma siis homme helistan vist ikkagi, ja ütlen, et jääb ära. Sest kui ka see "räägitud" peaks ära langema, siis on paar võimalust veel.) Ja kui uksest välja hakkasin minema, nägin sellel suurt silti "GLÖM INTE NYCKLARNA!*" :) Aga itaallane ütles mu küsimuse peale, et tema ajal seal rootslasi pole olnud. Praeguses korteris tuleb uks enda järel võtmega kinni keerata, nii et vaatan alati varakult, kus mul see võti nüüd asubki. Aga neil on järelikult snepperlukk;)

Kuramus, peaks kella vist 2 tundi taha keerama. Niimoodi jõuab B. veel enne töölt koju kui mina omadega valmis saan! Aga noh, S., kui "Raadio" igav tundub, siis eks sa loe aga "Minu Iirimaad":P

(*rootsi k. Ära võtmeid unusta!)