Selle asemel, et SOAPi kirjutada, olen leidnud endale väga vajaliku asendustegevuse.. Ja ei, see pole PC või WC'de kirjutamine:P (need akronüümid ei tähista siin neid asju, mida te eeldate, muide)
Kuna mu mobiilinumber läheb varsti teise võrku üle, mis tähendab, et praegune sim-kaart muutub kasutuks ja numbrid tuleb telefoni salvestada, siis hakkasin oma aadressiraamatut läbi vaatama. Seal on tohutu hunnik numbreid, mida need inimesed enam kindlasti ei kasuta, põhiliselt Iirimaalt ja Itaaliast, aga vist ka paar UK oma ja üks Hollandi number ja kindlasti ka mõned Eesti numbrid, aga selles ei saa kindel olla. Aga ikkagi tõrjub mu näpp delete'i vajutamast.. Kuidas ma kustutan lihtsalt inimesi oma elust välja? Mul ei püsi niigi nimed meeles, niimoodi oleks veel mingi võimalus neid säilitada. Või siis inimesed, kellele ma tean, et ma kunagi enam ei helista.. Kas või Comarco Sig. Roberto:P Nii nad jäävadki edasi mu telefoni, seniks kuni see ennast taas kivipõrandale sodiks kukub vms, aga nii, et seekord numbreid enam kätte ei saa.
Lisaks on veel paar nime sellised, kelle puhul ma lihtsalt ei vii kokku, kes see inimene on, kellele see number võiks kuuluda, kuigi riikide koodid üldiselt ei jäta palju võimalusi. Just seda lauset kirjutades tuli mul tegelt meelde, et Manuela oli ju paariks kuuks mu korterinaaber Tataris:)
Kes pakuks välja, mis mu aim võiks olla? Ja problem'eid võib mul ju küll mitmeid olla, aga kui on vaja üks korralik lause sõnastada ja see nagu tõsiseltvõetava töö aluseks peab olema, siis on mök-mök..
kolmapäev, november 23, 2011
teisipäev, november 01, 2011
alla bocca acquitrino ;)
Ma poleks kunagi arvanud, et ma satun kunagi itaalia keeles Rooma ajalugu lugema.. Mitte et sellest midagi meelde jääks, aga kui me peame valmistuma jutustama ühe dei 12 imperatori eluloo ja ta headest-pahadest tegudest, siis võiks vähemalt natukenegi taustale pihta saada. Nüüd on taas näha, kui kasulikud meie ajalootunnid ja -loengud on olnud minu vastuvõtmatule ajule, mis kõik kui pudru ja kapsad segi keerab. Ja mis kasu on sellest, kui saad teada, et see oli tolle valitseja ajal, too tolle ajal, kui lõpuks ikka meelde ei jää, kes enne ja kes siis tema järel oli. Meil on siin üks tekst, kus laps tuli koju ja oli mures, et ei saanud aru, kes selle Rooma siis asutas ja kes see Cesare veel oli, ja siis issi hakkas talle seletama. Lihtsalt ja lapsele arusaadavalt (kuigi järgmisest tekstist oli näha, et ta on siukeste minusuguste kalduvustega ja hea ettekujutusvõimega, sest küll lõpuks tappis Romolo Cesare ja roomlased vallutasid Aasia ja Ameerika ja asutasid ajalehe "la Repubblica" jne), nii et isegi minul loksub natuke paika. :)
Kuna me peame sellest jutust lühikokkuvõtte tegema, siis ma avastasin huvitava võimaluse selle kirjutamiseks: võtad google translate'i lahti, ja mitte ei hakka teksti eesti või inglise keeles sisse toksima, et siis vigast vastu saada, vaid kirjutad itaalia keeles ja siis paned sihtkeeleks inglise (sest eesti keelde tuleb alati vigasem), ja vaatad, kas tuleb midagi enam-vähem välja:)
Lingvistiline meelelahutus missugune.
Kuna me peame sellest jutust lühikokkuvõtte tegema, siis ma avastasin huvitava võimaluse selle kirjutamiseks: võtad google translate'i lahti, ja mitte ei hakka teksti eesti või inglise keeles sisse toksima, et siis vigast vastu saada, vaid kirjutad itaalia keeles ja siis paned sihtkeeleks inglise (sest eesti keelde tuleb alati vigasem), ja vaatad, kas tuleb midagi enam-vähem välja:)
Lingvistiline meelelahutus missugune.
teisipäev, oktoober 18, 2011
18
Ohmaitea.. Mis see küll on, et ma nii koba olen?! Kui ellu tahate jääda, siis ärge parem neljapäeval 14-14.45 Kristiine/Mustamäe/Stroomi/Kopli kandis liikuge.. Oleks on küll paka poiss, aga mu närvidest oleks kindlasti palju rohkem järele jäänud, kui ma Tartus need load kunagi ära teinud oleks.. Kus kogu linnas vaid üks selline ristmik on.
Homme lähen juhendajaga kokku saama. Eks näis, kas tuleb sealt suunast ka peapesu, või on mu idee enam-vähem asjalik.
Muide, tuli meelde, et kenasid saapaid meie maal vist müügil pole, enam-vähem rahuldavaid on 2 paari. Vähemalt neist 10-15 poest, kus ma käia jõudsin, jäi selline mulje. Peaks vist enda omadel augud ära lappima hoopis:P
Täna on 18.oktoober. Korjasin poes kilekotti täpselt 18 pisikest mandariini ja kogemata tuli kokku täpselt 1.000 kg. :D Palju õnne! Ja maitsevad nii nagu lapsepõlve päkapikumandariinid:)
Homme lähen juhendajaga kokku saama. Eks näis, kas tuleb sealt suunast ka peapesu, või on mu idee enam-vähem asjalik.
Muide, tuli meelde, et kenasid saapaid meie maal vist müügil pole, enam-vähem rahuldavaid on 2 paari. Vähemalt neist 10-15 poest, kus ma käia jõudsin, jäi selline mulje. Peaks vist enda omadel augud ära lappima hoopis:P
Täna on 18.oktoober. Korjasin poes kilekotti täpselt 18 pisikest mandariini ja kogemata tuli kokku täpselt 1.000 kg. :D Palju õnne! Ja maitsevad nii nagu lapsepõlve päkapikumandariinid:)
reede, oktoober 14, 2011
prõm-prõmm
Mulle hakkab tunduma, et autokooli minek polnud just kõige targem mõte.. Ma ei saa aru, kuidas inimesed julgevad üldse linnaliikluses 50ga sõita, kui iga nurga tagant küppavad mingisugused teele või on mingeid auke täis tänavad, mis hambad suust välja võivad pilduda.. Eilsel sõidul kimas must üks veoauto mööda, nii et peegel läks kolksuga paigast ära, ja see polnud minu oskamatuse süü, vaid asi oli selles laiajas, kes poole pe##ega minu rajal sõitis. Ja siis ma kuulen sõiduõpetajalt koguaeg, kuidas ma olen liiga ettevaatlik, aeglane ja krampis ja mis kõik veel. No wonder! Peaks vist ka mingisse Elvasse lube tegema minema hoopis, poleks äkki seda muret ka, et ristmikul kellelegi teed vaja anda..:P
Ja need teooriamaterjalid ja testid, mida netis lugeda ja harjutada tuleb, on mõnikord nii absurdselt totra sõnastusega, et ma loen kolm korda ja mõtlen siis ka, et kas see on mingi ebardlik tõlkelause või?!
Mõned näited:
Loogilisusest:
Mis iseloomustab auto juhtimist öisel ajal valgustamata teel?
" # avalda haavale survet - puhtus"
Lülisamba murru tunnused: sipelgate jooks naha all.
Jeerum... üks slaid lõpeb lausega "Kui võimalik pane amputeeritud keha osa puhtasse kilekotti ja anna haiglasse kaasa." ja järgmine slaid kannab pealkirja "Nina verejooks". Hmmm... kena järjestus, peaks ütlema.
Ma lähen nüüd neid ilusalt veriseid lahtisi luumurde oma unedes vaatama. Head ööd.
Ja need teooriamaterjalid ja testid, mida netis lugeda ja harjutada tuleb, on mõnikord nii absurdselt totra sõnastusega, et ma loen kolm korda ja mõtlen siis ka, et kas see on mingi ebardlik tõlkelause või?!
Mõned näited:
Loogilisusest:
Mis iseloomustab auto juhtimist öisel ajal valgustamata teel?
Reageerimise halvenemine.
Valguse vähesus.
Sagedane nägemisadaptatsioon (silma kohanemine valguse muutumisel) tiheda liikluse korral.
Hmm... valguse vähesus iseloomustab küll auto juhtimist. Ja ega selle peale ei tuleks küll, et valgustamata teel võiks valgust vähe olla..
Sellistel puhkudel tunnen ma, et Livemocha eesti keele õppijate vead pole ka nii lollakad..:
Kus tuleb kiirteedel eriti ohtliku külgtuult arvestada?
Suureneb tundlikus külgtuulele.Te sõidate mööda maanteed ja näete tee ääres metskitse. Kuidas tuleks tegutseda?
Kiirust vähendama ja olema valmis pidurdamiseks.
Kas enam kohmakamalt ei saaks?
Juht peab andma teed sõitjatele, kes istuvad trammile ja lähevad trammist välja. ... Sõitma peab aga ettevaatlikult, sest igal hetkel võib sõitja minna trammist välja või joosta üle sõidutee trammile.
Millisel ajal tuleb arvestada metsloomade ilmumist teele?
Õhtuhämaruses
Hommikuhämaruses
Keskpäeval
Pealegi peaks sellises lausekonstruktsioonis sõnaga "arvestama" ju hoopis kaasaütlevat käänet kasutama, kas pole?
Ja ma pole veel kaugeltki lõpuni jõudnud sellega.. Homme on päev otsa esmaabikoolitust, jeee. Ma juba jõudsin lubada, et kui ma peaksin kunagi load kätte saama, siis vabatahtlikult ma küll sõitma ei hakka. Eks seda ole näha muidugi, aga nii kaua kui mul istub autos keegi, kellelt pidevalt õiendada saab, siis ... või tegelt üleüldse ükskõik, kes. See on jama nende selliste tegevustega, mida vaikselt kodus omaette harjutada ei saa, nii et teisi ei häiriks või et keegi ei kuuleks-näeks. Trampoliini oleks vaja, trummid võiks ka olla ja helikindel tuba. Ja oma kardirada. Wishful thinking, fun.
Peaks vist ikka selle Happy-Go-Lucky uuesti üle vaatama. Ai, flamenkotundidega peaks ka alustama vist, et temaga võrdväärseks saada. Üks probleem on veel: ma pole vist kuigi happy-go-lucky..hmm..
Veel üks tuli. Loen siin nimelt neid esmaabimaterjale, mis pole küll eriti mõnus tegevus enne magamaminekut, kuna isegi luumurru kohapeale on nad suutnud väga õõvastava pildi leida, aga see selleks. Keeleväärastusi ka:
"Vigastuse väljaselgitamiseks pöörduda kindlasti haigla."
" - õmblust vajav haav seo kinni ja mine haigla, kui seisund lubab"" # avalda haavale survet - puhtus"
Lülisamba murru tunnused: sipelgate jooks naha all.
Jeerum... üks slaid lõpeb lausega "Kui võimalik pane amputeeritud keha osa puhtasse kilekotti ja anna haiglasse kaasa." ja järgmine slaid kannab pealkirja "Nina verejooks". Hmmm... kena järjestus, peaks ütlema.
Ma lähen nüüd neid ilusalt veriseid lahtisi luumurde oma unedes vaatama. Head ööd.
reede, september 23, 2011
Die Geldbörse ist schwarz.
Ma poleks arvanud, et ma istun sellisel kellaajal öösel üleval ja kaagutan nagu kana neid livemocha.com kursuse fraase järele..:P Kuna ma ei ole eesti keeles r-hälvik, siis loomulikult ei oska ma seda saksa r-i hääldada, või noh mitte ühtegi neist variantidest, isegi mitte Austria oma, ja nüüdseks on sellest saanud väikestviisi foobia. Samuti ei ole ma siiani suutnud õppima kannatama, et s on hoopis zzzz (pole siis ime, et minult küsitakse, kas mu nimi on Zulu;)) . Ja niimoodi ongi siis selline lihtne lause, mis pealkirjas näha, täiesti ületamatu takistus. Ja ma piilusin tegelikult edasi järgmise lause juurde - seal oli see Geldbörse braun. Wii:D :P
Autosõidutunnis läks ka täna superhästi. Kui tunni alguses oli õpetaja valmis mu järmisel tunnik mõnda "põnevamasse" piirkonda viima, et ma ei peaks neljandat korda samu ringe küll ühtpidi ja siis teistpidi tuiama, siis tunni lõpuks leppisime kokku, et tuleme veelkord samasse kohta:P Minu graatsiline parempööre kitsale tänavale, kus vasakul nurgas laiutas mingi pikk-ap(erseline), lõppes õnnelikult pooleldi kõnniteel - vedas, et aed veits eemal oli, ja et jalakäijaid ei olnud parasjagu.. Ei tasu vist ikka esimese asjana hommikul sõitma minna.. enne võiks ikka itaalia keeles väikse äratuse teha:P Sest jah, kolmapäevane tund, mis itaalia keele ja trampoliini vahele jäi, oli kohe eriti muhe, nii et jätkus rohkem juttu kui tähelepanelikku paanitsemist ja polnud suuremaid ka probleeme.. Aga noh jah..
Autosõidutunnis läks ka täna superhästi. Kui tunni alguses oli õpetaja valmis mu järmisel tunnik mõnda "põnevamasse" piirkonda viima, et ma ei peaks neljandat korda samu ringe küll ühtpidi ja siis teistpidi tuiama, siis tunni lõpuks leppisime kokku, et tuleme veelkord samasse kohta:P Minu graatsiline parempööre kitsale tänavale, kus vasakul nurgas laiutas mingi pikk-ap(erseline), lõppes õnnelikult pooleldi kõnniteel - vedas, et aed veits eemal oli, ja et jalakäijaid ei olnud parasjagu.. Ei tasu vist ikka esimese asjana hommikul sõitma minna.. enne võiks ikka itaalia keeles väikse äratuse teha:P Sest jah, kolmapäevane tund, mis itaalia keele ja trampoliini vahele jäi, oli kohe eriti muhe, nii et jätkus rohkem juttu kui tähelepanelikku paanitsemist ja polnud suuremaid ka probleeme.. Aga noh jah..
reede, september 09, 2011
comeback
Pärast pikka pausi võiks vist ühe lühikese kirjutise vahelduseks teha:) Ma peaks ütlema, et mulle täitsa meeldib Tallinn:)
Nagu ikka, on ka praegu koguaeg kiire. Ja nagu ikka, on huvitav:) Kõiksuguste inimeste ja loogikareeglite vastaselt kolis B ka Eestisse elama ja nüüd õpime vähehaaval vastastikuseid keeli. Kui esialgu oli plaan, et mina hakkan seda ülikoolis tegema, siis juhtus kogu selle ÕISi katastroofi tagajärjel see, et ma ei mahtunudki lõpuks gruppi:( Kui keegi just ära ei lange veel enne viimast tähtaega.. Aga eks ilma selletagi on võimalik õppida, eriti kui emakeelne õpetaja kodust võtta on;)
Ja eks nagunii on muidki asju palju teha, nii et hea on kui ühes aines vähem muretseda vaja..
Praktika kohta pole ma siiani vastust saanud.. peaks vist mujale ka proovima. Lõputööle peaks teema ja juhendaja kiiremas korras leidma, sest paari nädala pärast on kinnitamine. Peaks vaatama, mis arvamusel ma nüüd oleks nendest ideedest, mis mul kunagi maikuus Hispaanias rongisõidul tekkisid ja pärast korraks veel Torinos päikesekuivatatud said, aga siis niisama kuhugi raamatu vahele järjehoidjaks seisma jäid..
Autokooli registreerisin end ka ära. Arst küsis tõendit väljastades ka, et kas ma Tallinna liiklust ei karda.. Tore-tore, julgustav kohe:P Järgmiseks nädalaks panin kolm sõidutunni aega kirja.
Erasmustega on ka parasjagu tegemist olnud. Küll korterite vaatamist ja otsimist, küll ainete tagaajamist, küll salsatamist;) Muid üritusi hakkab alles tulema, nädala pärast on Eesti õhtu näiteks.
Ja palun vabandust - ma kutsun teid väga varsti külla. Nüüd olen ma peaaegu isegi sisse kolinud ju lausa..:P Praegu on veel siukest iganädalast ringirallimist Tartusse või mujale, aga varsti peaks küll täiesti teadlikult ainult selle raamatuvirna taha vajuma, mis ma endale raamatukogudest kokku olen korjanud. Hea on, et meil siin on limiit 20 ja et raamatukogud omavahel ei kontrolli, palju teisest kohast parasjagu võetud on..:P Muidu oleks ma vist veits lõhki. Täna sain veel maailma usundite ja liiklusseaduste jms raamatud ka kätte, nii et nüüd peaks esialgu hooleta olema.
Pirnikoogiisu. Ja rong on 6.46....:S
Nagu ikka, on ka praegu koguaeg kiire. Ja nagu ikka, on huvitav:) Kõiksuguste inimeste ja loogikareeglite vastaselt kolis B ka Eestisse elama ja nüüd õpime vähehaaval vastastikuseid keeli. Kui esialgu oli plaan, et mina hakkan seda ülikoolis tegema, siis juhtus kogu selle ÕISi katastroofi tagajärjel see, et ma ei mahtunudki lõpuks gruppi:( Kui keegi just ära ei lange veel enne viimast tähtaega.. Aga eks ilma selletagi on võimalik õppida, eriti kui emakeelne õpetaja kodust võtta on;)
Ja eks nagunii on muidki asju palju teha, nii et hea on kui ühes aines vähem muretseda vaja..
Praktika kohta pole ma siiani vastust saanud.. peaks vist mujale ka proovima. Lõputööle peaks teema ja juhendaja kiiremas korras leidma, sest paari nädala pärast on kinnitamine. Peaks vaatama, mis arvamusel ma nüüd oleks nendest ideedest, mis mul kunagi maikuus Hispaanias rongisõidul tekkisid ja pärast korraks veel Torinos päikesekuivatatud said, aga siis niisama kuhugi raamatu vahele järjehoidjaks seisma jäid..
Autokooli registreerisin end ka ära. Arst küsis tõendit väljastades ka, et kas ma Tallinna liiklust ei karda.. Tore-tore, julgustav kohe:P Järgmiseks nädalaks panin kolm sõidutunni aega kirja.
Erasmustega on ka parasjagu tegemist olnud. Küll korterite vaatamist ja otsimist, küll ainete tagaajamist, küll salsatamist;) Muid üritusi hakkab alles tulema, nädala pärast on Eesti õhtu näiteks.
Ja palun vabandust - ma kutsun teid väga varsti külla. Nüüd olen ma peaaegu isegi sisse kolinud ju lausa..:P Praegu on veel siukest iganädalast ringirallimist Tartusse või mujale, aga varsti peaks küll täiesti teadlikult ainult selle raamatuvirna taha vajuma, mis ma endale raamatukogudest kokku olen korjanud. Hea on, et meil siin on limiit 20 ja et raamatukogud omavahel ei kontrolli, palju teisest kohast parasjagu võetud on..:P Muidu oleks ma vist veits lõhki. Täna sain veel maailma usundite ja liiklusseaduste jms raamatud ka kätte, nii et nüüd peaks esialgu hooleta olema.
Pirnikoogiisu. Ja rong on 6.46....:S
neljapäev, august 04, 2011
sono arrivata
Pärast paljusid ekskursioone, külaliste vastuvõtmisi, reise, kokkusaamisi, nukrat öörongiga Rooma-sõitu ja paaripäevast sealviibimist, olen nüüd Läti kaudu Tartusse jõudnud. Rääkida oleks palju, pilte oleks palju sortida ja näidata ja vaadata, teha oleks palju vaja, ja tahaks mõtlemisaega. Ees ootavad maaleminek, geocachimised, paberimajandus, Tartuff ja kokkusaamised, väike perekondlik road trip, korterijaht ja palju muud, enne kui saab taasiseseisvumispäeva tähistada ning vaikselt igapäevaelu rutiini ja koolirütmi tagasi vajuma hakata.. Tunnen, kuidas nimekirjad sellest, mida järgmise õppeaasta jooksul kindlasti tehtud saama pean, on kasvanud pikemaks kui ma ise, lisades veel neid asju, mida ma lihtsalt tahan teha. On ju tore unistada:) Kuigi, ehk on ka seekord tõsi, et kes teeb, see jõuab. Ma loodan ainult, et ma veelgi isekamaks ja tuulepäisemaks pole sunnitud muutuma. Ja ma loodan, et saab olema palju sama helgeid hetki kui neid Vahemere valgusest pimestatuna oli, või ka näiteks Viini tänavamuusikute saatel valssi keerutades:)
Jah, ma pole ammu järjepidevalt siia kirjutanud. Ja ma arvan, et ma mõistsin, miks. Mitte sellepärast, et poleks, millest kirjutada. On, ja ülearugi. Mitte sellepärast, et poleks üldse aega. Seda saab ju väidetavalt alati tekitada. Mitte sellepärast, et ei tahaks jagada. Tahaks, ja vägagi (kuigi olen avastanud, et nii mõnigi kord on näost-näkku jalutamas olles või pargipingil, kiigel, kohvikus või köögis teetassi taga istudes sedasama kuid emotsionaalsemate vahenditega edasi anda, kui seda mu piiratud kirjaoskus lubab). Aga olen jõudnud järeldusele, et nii paljud neist kirjutistest on alguse saanud mingist sisemisest ohkamisest, ihkamisest või vihkamisest. Ja ma tunnen, et ma enam lihtsalt ei tunne seda niivõrd. Vaatamata ajutistele maailmavalu- ja sisemiste piinade perioodidele või tavalistele torisemistujudele olen ma üldiselt palju rahulolevam. Võib-olla lihtsalt vana ja mõttelaisk, aga rahul. Kuigi ma jätkuvalt tahan sinna, kuhu ei saa, või nendega, kes ei saa, või seda, mida ei saa, või sel ajal, kui ei saa... Ja mõnikord tuleb välja, et kui saan sinna, kuhu olen tahtnud, siis seal olles tahan sealt pärast kahte päeva ka kohe minema, nii et..;) Igatahes, basta così! Ja ciao praeguseks, bella! Kui kellelgi peaks Torinos elukohta otsima, siis ma tean ühte soovitada - imeliselt abivalmite ja armsate omanike ajaloohõnguline ja mõnus korter, kust oli kahju lahkuda.. Eriti kui ees ootav valik just paljulubav pole.
Ma ei mäleta nüüd, kas mu arvuti sai nüüd siinse aja järgi seadistatud, või elab veel minevikus, aga igatahes olekd 03.38 ka päris paras aeg magamaminekuks. Sogni d'oro!
Jah, ma pole ammu järjepidevalt siia kirjutanud. Ja ma arvan, et ma mõistsin, miks. Mitte sellepärast, et poleks, millest kirjutada. On, ja ülearugi. Mitte sellepärast, et poleks üldse aega. Seda saab ju väidetavalt alati tekitada. Mitte sellepärast, et ei tahaks jagada. Tahaks, ja vägagi (kuigi olen avastanud, et nii mõnigi kord on näost-näkku jalutamas olles või pargipingil, kiigel, kohvikus või köögis teetassi taga istudes sedasama kuid emotsionaalsemate vahenditega edasi anda, kui seda mu piiratud kirjaoskus lubab). Aga olen jõudnud järeldusele, et nii paljud neist kirjutistest on alguse saanud mingist sisemisest ohkamisest, ihkamisest või vihkamisest. Ja ma tunnen, et ma enam lihtsalt ei tunne seda niivõrd. Vaatamata ajutistele maailmavalu- ja sisemiste piinade perioodidele või tavalistele torisemistujudele olen ma üldiselt palju rahulolevam. Võib-olla lihtsalt vana ja mõttelaisk, aga rahul. Kuigi ma jätkuvalt tahan sinna, kuhu ei saa, või nendega, kes ei saa, või seda, mida ei saa, või sel ajal, kui ei saa... Ja mõnikord tuleb välja, et kui saan sinna, kuhu olen tahtnud, siis seal olles tahan sealt pärast kahte päeva ka kohe minema, nii et..;) Igatahes, basta così! Ja ciao praeguseks, bella! Kui kellelgi peaks Torinos elukohta otsima, siis ma tean ühte soovitada - imeliselt abivalmite ja armsate omanike ajaloohõnguline ja mõnus korter, kust oli kahju lahkuda.. Eriti kui ees ootav valik just paljulubav pole.
Ma ei mäleta nüüd, kas mu arvuti sai nüüd siinse aja järgi seadistatud, või elab veel minevikus, aga igatahes olekd 03.38 ka päris paras aeg magamaminekuks. Sogni d'oro!
neljapäev, juuni 02, 2011
did you know?
Mul oli juba ammusest ajast ühes aknas umbes kümmekond Tallinna Virtuaalse Ülikooli ettekannet avatud, aga polnud siiani olnud mahti neist ühtegi vaadata-kuulata. Nüüd siis tahtsin hakata neid tab'e sulgema, aga enne ju ei saa, kui oled aimu saanud, millest seal räägitakse, eksole...;) Mõned olid nii kohutava helikvaliteediga, et midagi polnud võimalik kuulata, mõni lihtsalt kohutavalt aeglane ja seega piinavalt tüütu, aga siis jäin pidama ühel, mis mu tähelepanu täielikult haaras. Nimelt sellel, mis rääkis heaolu ja ökoloogilise jalajälje suhestumisest riigiti. Kui on teada, et paljud Aafrika riigid on kesised mõlemal teljel ning paljud nö Lääne riigid nagu USA kipuvad teise äärmusesse, siis on ka selliseid oaase nagu Costa Rica, mis oma jalajälje väiksusele vaatamata on oma elanike jaoks !The Happiest Place on Earth" (ja ma ei räägi Disneylandist;)). Ja siis teistpidi diagonaalis Costa Ricale on meie väike Eesti, mis vaatamata oma kes(km)isele heaolule on justkui hiigelsaabastega... :(
Potentsiaalselt huvitavaid linke video lõpust:
http://www.happyplanetindex.org/
http://www.nicmarks.org/
http://www.neweconomics.org/projects/five-ways-well-being
http://www.neweconomics.org/
Olles osa EList, peame arvestama sellega, et me ei saa teatud asju teha (näiteks sõjaväge laiali saata), aga midagi me ju ometi saaks teha, vaatamata oma põhjamaisusele.
Mulle meeldi statistika. Selles on mingi hoomamatu tagapõhi, taust. Loomulikult ei saa kõike lihtsalt numbritesse lüüa, aga statistika näitab kõike niivõrd konkreetselt ja lihtsustatult, et jääb üle ainult mõelda, et näidatavate probleemide lahendamine ei saa olla palju keerulisem kui nende üles leidmine. Ja kui on mingigi tõenäosus või võimalikkus, siis tundub lahendus vägagi käegakatsutav. Nagu kõigi teiste asjadegagi, et kui tema saab, siis miks mitte mina?
Ja paar päeva tagasi jäi mulle ette üks dokumentaalfilm, mis viis mind tagasi varasemalt väga tihedalt kokkupuututud teemaga. Pole just eriti asjakohane praeguses kurgi-temaatikas, aga lihtsalt.. Naljakas on see, et kuigi ma tean väga hästi reaalseid põhjuseid, mis see teatud juhtudel kohe üldse kõige parem variant ei ole, ja et ma ise seda praktiseerida ei tahaks, siis argumendid, mis selle kasuks räägivad, ja näiteks toodud juhtumid panevad siiski mõtlema, et see võib tõesti raviv olla. Ja siis ka kogu see Food Miles arvestus, et kas kaugelt lennutatud öko ikka lõppude lõpuks on nii öko..
Ja siis mu üle muiatakse, et ma olen nii lillelapsest maailmaparandaja.. oh well..
Mängigem siis parem seda veggie-mängu:) Õpetlik ja värviline.
Ja kui siis BookDepository (hmm.. peaks end vist ametlikult nende reklaamijaks registreerima :P) teatab, et nad oma soodukaid pühapäevani pikendasid, tekib jälle tahtmine kõik raamatud kokku osta (ja ma ei peaks neid ju isegi siia tellima, et tagasi Eestisse kolides pagasit lennutada, vaid võiks otse Eestisse saata, aga...). Sellised raamatud, mille kohta ma tean, et ma neid just kuigi tihti ei kasutaks, kui üldse, aga ma tahaks, et nad mul oleks, juhuks kui kunagi vaja peaks minema. Näiteks see, mida ma paar päeva tagasi raamatukogus ahmimas käisin.. Ja igasugused cookbookid ja uncookbookid jms..
Ah, peaks hoopis CSerid otsima hakkama järgmise nädala tarvis. Sest homme tuleb Printsess külla ja kui ta pühapäeval tagasi Pariisi põrutab, on esmaspäevast S. siin:)
Potentsiaalselt huvitavaid linke video lõpust:
http://www.happyplanetindex.org/
http://www.nicmarks.org/
http://www.neweconomics.org/projects/five-ways-well-being
http://www.neweconomics.org/
Olles osa EList, peame arvestama sellega, et me ei saa teatud asju teha (näiteks sõjaväge laiali saata), aga midagi me ju ometi saaks teha, vaatamata oma põhjamaisusele.
Mulle meeldi statistika. Selles on mingi hoomamatu tagapõhi, taust. Loomulikult ei saa kõike lihtsalt numbritesse lüüa, aga statistika näitab kõike niivõrd konkreetselt ja lihtsustatult, et jääb üle ainult mõelda, et näidatavate probleemide lahendamine ei saa olla palju keerulisem kui nende üles leidmine. Ja kui on mingigi tõenäosus või võimalikkus, siis tundub lahendus vägagi käegakatsutav. Nagu kõigi teiste asjadegagi, et kui tema saab, siis miks mitte mina?
Ja paar päeva tagasi jäi mulle ette üks dokumentaalfilm, mis viis mind tagasi varasemalt väga tihedalt kokkupuututud teemaga. Pole just eriti asjakohane praeguses kurgi-temaatikas, aga lihtsalt.. Naljakas on see, et kuigi ma tean väga hästi reaalseid põhjuseid, mis see teatud juhtudel kohe üldse kõige parem variant ei ole, ja et ma ise seda praktiseerida ei tahaks, siis argumendid, mis selle kasuks räägivad, ja näiteks toodud juhtumid panevad siiski mõtlema, et see võib tõesti raviv olla. Ja siis ka kogu see Food Miles arvestus, et kas kaugelt lennutatud öko ikka lõppude lõpuks on nii öko..
Ja siis mu üle muiatakse, et ma olen nii lillelapsest maailmaparandaja.. oh well..
Mängigem siis parem seda veggie-mängu:) Õpetlik ja värviline.
Ja kui siis BookDepository (hmm.. peaks end vist ametlikult nende reklaamijaks registreerima :P) teatab, et nad oma soodukaid pühapäevani pikendasid, tekib jälle tahtmine kõik raamatud kokku osta (ja ma ei peaks neid ju isegi siia tellima, et tagasi Eestisse kolides pagasit lennutada, vaid võiks otse Eestisse saata, aga...). Sellised raamatud, mille kohta ma tean, et ma neid just kuigi tihti ei kasutaks, kui üldse, aga ma tahaks, et nad mul oleks, juhuks kui kunagi vaja peaks minema. Näiteks see, mida ma paar päeva tagasi raamatukogus ahmimas käisin.. Ja igasugused cookbookid ja uncookbookid jms..
Ah, peaks hoopis CSerid otsima hakkama järgmise nädala tarvis. Sest homme tuleb Printsess külla ja kui ta pühapäeval tagasi Pariisi põrutab, on esmaspäevast S. siin:)
laupäev, mai 14, 2011
la stessa cosa
On teemasid, mis mulle alati väga sügavalt mõju avaldavad. Ükskõik mis keeles, pisara toob ikka silma. Lugege ise.
Ma tean küll, et peaksin praegu hoopis LA ja Las Vegase materjale lugema, et neljapäeval test ära teha, ja et itaalia keel ei peaks praegu prioriteet olema, sest töö oli üleeile ära, aga eks see käib ikka nii, et tegelema kiputakse ikka sellega, mida parasjagu niiväga vaja pole.. Ja Raamatulaadale tahaks ka minna. Ja täna õhtul on muuseumiöö.. ja Murazzis on mingid üritused ja... homme teeme vist ühe itaallasega keelevahetusetunni.
Tegelt peaks pildid üles panema ja Lago Maggiore reisist rääkima, ja Milanost, ja Bologna-Firenze-Pisa reisist lihavõtete ajal, ja nüüd Barcelona-Girona tripist ja... Oeh. Äkki kui reedene eksam ära on olnud.. Kuigi siis tulevad B vanemad.
Esmaspäeval pean infopunktist uurima, kuidas neid statinosid välja lastakse. Seda tuleb vähemalt 3 päeva enne eksamit teha, ja arvestades sellega, et siin on ju iga asjaga mingeid jamasid nii palju, et võtab vähemalt nädala, siis võib juhtuda, et reedese eksami pean lihtsalt sellepärast edasi lükkama, et seda paprit õigel ajal kätte ei saanud... loodaks, et nii ei juhtu.
Heh, praegu seda viimast lauset kirjutades käis peast läbi, et kuidas see nüüd itaalia keeles oma konditsionaali ja congiuntivoga olekski..:P
Ok, tagasi lugema.. kuigi ega ma nii täpselt ei tahaks teada, kuidas ühe rancho-tüüpi maja plaan välja näeb nt... aga ega ainult huvitavat ka ei saa, eksole.
Ma tean küll, et peaksin praegu hoopis LA ja Las Vegase materjale lugema, et neljapäeval test ära teha, ja et itaalia keel ei peaks praegu prioriteet olema, sest töö oli üleeile ära, aga eks see käib ikka nii, et tegelema kiputakse ikka sellega, mida parasjagu niiväga vaja pole.. Ja Raamatulaadale tahaks ka minna. Ja täna õhtul on muuseumiöö.. ja Murazzis on mingid üritused ja... homme teeme vist ühe itaallasega keelevahetusetunni.
Tegelt peaks pildid üles panema ja Lago Maggiore reisist rääkima, ja Milanost, ja Bologna-Firenze-Pisa reisist lihavõtete ajal, ja nüüd Barcelona-Girona tripist ja... Oeh. Äkki kui reedene eksam ära on olnud.. Kuigi siis tulevad B vanemad.
Esmaspäeval pean infopunktist uurima, kuidas neid statinosid välja lastakse. Seda tuleb vähemalt 3 päeva enne eksamit teha, ja arvestades sellega, et siin on ju iga asjaga mingeid jamasid nii palju, et võtab vähemalt nädala, siis võib juhtuda, et reedese eksami pean lihtsalt sellepärast edasi lükkama, et seda paprit õigel ajal kätte ei saanud... loodaks, et nii ei juhtu.
Heh, praegu seda viimast lauset kirjutades käis peast läbi, et kuidas see nüüd itaalia keeles oma konditsionaali ja congiuntivoga olekski..:P
Ok, tagasi lugema.. kuigi ega ma nii täpselt ei tahaks teada, kuidas ühe rancho-tüüpi maja plaan välja näeb nt... aga ega ainult huvitavat ka ei saa, eksole.
neljapäev, aprill 14, 2011
purga torio ->purgu tori ->purgu toli ->põrgu tuli;)
Esimesel pildil on Mole Antonelliana - Torino sümbol ja kinomuuseum.
Benignist saime me nii palju aru, et ise ka naersime enda üle:P Ja lootsime koguaeg, et keegi meilt midagi ei küsi, et meie suurepärane keeleoskamatus välja ei paistaks;)
Sotsiolingvistika eksamis mullitasin lihtsalt Hibernost ja suvalistest keelemõjudest, mis pähe tulid. Kuna ta hoiatas enne, et küsib väga täpselt definitsioonide autorite järgi kõiksugu protsesside seletusi jms, siis nägin vaeva kogu materjali läbilugemisega, aga kui paberid ette anti, siis ütles, et nonii, kirjutage nüüd oma arvamust. Kummaline.
Itaalia keele tundi minek oli jällegi selline eneseületus, et... Lugesin-tõlkisin veel pool ööd neid tekste, millega enne eksamit polnud aega tegeleda, ja siis istusin kaheksast hommikul LA loengus ja koju sain alles seitsme paiku ja siis tundsin, et olen vist vanaks jäänud... Vägagi väss oli olla.
Tellisin ühest online-poest omale paar raamatut, mida kindlasti (lähi)tulevikus vaja läheb. Ja ühe niisama tahtmise pärast, ja sellepärast ka, et ta nii uskumatu hinnaga oli... See süsteem on super, et pole mingit kohaletoimetuse lisatasu - väidetavalt isegi Eestisse tellides! Aga sellega tuleb arvestada, et kohale jõudmisega läheb ikka kaua aega küll.. mis võib aga Itaalia posti-suutmatuse süü olla.
Maasikaid saab juba kätte 1.50€ kilohinnaga ja viinamarjad on 90 senti.. Ja oiii neid veriseid apelsine...:D Ma pole kahjuks selle peale tulnud, et turust pilti teha.. forse la prossima volta..:)
Ma ei salli jätkuvalt seda süsteemi, millega siia fotosid üles saab panna.. midagi ei püsi ju paigal!
Täna käisime Superga mäe otsas -
vanaaegse trammiga üles ja metsikut teed mööda alla. Mul tekkis kohe nii kodune tunne seal teelehtede, piibelehtede, nõgeste ja muude "Eesti" taimede keskel:)Ja need mäed.... isegi sellise halli ilmaga (jah, meil tuli korraks kevad tagasi ja tõmbas jahedaks ja tibutas isegi veidi). Nii võimas!
Homme lähme oma külalisega koos La Venaria Realet vaatama ja aedadesse kondama:)
Ja kunagi varasemast ajast kaks pildikest..
Mul tuli ükskord pähe, et jäädvustaks itaallaste tüüpilise ülikooli jõudmise vahendi ka siis juba. "Parkla" on neid suve poole üha rohkem täis..
Ja viimane pilt on kodust: see teise korruse aken (kui poodide korrust ei loe), kus tuli põleb, on meie oma:) Täitsa ilma (nähtava) korterinumbrita (varjatult on 8:D), aga campanello metallplaadikesel on Soo/Fabianowski - juhuks kui kellelgi vaja peaks minema;)
reede, märts 25, 2011
(ri)torna o morirò!
No ometi kord jõuan ka kirjutamiseni...:)
Mul oli just elu kõige hirmsam kirjalik vaheeksam täna.. 110 minutit puhast piinlemist, mille järel ma oleksin vabatahtlikult veel vähemalt 30 lisaks küsinud, kui ainult oleks saanud.. Aga ega ma ei taha sellest väga rääkida. Teen eraldi sissekande itaallaste ülikooliasjade kohta.
Igatahes, veel pool teed linna poole minnes olin selle ebameeldiva tunde mõju all. Aga siis tuli õnneks üks kirjatarvete pood ette ja ma läksin sisse, et neid plastikkaustasid, mida Eestis iga nurga peal müüakse, järjekordselt leida üritada - siin on ainult neid suuri kobakaid ja igasuguseid, mille jaoks sul omal kodus köitja peaks olema ja lamineerimismasin ja... Ja neid tavalisi +hukesi on ainult koos kiledega, aga siis ei saa ju lehele peale kirjutada! Aga igatahes selles poes oli õigeid ka:) Ja leidsin B. kingituse ühe osa ka kogemata - väikese Fiati automudeli:) Ja pärast koogitegemiskraami ostma minnes jäi mingi ukse pealt silma Fiati muuseumi plakat, millelt ma aadressi ja avamisajad omale mobiili salvestasin. Nüüd vaatasin kaardilt, et kus ta siis asub. Ja täiesti juhuslikult jäi silma, et ainult tänavavahe võrra veel Valentino poole minna ja siis on seal Scuola Holden!:D See on see kool, mille Alessandro Baricco asutas! Nagu ta ise seda seletas, siis nendele õpilastele, kes tavakooli jaoks liiga...loomingulised ja püsimatud on. Nagu Holden, noh;) Mul polnud aimugi, et too Torinos olema pidi:D Maailm on väike! Ja mulle meeldib, kui asjadevahelised seosed end ilmutavad:) Baricco vestlusringist jäänud lause kohta on mul nüüdsete tedmistega väiksed muudatused lisada:P Mõnes keeles on need aktsendimärgid olulised, muide;)
Sellega seoses - ma sain millalgi paar nädalat tagasi oma nunnu pisiarvutikese kätte:) Ja kuna ta lendas siia Saksamaalt, siis ta ainuke puudujääk on õ, mida ma esialgu kavatsegi kopima jääda. (Saan ka ettekujutuse, kui tihti me kasutame sõnu, kus on teistele imelikud tähed sees..:P) Ja tal on punane mõtlemispadjake keset klaviatuuri:P Meil tuli eile korraks mingi väärastunud Dilberti tõlge jutuks, kus originaali "Hi, Jack" eesti keelde "Halloo, Jack" oli t+lgitud, nii et pointiks olev hijack kaduma läks. Mitte et telefonike vastates eesti keeles kuidagi kogemata lennukikaaperdamises süüdi saaks jääda, aga...:P Koomiksiribal oli kolm kastikest, millest kolmes esines kapitaalset valestimõistmist. Ja kui Dermot minult eile hääldusväärastustest rääkimise järel ühte eestikeelset lauset hääldada palus, mis seejärel kordamisele läks, siis väga suuri üldistusi tehes võib öelda, et nii iirlased kui sakslased-poolakad saavad "Põder põõnutas põõsas" ütlemisega sama hästi hakkama kui saarlased;P
Ma ei oskagi kohe, kust otsast pihta hakata... peaks vist eraldi teemad k+ik omaette pealkirjade alla panema. Ja pilte ka üles panema:) Ma olen isegi teinud mõned:P
Juhul kui rohkem kirjutada ei saa miskipärast, siis ütlen ära, et pühapäeva õhtul tuleb meil sushitegemise õhtu:) Kui Elisa ja Fabio juures ööbisime esimesel nädalal, siis tuli välja, et Elisale meeldib hirmsasti sushi, aga see pole teatavasti mingi odav lõbu ja kõhtu sellest üldiselt väga täis süüa ei õnnestu. Võib-olla vaid selles all-you-can-eat kohas, kuhu nad meid kaasa kutsusid. Aga seal selgus, et mõni meil siin oskab ise paremat sushit teha, kui seal pakutakse;) Nii et siis natuke nagu tänuavalduse mõttega ka, ja kui pidu hilja peale jääb, mis siin ainult loomulik oleks, siis jõuab juba esmaspäev ja Bartosze sünnipäev ka kätte:) (Ok, z ja y on ka klaviatuuril "vaehetusse läinud":P Dermot on kuni esmaspäevani siin, ja kutsusime veel Daniela, kes ka kahel korral meiega koos sushitamas on käinud ja on üks neist paljudest, kes umbes kümmet keelt räägib ja ülkoolis poola keelt õppis (itaallanna kohta kummaline, kas pole?:P). Ja siis kaks rumeenia tüdrukut mu itaalia keele tundidest tulevad ka. Antonio (ta on Fabio ammune sõber, kes esines ka tollel esimesel kontserdil, mida me nende sünnikülakeses kuulamas käisime. Pärast läksime kogu kümnese kambaga pitsale ja siin tuli välja, et ta õpib siin infotehnoloogia doktorantuuris, nii et nad on B'ga nüüd suurteks sõpradeks saanud) kahjuks tulla ei saa, sest teebväljaspool Torinot viimaseid ettevalmistusi Ameerikasse pooleaastasele praktikale minekuks, ja Antonella (Natalja sõbranna, kes ka Dublinis elas, aga keda ma kunagi seal ei kohanud. Ja kuna ta vaid paar päeva enne mind sealt ära lendas, siis tuli kuidagi välja, et me suundume samasse kohta, ainult et tema tagasi, mina edasi) ei salli kuidagi sushit, nii et temaga hakkame järgmisest nädalast hoopis jooksmas käima, kui ma mingid parajad papud siit leian. Ilmad on siin ju nii ilusad juba! Ma parem ei ütle, et nädal tagasi kui itaalia keele algajaterühmaga pärast eksamitulemuste teadasaamist parki istuma läksime, siis oli päike nii tugev, et ajas pea valutama, ja nii soe, et mustade riietega oli siuke grillitava tunne... Pärast vaatasin, et olevat 20 kraadi olnud:)
Mul oli just elu kõige hirmsam kirjalik vaheeksam täna.. 110 minutit puhast piinlemist, mille järel ma oleksin vabatahtlikult veel vähemalt 30 lisaks küsinud, kui ainult oleks saanud.. Aga ega ma ei taha sellest väga rääkida. Teen eraldi sissekande itaallaste ülikooliasjade kohta.
Igatahes, veel pool teed linna poole minnes olin selle ebameeldiva tunde mõju all. Aga siis tuli õnneks üks kirjatarvete pood ette ja ma läksin sisse, et neid plastikkaustasid, mida Eestis iga nurga peal müüakse, järjekordselt leida üritada - siin on ainult neid suuri kobakaid ja igasuguseid, mille jaoks sul omal kodus köitja peaks olema ja lamineerimismasin ja... Ja neid tavalisi +hukesi on ainult koos kiledega, aga siis ei saa ju lehele peale kirjutada! Aga igatahes selles poes oli õigeid ka:) Ja leidsin B. kingituse ühe osa ka kogemata - väikese Fiati automudeli:) Ja pärast koogitegemiskraami ostma minnes jäi mingi ukse pealt silma Fiati muuseumi plakat, millelt ma aadressi ja avamisajad omale mobiili salvestasin. Nüüd vaatasin kaardilt, et kus ta siis asub. Ja täiesti juhuslikult jäi silma, et ainult tänavavahe võrra veel Valentino poole minna ja siis on seal Scuola Holden!:D See on see kool, mille Alessandro Baricco asutas! Nagu ta ise seda seletas, siis nendele õpilastele, kes tavakooli jaoks liiga...loomingulised ja püsimatud on. Nagu Holden, noh;) Mul polnud aimugi, et too Torinos olema pidi:D Maailm on väike! Ja mulle meeldib, kui asjadevahelised seosed end ilmutavad:) Baricco vestlusringist jäänud lause kohta on mul nüüdsete tedmistega väiksed muudatused lisada:P Mõnes keeles on need aktsendimärgid olulised, muide;)
Sellega seoses - ma sain millalgi paar nädalat tagasi oma nunnu pisiarvutikese kätte:) Ja kuna ta lendas siia Saksamaalt, siis ta ainuke puudujääk on õ, mida ma esialgu kavatsegi kopima jääda. (Saan ka ettekujutuse, kui tihti me kasutame sõnu, kus on teistele imelikud tähed sees..:P) Ja tal on punane mõtlemispadjake keset klaviatuuri:P Meil tuli eile korraks mingi väärastunud Dilberti tõlge jutuks, kus originaali "Hi, Jack" eesti keelde "Halloo, Jack" oli t+lgitud, nii et pointiks olev hijack kaduma läks. Mitte et telefonike vastates eesti keeles kuidagi kogemata lennukikaaperdamises süüdi saaks jääda, aga...:P Koomiksiribal oli kolm kastikest, millest kolmes esines kapitaalset valestimõistmist. Ja kui Dermot minult eile hääldusväärastustest rääkimise järel ühte eestikeelset lauset hääldada palus, mis seejärel kordamisele läks, siis väga suuri üldistusi tehes võib öelda, et nii iirlased kui sakslased-poolakad saavad "Põder põõnutas põõsas" ütlemisega sama hästi hakkama kui saarlased;P
Ma ei oskagi kohe, kust otsast pihta hakata... peaks vist eraldi teemad k+ik omaette pealkirjade alla panema. Ja pilte ka üles panema:) Ma olen isegi teinud mõned:P
Juhul kui rohkem kirjutada ei saa miskipärast, siis ütlen ära, et pühapäeva õhtul tuleb meil sushitegemise õhtu:) Kui Elisa ja Fabio juures ööbisime esimesel nädalal, siis tuli välja, et Elisale meeldib hirmsasti sushi, aga see pole teatavasti mingi odav lõbu ja kõhtu sellest üldiselt väga täis süüa ei õnnestu. Võib-olla vaid selles all-you-can-eat kohas, kuhu nad meid kaasa kutsusid. Aga seal selgus, et mõni meil siin oskab ise paremat sushit teha, kui seal pakutakse;) Nii et siis natuke nagu tänuavalduse mõttega ka, ja kui pidu hilja peale jääb, mis siin ainult loomulik oleks, siis jõuab juba esmaspäev ja Bartosze sünnipäev ka kätte:) (Ok, z ja y on ka klaviatuuril "vaehetusse läinud":P Dermot on kuni esmaspäevani siin, ja kutsusime veel Daniela, kes ka kahel korral meiega koos sushitamas on käinud ja on üks neist paljudest, kes umbes kümmet keelt räägib ja ülkoolis poola keelt õppis (itaallanna kohta kummaline, kas pole?:P). Ja siis kaks rumeenia tüdrukut mu itaalia keele tundidest tulevad ka. Antonio (ta on Fabio ammune sõber, kes esines ka tollel esimesel kontserdil, mida me nende sünnikülakeses kuulamas käisime. Pärast läksime kogu kümnese kambaga pitsale ja siin tuli välja, et ta õpib siin infotehnoloogia doktorantuuris, nii et nad on B'ga nüüd suurteks sõpradeks saanud) kahjuks tulla ei saa, sest teebväljaspool Torinot viimaseid ettevalmistusi Ameerikasse pooleaastasele praktikale minekuks, ja Antonella (Natalja sõbranna, kes ka Dublinis elas, aga keda ma kunagi seal ei kohanud. Ja kuna ta vaid paar päeva enne mind sealt ära lendas, siis tuli kuidagi välja, et me suundume samasse kohta, ainult et tema tagasi, mina edasi) ei salli kuidagi sushit, nii et temaga hakkame järgmisest nädalast hoopis jooksmas käima, kui ma mingid parajad papud siit leian. Ilmad on siin ju nii ilusad juba! Ma parem ei ütle, et nädal tagasi kui itaalia keele algajaterühmaga pärast eksamitulemuste teadasaamist parki istuma läksime, siis oli päike nii tugev, et ajas pea valutama, ja nii soe, et mustade riietega oli siuke grillitava tunne... Pärast vaatasin, et olevat 20 kraadi olnud:)
kolmapäev, märts 02, 2011
reede, veebruar 04, 2011
complete
Mu teine "organiloovutamisoperatsioon" on nüüd lõpule jõudnud! Praegu pole veel selge, kas läks korda või ei;) Üks päev veel ja siis (laupäeval) tõusen lendu! Oeh, ootan juba väga! Varsti näeme!!
Itaalia korteriotsingud ei edene üldsegi nii ladusalt kui loodetud, aga eile Inimestega hüvasti jättes tuli välja, et üks itaalia tüdruk hakkab ka koju tagasi sõitma just. Ja ei tea küll, mis linnast ta pärit on?!! Nii et sain Facebooki kaudu suhtlema ja ta nii abivalmilt saatis mulle juba umbes 20 toa pakkumised, enne kui ma üldse midagi vastata jõudsin ning meie tingimusi mainida. Ja nüüd kortereid uurides sattusin sellisele imelisele peale. Ainuke probleem on, et nad jätavad sellise mulje, et see hind käib kuu, mitte vaid nädala kohta...
Nii, nüüd tuttu. Magamispuudujäägid annavad tunda...
Itaalia korteriotsingud ei edene üldsegi nii ladusalt kui loodetud, aga eile Inimestega hüvasti jättes tuli välja, et üks itaalia tüdruk hakkab ka koju tagasi sõitma just. Ja ei tea küll, mis linnast ta pärit on?!! Nii et sain Facebooki kaudu suhtlema ja ta nii abivalmilt saatis mulle juba umbes 20 toa pakkumised, enne kui ma üldse midagi vastata jõudsin ning meie tingimusi mainida. Ja nüüd kortereid uurides sattusin sellisele imelisele peale. Ainuke probleem on, et nad jätavad sellise mulje, et see hind käib kuu, mitte vaid nädala kohta...
Nii, nüüd tuttu. Magamispuudujäägid annavad tunda...
laupäev, jaanuar 29, 2011
at least at last
Nii, külalised on jällegi läinud ja tühi tunne on tekkimas. Asjad on läinud, elutoast on poiste töölauad kadunud, nagu ka täiskülmik ja 157kg kraami, mis Saksamaale shipiti. Minu kohvrike sõitis ka Eestimaale ootama ja teises on parasjagu paar-kolm asja sees, mille ise kaasa võtan. Nüün täpselt nädala pärast istun lennujaamas ja umbes tunni aja pärast tõusen lendu.
Kogu see väljakolimisolek ja tegemised on pidevalt turjal. Ja eriti tore on see, et kui pesumasin kinni kiilub, siis seda parandanud onu mingi teise osa ära lõhub, et uuesti parandama tulla, ja siis mõne aja pärast lõpetab veepump töötamise, nii et vaid köögi külmaveekraanist veidi vett tuleb, kui mõni duši all on.
Päike tuli korraks välja. Mõtlesin, et peaks kinno minema. Saaks midagigi näha siin. Kui neljapäeva õhtul E. ja S.'iga ringi käisime, siis jõudis järjekordselt kohale, kuidas ma pole siin ikka midagi näinud-teinud ega kusagil käinud. Parasjagu siis kui The International Bar'i juurest eemalduma hakates pisar silma tuli, möödus minust DAMIEN RICE! Suurest üllatusest mainisin tema nime kõva häälega, nii et ta veel tagasi vaatas.. Nii et isegi kui ma midagi näinud pole, siis vähemalt Kedagi olen:) And inside I'm dancing, once. Seitse ja pool kuud on pikk aeg.
Kogu see väljakolimisolek ja tegemised on pidevalt turjal. Ja eriti tore on see, et kui pesumasin kinni kiilub, siis seda parandanud onu mingi teise osa ära lõhub, et uuesti parandama tulla, ja siis mõne aja pärast lõpetab veepump töötamise, nii et vaid köögi külmaveekraanist veidi vett tuleb, kui mõni duši all on.
Päike tuli korraks välja. Mõtlesin, et peaks kinno minema. Saaks midagigi näha siin. Kui neljapäeva õhtul E. ja S.'iga ringi käisime, siis jõudis järjekordselt kohale, kuidas ma pole siin ikka midagi näinud-teinud ega kusagil käinud. Parasjagu siis kui The International Bar'i juurest eemalduma hakates pisar silma tuli, möödus minust DAMIEN RICE! Suurest üllatusest mainisin tema nime kõva häälega, nii et ta veel tagasi vaatas.. Nii et isegi kui ma midagi näinud pole, siis vähemalt Kedagi olen:) And inside I'm dancing, once. Seitse ja pool kuud on pikk aeg.
teisipäev, jaanuar 18, 2011
call of the day
Yey, küll oli tore päev alles. Polnud pea ühtegi asja, mis normaalselt ja korrapäraselt töötanud oleks. Alates sellest, et eile hommikul, kui see uus tüdruk pidi oma treeningperioodi alustama, aga kohale ei ilmunud, ja tuli välja, et ta ei kavatsegi tulla ning on teise töö leidnud, ja me peame nüüd uuesti otsinguid alustama. Siis sidruni-juiceri tuksiminek, ja tagatipuks kõige põhjapanevam - triipkoode ja muid silte printiv masinake otsustas kleepsupaberit niimoodi närima hakata, et murdis paar hambakest oma hammasrattal, nii et selle momentaalseks parandamiseks ei aita isegi doktorikraadist (millest oli aga muude jurade lahendamisel palju abi), ja parandusse saatmine tähendab kahenädalast seisakut, uue kohalejõudmine kahepävast ümbervangerdust. Istusin siis pool tundi telefoni otsas, et teha "endale" konto mingis netipoes, mis ei tahtnud meie asutuse aadressi kuidagi sisse võtta, nii et pidin selle klienditeenindaja kaudu kõike täitma ja muudkui vassima. Nael oli see kui küsiti, et kui kaua te seda firmat omanud olete - eeeem, ma ei oskagi nüüd öelda.. about 5 aastat:P No ja kõik muu selline.
Üks teine kõne oli ka muidugi tore - üks rullnokast delivery-guy, kelle sildifirma oli saatnud pakki kohale tooma, helistas ja uuris, et kuidas ikka sinna kohale tulla. Ja seleta siis ühte või teist teed pidi, aga ikka aru ei saa. Lõpuks jõudis talle kohale, et ah see nende sotsiaalelamute lähedal kohe, jah. :P Well, noh.. I guess so.
Ja see on ka tore, et mõni oma eelmise kuu paberitöö täiesti tegemata on jätnud, nii et nüüd torssis poemanagerid helistavad ja kurdavad, et no statement-no pay. Hmm.. kaos kui tore:) Ja mõni istub seal "tantramäe" otsas ilma internetita ja kõhugripiga. Heh.
Later!
S.
Üks teine kõne oli ka muidugi tore - üks rullnokast delivery-guy, kelle sildifirma oli saatnud pakki kohale tooma, helistas ja uuris, et kuidas ikka sinna kohale tulla. Ja seleta siis ühte või teist teed pidi, aga ikka aru ei saa. Lõpuks jõudis talle kohale, et ah see nende sotsiaalelamute lähedal kohe, jah. :P Well, noh.. I guess so.
Ja see on ka tore, et mõni oma eelmise kuu paberitöö täiesti tegemata on jätnud, nii et nüüd torssis poemanagerid helistavad ja kurdavad, et no statement-no pay. Hmm.. kaos kui tore:) Ja mõni istub seal "tantramäe" otsas ilma internetita ja kõhugripiga. Heh.
Later!
S.
reede, jaanuar 14, 2011
parandused
Täna on KEVAD! Päike paistab (vahelduva eduga) ja mütsi-mantliga on liiga soe väljas käia.
Olen nüüd pea kaks nädalat juba tööl vastu pidanud. Ilma N'ta on palju tsillim olla:) Eks saab ju ka kõik need tülikad asjad lõppude lõpuks ise ära aetud, aga üldiselt pole pidevalt sellist tunnet, et keegi kukil istuks.
Kuna mu nädala tundide arv (mida oli niigi 6h võrra suurendatud), sai eile 12.30 täis, siis tulin tulema ja hakkasin kõige sellega tegelema, mille jaoks ajast siiani puudu on jäänud (nädala sees on kõik pärast tööd kinni ja nädalavahetusel olin haigena kodus). Käisin pangas, et nad mu internetipanga lõpuks ometi korda teeksid. Olin neile paar õhtut järjest helistanud, aga kui menüüst läbi mõne inimeseni jõudmine võtab veerand tundi ja siis see totu ütleb ainult, et kõik on ju korras, siis pole palju kasu;) Ja ega see panga klienditeenindaja ka targem polnud. Helistas veel kellelegi kaheksandale ja too soovitas igaksjuhuks kõik ankeedis olevad telefoninumbrid kirja panna, et äkki sellepärast näitab nagu poleks ma registreerunud. Aga ju selles ka polnud asi, sest koju jõudes proovisin ja ikkagi sama jama! Võttis turtsuma ja siis B valis juba uuesti panga numbrit. Mind tuleb ikka kõiges (kurat!) tagant torkida. Eks ma siis turtsusin järjekordselt oma probleemi sellele neiukesele ka ja siis pidin läbi kahekordse kõne kõiksugu koode sisse toksima, kuni näitas juba, et mingi kood on ka vale. Mida rohkem tagasikäike tekkis, seda enam ma mõtlesin, et mille kuradi pärast ma üldse sellise pangaga jaman, kes ei saa kolme kuuga kontot avatud, ja siis võtab intenetipanga töölesaamine veel kolm kuud (alates hetkest, mil selleks eraldi neile helistad ja 20minutilise andmekontrolli läbid, milleks pead kusjuures teadma senditäpsusega, mis su viimased sissetulekud-väljaminekud olid!)... Lõpuks tuli igatahes välja, et neil oli mingi "ok" seal vajutamata jäänud vms, ja sain lõpuks oma koodid-värgid tööle. Ja kui olin sisse loginud selgus, et ega sealt ju nagunii midagi tarka teada ei saa!:D Ülekandeid saan ehk hakata tegema, kui see koodikaart kohale jõuab..
Saapad viisin poodi ja anti järjekordselt uued:P Seekord lubati juba valida ükskõik millised kogu poest, aga kuna mulle ei hakanud midagi paremat silma, siis otsustasin samade kasuks. Ehk seekord läheb õnneks. Kolm on kohtuseadus. Ja selle vastu, et mul kolm ilusat lillat Blowfishi kingakarpi kapis istub, pole mul praegu midagi - ehk tulevad kolimiselgi kasuks.
Saapaid puhastades avastasin, et tööpapudele on ka iseenesest mingi auk sisse tekkinud. Ecco rahvas nii kergekäeliselt uusi asemele ei anna, aga võtsid sisse, et managerile näidata. Nädala pärast kuuleb.
Tööl said vist ka kõiksugused pakendid-sildid-toiduained tellitud. Üle 10 telefonikõne vast ei läinudki. Eriti naljakas on see, kui tuleb mööda maja ringi joosta ja otsida inimest, kes saaks mulle anda telefoninumbri, et hummusepotsikuid tellida, sest N'l seda jäetud polnud ja nemad tellivad samast kohast. Ma poleks varem arvanud, et nii kaootiliselt saab ka firmat pidada..:P (ma põhilistest valukohtadest parem blogis ei kirjuta;))
Asjaajamistest on vaja veel Ryanairiga sotid selgeks teha. Ja N numbrid üle kontrollida;) Ja nädalavahetusel on ehk aega ka CS vastamatajätmised korvata ja itaallased üle uudistada. Ja välja selgitada, kellelt ma pean hakkama seda paberit taga ajama, mille tagajärjel üks teine paber 7.veebruaril allkirjad peale peab saama.
Haaaaaaaaaaaaa!:D Martinile tuli just listi e-mail, et Herr Fabianowski doktoritöö läbis kaitsmise ja isegi parandusi pole vaja teha!!:D Mis tähendab ka seda, et mina olen kihlveo võitnud:P
Ja veel - ostsin just piletid 21.jaanuariks Nouvelle Vague'i kontserdile!!:D
Näh, sõnusingi ära - just tuli siuke vihmaladin, et selle alla küll jääda poleks tahtnud.. Aga enam pole nii hullu - ainult kolm nädalat veel!!:D Täna tegin hommikusöögiks pannkooke ja meil oli kapis veel veits Nutellat, nii et tuli kohe ette, et ühes Torino raamatus mainiti, et see on parasjagu šokolaadilinn ja Nutella kodulinn ka:) Lal-lal-lal-lal-laa-laa-laa-life is wonderful..:)
Dublinist jäävad mulle head mälestused kui linnast, kust on võimalik €2 eest 30 banaani saada, et siis neist laadungitena smuutisid vuristada ja ühte ammust Bahá'í Natania-Davidi-Shahini-Kertu banaani-šokolaadi kooki proovida:)
Kuulmiseni!
S.
Olen nüüd pea kaks nädalat juba tööl vastu pidanud. Ilma N'ta on palju tsillim olla:) Eks saab ju ka kõik need tülikad asjad lõppude lõpuks ise ära aetud, aga üldiselt pole pidevalt sellist tunnet, et keegi kukil istuks.
Kuna mu nädala tundide arv (mida oli niigi 6h võrra suurendatud), sai eile 12.30 täis, siis tulin tulema ja hakkasin kõige sellega tegelema, mille jaoks ajast siiani puudu on jäänud (nädala sees on kõik pärast tööd kinni ja nädalavahetusel olin haigena kodus). Käisin pangas, et nad mu internetipanga lõpuks ometi korda teeksid. Olin neile paar õhtut järjest helistanud, aga kui menüüst läbi mõne inimeseni jõudmine võtab veerand tundi ja siis see totu ütleb ainult, et kõik on ju korras, siis pole palju kasu;) Ja ega see panga klienditeenindaja ka targem polnud. Helistas veel kellelegi kaheksandale ja too soovitas igaksjuhuks kõik ankeedis olevad telefoninumbrid kirja panna, et äkki sellepärast näitab nagu poleks ma registreerunud. Aga ju selles ka polnud asi, sest koju jõudes proovisin ja ikkagi sama jama! Võttis turtsuma ja siis B valis juba uuesti panga numbrit. Mind tuleb ikka kõiges (kurat!) tagant torkida. Eks ma siis turtsusin järjekordselt oma probleemi sellele neiukesele ka ja siis pidin läbi kahekordse kõne kõiksugu koode sisse toksima, kuni näitas juba, et mingi kood on ka vale. Mida rohkem tagasikäike tekkis, seda enam ma mõtlesin, et mille kuradi pärast ma üldse sellise pangaga jaman, kes ei saa kolme kuuga kontot avatud, ja siis võtab intenetipanga töölesaamine veel kolm kuud (alates hetkest, mil selleks eraldi neile helistad ja 20minutilise andmekontrolli läbid, milleks pead kusjuures teadma senditäpsusega, mis su viimased sissetulekud-väljaminekud olid!)... Lõpuks tuli igatahes välja, et neil oli mingi "ok" seal vajutamata jäänud vms, ja sain lõpuks oma koodid-värgid tööle. Ja kui olin sisse loginud selgus, et ega sealt ju nagunii midagi tarka teada ei saa!:D Ülekandeid saan ehk hakata tegema, kui see koodikaart kohale jõuab..
Saapad viisin poodi ja anti järjekordselt uued:P Seekord lubati juba valida ükskõik millised kogu poest, aga kuna mulle ei hakanud midagi paremat silma, siis otsustasin samade kasuks. Ehk seekord läheb õnneks. Kolm on kohtuseadus. Ja selle vastu, et mul kolm ilusat lillat Blowfishi kingakarpi kapis istub, pole mul praegu midagi - ehk tulevad kolimiselgi kasuks.
Saapaid puhastades avastasin, et tööpapudele on ka iseenesest mingi auk sisse tekkinud. Ecco rahvas nii kergekäeliselt uusi asemele ei anna, aga võtsid sisse, et managerile näidata. Nädala pärast kuuleb.
Tööl said vist ka kõiksugused pakendid-sildid-toiduained tellitud. Üle 10 telefonikõne vast ei läinudki. Eriti naljakas on see, kui tuleb mööda maja ringi joosta ja otsida inimest, kes saaks mulle anda telefoninumbri, et hummusepotsikuid tellida, sest N'l seda jäetud polnud ja nemad tellivad samast kohast. Ma poleks varem arvanud, et nii kaootiliselt saab ka firmat pidada..:P (ma põhilistest valukohtadest parem blogis ei kirjuta;))
Asjaajamistest on vaja veel Ryanairiga sotid selgeks teha. Ja N numbrid üle kontrollida;) Ja nädalavahetusel on ehk aega ka CS vastamatajätmised korvata ja itaallased üle uudistada. Ja välja selgitada, kellelt ma pean hakkama seda paberit taga ajama, mille tagajärjel üks teine paber 7.veebruaril allkirjad peale peab saama.
Haaaaaaaaaaaaa!:D Martinile tuli just listi e-mail, et Herr Fabianowski doktoritöö läbis kaitsmise ja isegi parandusi pole vaja teha!!:D Mis tähendab ka seda, et mina olen kihlveo võitnud:P
Ja veel - ostsin just piletid 21.jaanuariks Nouvelle Vague'i kontserdile!!:D
Näh, sõnusingi ära - just tuli siuke vihmaladin, et selle alla küll jääda poleks tahtnud.. Aga enam pole nii hullu - ainult kolm nädalat veel!!:D Täna tegin hommikusöögiks pannkooke ja meil oli kapis veel veits Nutellat, nii et tuli kohe ette, et ühes Torino raamatus mainiti, et see on parasjagu šokolaadilinn ja Nutella kodulinn ka:) Lal-lal-lal-lal-laa-laa-laa-life is wonderful..:)
Dublinist jäävad mulle head mälestused kui linnast, kust on võimalik €2 eest 30 banaani saada, et siis neist laadungitena smuutisid vuristada ja ühte ammust Bahá'í Natania-Davidi-Shahini-Kertu banaani-šokolaadi kooki proovida:)
Kuulmiseni!
S.