Eile käisime Sarah ja Monikaga õhtust Limericki kaemas - üldse mitte pidutsejate seltskond. Kahjuks oli kogemata laupäev ja kõik kohad olid üleslöödud inimesi ja tümpsmuusikat täis, nii et ei vedanud. Dolan's'is istusime ja kuulasime natuke aega traditsioonilist iiri muusikat, aga mingi poolpurjus kuuekümnekanti mees istus meie lauda, sest mujal polnud ruumi, ja hakkas juttu ajama, mis iseenesest ju vägagi vastuvõetav on, aga noh, jutt läks ikka samma rappa, nagu paljudel teistelgi kordadel, nii et meil viskas pikapeale üle ja läksime uusi kohti otsima. Kolm-neli kohta ülerahvastatuks/ebamusikaalseks sahteldanud, maandusime lõpuks Marcella endisesse töökohta, mis oli lausa ebatavaliselt vaikne ja normaalne:) Kuna me ei tahtnud väga hiljapeale jääda,(kes pidi täna kirikusse, kes tööle minema) siis asutasime minekule, kui jutuvadasse pausid tekkima hakkasid. Vahetult enne meie lahkumist istusid kõrvallauda mingid inimesed. Ja kui me püsti tõusime, siis üks küsis, et kas nad olid siis tõesti nii ebameeldivad? :P Upsti.
Täna pidin tööle minema alles kella 1ks, nii et mõtlesin, et jõuan hommikul kõiksugu ettevalmistusi teha ja välja uurida täpselt, kuhu minna ja mida vaadata, aga tühjagi. Paar bussi-ja rongiaega vaatasin ja sain teada, et King John's Castle on täitsa avatud ja Bunratty ikkagi ka. Mitte et ma teaks, mis neis vaadata on, aga... :P Ja Hunt Museum on vist pea ainuke koht, kus turistid tavaliselt käivad..
Igatahes, homme õhtul saabuvad siis kauaoodatud külalised. Loodan, et neil suuri ootusi ei ole, sest mul tõesti ei ole neile just paljut näidata. Aga eks siis joome vahuveini ja jagame kingitusi..neli päeva:P
Kummaline, kui osa Eestit siia tuleb, hakkan ma kohe rohkem põdema ja muretsen, kas kõik läheb ikka nii, nagu hea oleks.. Ja nüüd on mul vel süümekad, et nad toovad mulle Eestist liiga palju asju, nii et oma asjadele ei jäägi kohvris ruumi, ja et ma annan neile siit liiga suuremõõtmelised jõulupakid kaasa, nii et kohver on ülekaalus.. ja.... Kuigi, no problem - kui ei mahu, siis ei mahu.
Ja kui keegi veel on, siis ei saa söögiks ka lihtsalt midagi kokku miksida, mis külmkapis leidub, eriti vanaaastaõhtul. Ja ma ei tea isegi seda, kuidas seda kuradit õigesti kirjutatakse:( Oioioi. Reedel üritasin maja koristada ja oma toas natuke rohkem süsteemi luua (mitte kõiki asju lihtsalt voodi peale kuhjata..) ja rohkem ruumi saada. Sest ma ei tea isegi seda veel, kuhu ma nad panen:P Külalised, ma mõtlen. Ja kogu selle kupatuse, mis nad mulle toovad...Oioioi.
See see on, kui liiga palju vaba aega on.. Tulevad mõtted kimbutama:S Õigemini sellist süllekukkunud vaba aega, mida ei saa tahte kohaselt kasutada, ja siis läheb ta lihtsalt raisku.
Järgmisel nädalal ma eriti tööl ei olegi. Homme mõned tunnid, kui koju ei saadeta, kolmapäeval terve päeva ja nädalavahetusel enam-vähem terved päevad. Aga kui kliente on sama palju kui täna, julgen ma kahtlustada, et meie kohakene on märtsi alguseks pankrotis:P
Lähen söön nüüd oma külmkapi vanadest kookidest tühjaks, et homme uued ära mahutada;) Oi, võtsin täna töölt menüü ka kaasa. Pärast kirjutan üles kõik:P
pühapäev, detsember 30, 2007
reede, detsember 28, 2007
Jälle pole aega kirjutada...Aga tagasi olen ja elus olen ja puha:) Päris huvitav trip oli. Nüüd lähme pilte vaatama ja kokkuvõtet tegema. Loodan, et suudan homme kella 10ks kohvitreeningule ka kobida. Nii palju siis kasu sellest vabast päevast, isegi magada ei lasta. Ja tänane kaos oli ikka täiesti võimatu. Järgmisel nädalal ma kuigi palju vist tööle ei satu. Käivad jutud, et ma saan nii kolmapäeva, neljapäeva kui ka reede vabaks:) Siis tuleb esmaspäeval kõik sushi ja koogid kaasa krabada;) Eks ma kunagi kirjutan jälle pikad jutud ka üles, kui juba meelest läinud pole selle aja peale.
esmaspäev, detsember 24, 2007
pühapäev, detsember 23, 2007
matemaatika
Ma olen praegu äärmiselt numbrite lainel. Õppisin tööl jälle, kuidas päeva lõpus cash-up'i teha. Päris lõbus, nagu mäng:) Üldse on nii naljakas, et kuna ma iga päev koguaeg rahaga jändama pean, siis on raha minu jaoks muutunud paberi- ja metallitükkideks, millel on numbrid peal. Nagu kasiinodes nood žetoonid. Vaatan seda nüüd hoopis teise pilguga. Ei tunne, kas seda on vähe või palju, sest noh, vahet pole, nagunii pole see minu oma:P Need on ainult numbrid, mitte väärtus. Täna nägin ma esimest korda 100-eurost. See tuleb ajalukku üles märkida;) Kui suur on üldse kõige suurem olemasolev € ühik? Ma polnud enne päris kindel, kas 100-sedki olemas on, nüüd tean vähemalt, et on.
Ja kuna ma tööl viimase asjana rahaga jändasin ja ka oma viimase palgapaberi kätte sain, siis tuli tuju oma "kassa" ka üle lugeda. Ma küll ei pea kaardimaksemasinast mingeid z-totals'i kviitungeid ja muid selliseid asju välja laskma, aga natuke saab sama süsteemi kasutada küll. Võtame näiteks, et kui kassas peab float koguaeg 300 olema. Mina võtan enda jaoks, et float=üüriraha e. 230 €, kuigi teine võimalus oleks võtta, et float= see raha, mis koguaeg rahakotis on, aga see on liiga juhuslik number. Igatahes, Totals-float= cash to office. Ehk kogu raha-üüriraha=säästud ja pidevalt kasutuses olev raha. Nii lihtne ongi. Nagu esimese klassi matemaatika. Ma ei saa aru, miks nad seda nii keeruliseks peavad... Kui teada, mis paberid ja kust välja tuleb lasta (arvutist 2 erinevat, kaardimakse masinast 2, ja krediitkaartidelt 2, gift voucheritelt 1, aga seda masinat me ei ole veel kasutanud), ja milliseid numbreid nendelt otsast otsani nummerdatud lipikutelt kasutada tuleb, on asi lihtne - tuleb ainult paberitelt numbrid kokku lugeda ja siis kopikad-paberitükid kassast... Ja siis see kõik paberile kirja panna.
Näiteks minu Plutoga mündirahakoti kohta tuleks aruanne selline:
1c - 0.12(12)
2c - 0.22(11)
5c - 0.55(11)
10c - 0.90(9)
20c - 1.40(7)
50c - 3.50(7)
1 € - 8.00(8)
2 € - 14.00(7)
Totals: 28.69 (See on juba päris häiriv hunnik kolinat kaasas vedada, peaks ta kuidagi paberistama:P)
Ainult hooletusvigade tegemise võimalus. Mis minu puhul muidugi väga haruldane pole...
Tegelt on väga tore, et kõik asjad järk-järgult tulevad. Et kõigepealt õpid ära, kuidas kassamasinat kasutada ja cashiga ümber käia, siis pangakaartidega, siis kuidas staffi soodustusi sisse panna ja muidu kustutamisi ja ümbertõstmisi teha...
Oh, peaks oma tsekimajanduse ka sisse arvestama(, aga kõigi asjade kohta mul tsekke nagunii pole ja sellega oleks liiga palju jamamist ka, sest mul pole ju raamatupidamisprogrammi, kuhu ainult numbrid sisse panna, ja Exelit ma eriti ei armasta). Ja kõik saadud(ja saamata) palgad tuleks kokku arvestada ja siis kulutused maha lahutada. Saaks teada, kui palju raha mul olema peaks. Ja siis "abirahad" maha arvestada. Ja ma ei taha teada, kui paljuga ma tegelikult kahjumis olen... :S
Huvitav, kas mulle meeldis lapsena "Panka" mängida. Ma väga ei usu, sest kui me näiteks vaheaegadel Memme juures "Elu" mängisime, siis pankur ja rahategija oli Tauri, mina olin lihtsalt pätakas:P Ja tükike meie "IlmSUsi" ajalehe nimest:P Aga sente kokku lugeda ja kümnestesse pakkidesse jagada või muud sellist nipet-näpet jändamist on mulle meeldinud teha küll:) Vahepeal on hea ülevaadet omada.
Muide, erinevaid variante Suulest: Mary ;) , Sue Ellen, Suele, Sou, Sula, Sue, Suila, Suuille, Suuile, Suille. Ja igal nädalal olen rota's erineva nime all:P Nii et päris lõbus on ennast otsida, kui ei tea, mis seekord välja on mõeldud:)
Ja nende paari päeva kohta, kui ma siia midagi ei kirjutanud: töö, söömine, magamine paar pikka ja mõnusat jutuajamist Monikaga köögilaua ääres teed (või Johni toodud veini:) lürpides.
Ja kuna ma tööl viimase asjana rahaga jändasin ja ka oma viimase palgapaberi kätte sain, siis tuli tuju oma "kassa" ka üle lugeda. Ma küll ei pea kaardimaksemasinast mingeid z-totals'i kviitungeid ja muid selliseid asju välja laskma, aga natuke saab sama süsteemi kasutada küll. Võtame näiteks, et kui kassas peab float koguaeg 300 olema. Mina võtan enda jaoks, et float=üüriraha e. 230 €, kuigi teine võimalus oleks võtta, et float= see raha, mis koguaeg rahakotis on, aga see on liiga juhuslik number. Igatahes, Totals-float= cash to office. Ehk kogu raha-üüriraha=säästud ja pidevalt kasutuses olev raha. Nii lihtne ongi. Nagu esimese klassi matemaatika. Ma ei saa aru, miks nad seda nii keeruliseks peavad... Kui teada, mis paberid ja kust välja tuleb lasta (arvutist 2 erinevat, kaardimakse masinast 2, ja krediitkaartidelt 2, gift voucheritelt 1, aga seda masinat me ei ole veel kasutanud), ja milliseid numbreid nendelt otsast otsani nummerdatud lipikutelt kasutada tuleb, on asi lihtne - tuleb ainult paberitelt numbrid kokku lugeda ja siis kopikad-paberitükid kassast... Ja siis see kõik paberile kirja panna.
Näiteks minu Plutoga mündirahakoti kohta tuleks aruanne selline:
1c - 0.12(12)
2c - 0.22(11)
5c - 0.55(11)
10c - 0.90(9)
20c - 1.40(7)
50c - 3.50(7)
1 € - 8.00(8)
2 € - 14.00(7)
Totals: 28.69 (See on juba päris häiriv hunnik kolinat kaasas vedada, peaks ta kuidagi paberistama:P)
Ainult hooletusvigade tegemise võimalus. Mis minu puhul muidugi väga haruldane pole...
Tegelt on väga tore, et kõik asjad järk-järgult tulevad. Et kõigepealt õpid ära, kuidas kassamasinat kasutada ja cashiga ümber käia, siis pangakaartidega, siis kuidas staffi soodustusi sisse panna ja muidu kustutamisi ja ümbertõstmisi teha...
Oh, peaks oma tsekimajanduse ka sisse arvestama(, aga kõigi asjade kohta mul tsekke nagunii pole ja sellega oleks liiga palju jamamist ka, sest mul pole ju raamatupidamisprogrammi, kuhu ainult numbrid sisse panna, ja Exelit ma eriti ei armasta). Ja kõik saadud(ja saamata) palgad tuleks kokku arvestada ja siis kulutused maha lahutada. Saaks teada, kui palju raha mul olema peaks. Ja siis "abirahad" maha arvestada. Ja ma ei taha teada, kui paljuga ma tegelikult kahjumis olen... :S
Huvitav, kas mulle meeldis lapsena "Panka" mängida. Ma väga ei usu, sest kui me näiteks vaheaegadel Memme juures "Elu" mängisime, siis pankur ja rahategija oli Tauri, mina olin lihtsalt pätakas:P Ja tükike meie "IlmSUsi" ajalehe nimest:P Aga sente kokku lugeda ja kümnestesse pakkidesse jagada või muud sellist nipet-näpet jändamist on mulle meeldinud teha küll:) Vahepeal on hea ülevaadet omada.
Muide, erinevaid variante Suulest: Mary ;) , Sue Ellen, Suele, Sou, Sula, Sue, Suila, Suuille, Suuile, Suille. Ja igal nädalal olen rota's erineva nime all:P Nii et päris lõbus on ennast otsida, kui ei tea, mis seekord välja on mõeldud:)
Ja nende paari päeva kohta, kui ma siia midagi ei kirjutanud: töö, söömine, magamine paar pikka ja mõnusat jutuajamist Monikaga köögilaua ääres teed (või Johni toodud veini:) lürpides.
teisipäev, detsember 18, 2007
ihihiii-ahhahaaa
Tööl on tõeline jõulunädal. Isegi esmaspäev on nagu laupäev! Ja kuna üks põhitöötajatest on nüüd rivist väljas ka, siis on veel eriti tunda, et väga busy on.. Enamustel päevadel olen tööl avamisest sulgemiseni heal juhul pooletunnise pausiga (ja sedagi napilt enne sulgemist:P), aga noh, pole veel suuremaid krahhe olnud.. Täna õppisin lõpuks kaardimakse ka ära:) Ilgelt totter on muidu iga kord kedagi targemat kohale kutsuda, lihtsalt sellepärast, et kellelgi pole aega olnud mulle näidata, kuidas see käib. Põhimõtteliselt kolm liigutust ainult, ei midagi keerulist.
Täna lähen 8ks kinno. Loodetavasti on ikka see film, mis kirjas on... Või siis see, mis eelmisel korral ära jäi. Sest ma tõesti ei tahaks enam ühtegi halba filmi näha! Muidu ma enam kunagi siin kinno ei lähe!:P
Sain täna jälle töölt kastide viisi (noh, take-away konteinerite viisi:P) sushit kaasa. Kuna ma olen seda juba praktiliselt kõigile oma tuttavatele jaganud, ära ei raatsi visata, ja noh, igal õhtul ei taha ka sushit süüa, siis mõtlesin täna eestlasest eksmanagerile viia. Jälle vedas - ta juhtus parasjagu tööl olema:) Õigemini pidi paari minuti pärast tulema, nii et ma ootasin ja rääkisin niikaua teistega. Loovutasin ühe neljandiku Mariko "varajasest jõulukingist" Susanile ja teise neljandiku Sebastianile, kui nad kurva näo tegid, et ma neile jõulukingitusi ei toonud. Kui nad nägid, mis seal sees on, läksid aga näod eriti imelikuks:P Mariko nägu ma ei näinud, ta läks teise ruumi karpi avama, aga noh, tagasi tuli muiates ja küsis, et kas need süüa ka kõlbavad. Vähemalt midagi põnevamat kebabi ja friikate kõrvale tänaöise söögipausi ajal tal...;)
Aga teel Abrakani tuli üks kerjus, kes mind iga päev peatab, et raha küsida, jälle ligi. Ma küsisin, kas ta süüa ei tahaks raha asemel, ta ütles rõõmsalt, et tahab (aga et ta liha ei söö, mis aga minul midagi ei muutnud), nii et ma andsin kaks taldrikutäit sushit ja kaks muffinit talle.
Nii et jah, nalja meil siin saab:D
Aa, üks nali veel.. Eile öösel kuulasin enne magamaminekut arvutist muusikat ja jäin tukkuma.. Kui üles ärkasin oli kell 1.58 ja muusika ikka mängis mul kõrvas... Ma mõtlesin, et olen nüüd kolm tundi tööle hiljaks jäänud ja ei kuulnud äratuskella, sest klapid olid peas. Nii et toppisin end kähku riidesse ja hakkasin välja tormama...aga viimasel hetkel tabasin aknast välja piiluda. Ja oli pime:P Nii et tegelikult olin ma ainult tunnikese tukkunud ja oli ikka veel öö! Ja ei maganud tööle kolme tundi sisse. Aga ehmatus oli päris hea... :S
Täna lähen 8ks kinno. Loodetavasti on ikka see film, mis kirjas on... Või siis see, mis eelmisel korral ära jäi. Sest ma tõesti ei tahaks enam ühtegi halba filmi näha! Muidu ma enam kunagi siin kinno ei lähe!:P
Sain täna jälle töölt kastide viisi (noh, take-away konteinerite viisi:P) sushit kaasa. Kuna ma olen seda juba praktiliselt kõigile oma tuttavatele jaganud, ära ei raatsi visata, ja noh, igal õhtul ei taha ka sushit süüa, siis mõtlesin täna eestlasest eksmanagerile viia. Jälle vedas - ta juhtus parasjagu tööl olema:) Õigemini pidi paari minuti pärast tulema, nii et ma ootasin ja rääkisin niikaua teistega. Loovutasin ühe neljandiku Mariko "varajasest jõulukingist" Susanile ja teise neljandiku Sebastianile, kui nad kurva näo tegid, et ma neile jõulukingitusi ei toonud. Kui nad nägid, mis seal sees on, läksid aga näod eriti imelikuks:P Mariko nägu ma ei näinud, ta läks teise ruumi karpi avama, aga noh, tagasi tuli muiates ja küsis, et kas need süüa ka kõlbavad. Vähemalt midagi põnevamat kebabi ja friikate kõrvale tänaöise söögipausi ajal tal...;)
Aga teel Abrakani tuli üks kerjus, kes mind iga päev peatab, et raha küsida, jälle ligi. Ma küsisin, kas ta süüa ei tahaks raha asemel, ta ütles rõõmsalt, et tahab (aga et ta liha ei söö, mis aga minul midagi ei muutnud), nii et ma andsin kaks taldrikutäit sushit ja kaks muffinit talle.
Nii et jah, nalja meil siin saab:D
Aa, üks nali veel.. Eile öösel kuulasin enne magamaminekut arvutist muusikat ja jäin tukkuma.. Kui üles ärkasin oli kell 1.58 ja muusika ikka mängis mul kõrvas... Ma mõtlesin, et olen nüüd kolm tundi tööle hiljaks jäänud ja ei kuulnud äratuskella, sest klapid olid peas. Nii et toppisin end kähku riidesse ja hakkasin välja tormama...aga viimasel hetkel tabasin aknast välja piiluda. Ja oli pime:P Nii et tegelikult olin ma ainult tunnikese tukkunud ja oli ikka veel öö! Ja ei maganud tööle kolme tundi sisse. Aga ehmatus oli päris hea... :S
pühapäev, detsember 16, 2007
oranž
Oeh. Täna olen tatine laiskvorst. Sain täna tööl oma pausi terve tunniajase tükina võtta, nii et tormasin siis jõulukinke otsima, sest tavaliselt olen ma nende poodide lahtiolekuajal tööl või ei viitsi lihtsalt. Ega ma paljudesse kohtadesse just ei jõudnud, aga vähemalt siblingutele on midagigi olemas nüüd:) Venna saabühe oranži pakendiga maja endale;)
Täna oli just päeval(tavaliselt on hommikul ja õhtul, aga täna olid need normaalsed) nii kuradi tuuline, et puhus mu kõrvad ja nina ära. Nii et kui väljast tagasi tööle tulin, siis pistsin kausitäie seenesuppi nahka:) Ei, see pole esimene kord, kui ma seenesuppi söön! Teine:p Ma üldse vaatan, et mu söömisharjumused on suht vabameelseks loksunud.. Ja lapsest, kes eriti juur-ja köögivilju ei armastanud, on saanud keegi, kes eile jälle suure taldrikutäie riivitud porgandi, paprika, kurgi, lettuce'i (ma pole ikka välja mõelnud, mis ta ilusasti eesti keeles olla võiks:P) ja riisi-hakklihaga nahka pistis. Maitseks majonees ka juurde:) Njah, üldkokkuvõttes toitumisharjumustest võibki öelda, et kodus elades ei söönud ma igal hommikul putru, ei söönud kunagi majoneesi, ei söönud praktiliselt üldse kapsast ega rohelist salatit, ei armastanud paprikat ja eelistasin riisile kartulit/makarone, ja mis kõige peamisem - ei joonud kunagi teed piimaga! ;)
Njah, ja nüüd ma unustasingi ära, mis see oli, mida ma tegelikult siia kirjutada tahtsin... Igatahes on mul kahju, et ma täna nii laisk ja mugav olin, et pärast tööd tantsufestivalile mineku asemel koju kobisin, aga ma tõesti ei viitsinud suure laguneva koti (ma ju võtsin isegi vahetusriided kaasa, et töölt otse minna, ja siis veel pausi ajal ostetud asjad ja töölt kaasa saadud koogikesed..) ja vilistavate kõrvadega rahva sekka minna. Nüüd istun oma toas teki sees, peapael peas ja kõrvaklapid ka. Vaatan "2 takti ette" tänavusi lauljaid. Täpsemini bändivooru videosid, mis netis üleval on, ja ei mõista, miks nad alati ainukesed mulle meeldivad inimesed enne välja viskavad kui igasugused jobud! Andre Heina esitus oli ainuke, mida ma vaevusin kuulama kauem kui 20 sekundit, ausalt öeldes isegi kaks korda terve lugu lõpuni. Ma tean jah, et asi on lihtsalt selles, et mulle meeldib lihtsalt sellist sorti muusika (muide, väga iiripärane, kas pole?;)), mida tema esitas, ja habetunud noormehed kitarriga, aga noh... Eks rahvale meeldivad ikka juba varasematel aastatel ja teistest muusikasaadetest tuttavaid nägusid näha, mis sest, et stiili ja esituse omapära pole ollagi.
http://www.elu24.ee/?r=0&id=7446
Ahjaa, kuna täna läksin alles 11ks tööle, siis sain enne veel kiiruga Penney's käia. Tahtsin neidsamu musti paadikingi osta, mis ma eelmisel korral 6 euro eest haarasin. Aga alles olid ainult liiga väikesed numbrid:( Ja kuna mu praegustel kingadel on otseses mõttes augud sees mõlema kinga ninas, siis pidin midagi asemele ostma, aga päeva jooksul tuli välja, et need, mis ma ostsin, on jalas ülimalt kõvad ja valusad, nii et mudin siiani varbavalu minema, aga see ei taha minna.
Koos kingadega tegin veel 3 ülisuurt ostu, mida ma loomulikult ajanappusel selga ei hakanud proovima. Aga kuna nad kokku cappuccino-väärilised olid, siis pole see just kuigi suur patt.
Tegin pilti ka:) Esimene seelik on varem ostetud, maksis 1/6 cappuccinot. 
See oranž pluus, mis pildil punasem paistab, oli ka sama. Kusjuures, tundub, et ma valmistun juba suveks, sest need riided on kõik õhukesed ja lühikesed ja nii mõnigi on oranž... Järgmine oranžikas oli 2* eelmist ehk 1/3 cappuccinot. 
Siis punase-valgega smuti 1/3 cappuccinot.
Ja lõpuks väike lilla seelik,
sama nagu kaks viimast. Kõik kolm viimast olid lasteosakonnas, mis kohe kingade kõrval ja teel kassani ette jääb.
PS! Ma sain eelmise nädala eest tipi kätte - ühe suureformaadilise oranži paberi...
PPS! Ma loodan, et see sõna, mida ma nii mitu korda kasutasin ja pealkirjakski raatsisin panna, kirjutatakse ikka nii:P
PPPS! Ma märkasin alles praegu pilti vaadates, et mul on toas veel kaks pistikupesa, nii et poleks pikendusjuhet vaja olnudki..:P
Täna oli just päeval(tavaliselt on hommikul ja õhtul, aga täna olid need normaalsed) nii kuradi tuuline, et puhus mu kõrvad ja nina ära. Nii et kui väljast tagasi tööle tulin, siis pistsin kausitäie seenesuppi nahka:) Ei, see pole esimene kord, kui ma seenesuppi söön! Teine:p Ma üldse vaatan, et mu söömisharjumused on suht vabameelseks loksunud.. Ja lapsest, kes eriti juur-ja köögivilju ei armastanud, on saanud keegi, kes eile jälle suure taldrikutäie riivitud porgandi, paprika, kurgi, lettuce'i (ma pole ikka välja mõelnud, mis ta ilusasti eesti keeles olla võiks:P) ja riisi-hakklihaga nahka pistis. Maitseks majonees ka juurde:) Njah, üldkokkuvõttes toitumisharjumustest võibki öelda, et kodus elades ei söönud ma igal hommikul putru, ei söönud kunagi majoneesi, ei söönud praktiliselt üldse kapsast ega rohelist salatit, ei armastanud paprikat ja eelistasin riisile kartulit/makarone, ja mis kõige peamisem - ei joonud kunagi teed piimaga! ;)
Njah, ja nüüd ma unustasingi ära, mis see oli, mida ma tegelikult siia kirjutada tahtsin... Igatahes on mul kahju, et ma täna nii laisk ja mugav olin, et pärast tööd tantsufestivalile mineku asemel koju kobisin, aga ma tõesti ei viitsinud suure laguneva koti (ma ju võtsin isegi vahetusriided kaasa, et töölt otse minna, ja siis veel pausi ajal ostetud asjad ja töölt kaasa saadud koogikesed..) ja vilistavate kõrvadega rahva sekka minna. Nüüd istun oma toas teki sees, peapael peas ja kõrvaklapid ka. Vaatan "2 takti ette" tänavusi lauljaid. Täpsemini bändivooru videosid, mis netis üleval on, ja ei mõista, miks nad alati ainukesed mulle meeldivad inimesed enne välja viskavad kui igasugused jobud! Andre Heina esitus oli ainuke, mida ma vaevusin kuulama kauem kui 20 sekundit, ausalt öeldes isegi kaks korda terve lugu lõpuni. Ma tean jah, et asi on lihtsalt selles, et mulle meeldib lihtsalt sellist sorti muusika (muide, väga iiripärane, kas pole?;)), mida tema esitas, ja habetunud noormehed kitarriga, aga noh... Eks rahvale meeldivad ikka juba varasematel aastatel ja teistest muusikasaadetest tuttavaid nägusid näha, mis sest, et stiili ja esituse omapära pole ollagi.
http://www.elu24.ee/?r=0&id=7446
Ahjaa, kuna täna läksin alles 11ks tööle, siis sain enne veel kiiruga Penney's käia. Tahtsin neidsamu musti paadikingi osta, mis ma eelmisel korral 6 euro eest haarasin. Aga alles olid ainult liiga väikesed numbrid:( Ja kuna mu praegustel kingadel on otseses mõttes augud sees mõlema kinga ninas, siis pidin midagi asemele ostma, aga päeva jooksul tuli välja, et need, mis ma ostsin, on jalas ülimalt kõvad ja valusad, nii et mudin siiani varbavalu minema, aga see ei taha minna.
Koos kingadega tegin veel 3 ülisuurt ostu, mida ma loomulikult ajanappusel selga ei hakanud proovima. Aga kuna nad kokku cappuccino-väärilised olid, siis pole see just kuigi suur patt.
Tegin pilti ka:) Esimene seelik on varem ostetud, maksis 1/6 cappuccinot. 
See oranž pluus, mis pildil punasem paistab, oli ka sama. Kusjuures, tundub, et ma valmistun juba suveks, sest need riided on kõik õhukesed ja lühikesed ja nii mõnigi on oranž... Järgmine oranžikas oli 2* eelmist ehk 1/3 cappuccinot. 
Siis punase-valgega smuti 1/3 cappuccinot.
Ja lõpuks väike lilla seelik,
sama nagu kaks viimast. Kõik kolm viimast olid lasteosakonnas, mis kohe kingade kõrval ja teel kassani ette jääb.PS! Ma sain eelmise nädala eest tipi kätte - ühe suureformaadilise oranži paberi...
PPS! Ma loodan, et see sõna, mida ma nii mitu korda kasutasin ja pealkirjakski raatsisin panna, kirjutatakse ikka nii:P
PPPS! Ma märkasin alles praegu pilti vaadates, et mul on toas veel kaks pistikupesa, nii et poleks pikendusjuhet vaja olnudki..:P
:D
Tänane päev oli igati positiivseid emotsioone täis:) Mis sest, et ma eile just kuigi vara magama ei saanud ja täna jälle 9ks tööle pidin jõudma. Aga tööl oli täna äärmiselt mõnus õhkkond:D Kuna asjad hakkavad paika saama (eile saime sahtleid juurde, nii et mikroahi ja kohvikastid jms ei vedele enam keset põrandat ja täna saime liftise ette laua, mis on veel eriti tore, sest enne polnud ei kandikuid mustade nõudega ega liftist väljavõetavat toitu mitte kuhugi toetada!), siis on pinged haihtunud ja kõik tunnevad end väga vabalt:D Ma loodan, et tulevikus kujunevad sellised päevad(kus on täpselt parasjagu inimesi, et pole hulluks jooksmist, aga mökutamist ka mitte, ja asjad on organiseeritult paigas), nagu tänane oli, normaalseteks ja igapäevasteks:) Ja ma loodan, et ei juhtu jälle nii, et kui ma olen öelnud ühtpidi, pöördub see pea peale(kui millestki heal arvamusel olen, siis tõestub vastupidine, ja kui olen nõuks võtnud, et ei ole hea, siis tuleb välja, et on ikka küll)!
Oh, milline mulliajamisjutt:) Salo kirjutaks selle peale remargi "Liiga üldine, too konkreetne näide". Kuigi minu jaoks oli näiteid kui palju! Ja (keelatud) sulge samamoodi;) Aga.., who cares?!:D See väljend on mulle (lisaks "No problem"'ile) päris meeldima hakanud:)
Aga nüüd näiteid.. Kui sa juhtud õigel hetkel lusika kellegi alustassile panema, siis oled sa legend!;) (No ok, meie süsteemiga, kus lusikaid on jätkuvalt liiga vähe ja neid tuleb iga liftist saadud puhaste nõude kasti seest otsida ja poleerida, on see tõesti ka väheke tegemist nõudev asi..) Või kui sa oled nii kena ja viid kellegi teise piirkonda kuuluvasse lauda kohvitassi kohale, sest sinu osas on parasjagu vaikus, siis ta kohe armastab sind:P
Ja minu ülisuured heateod siis, mis käsu korras kirja tuleb panna..: 1. kuna superviisor-tüdrukul oli täna päev otsa halb olla, siis vahetasime temaga tööaja lõpu ära, nii et tema läks kell viis koju. 2. kuna see poiss, kes pidi minuga koos nö uksed sulgema (kuigi meil eraldi uksi ei ole:P), pidi tõesti täpselt kell 6 lahkuma(mitte nii nagu meil see tavaliselt 10-15 minti venib), et teisele tööle jõuda, siis ma nõustusin ise üksi viimased liigutused tegema.
Kah asi! Tunnengi ennast kodusemalt seal, kui asjad minu käe järgi paigutatud on:) Sest tol hommikul, kui uued sahtlid ja külmkapp tuli, juhtusin mina ainuke olema, kes kell 9 alustama pidi, nii et sain pool tundi kõiki asju sinna pista, kuhu mugav tundus, ja nüüd nad seal ongi:D Kellegi teise pandud asju haarata tahtes pean enne ikka mõtlema, kus mis on, enda panduid saab lihtsalt võtta.
Ja pealegi, ajaliselt on kõik graafikus kirjas, nii et ega ma siis tasuta tööd seal ei teinud. Nii et mu meelest ülipositiivne, kui kõik osapooled asjade sellise käiguga rahul olid:) Ja boss (ei, mitte see kes tookord, kui hästi kiire oli, söögipausile ajas, vaid teine) tänas ka väga(ok, mõnikord nad tõesti loobivad oma miljonikordseid tänusid, aga tegelikult on ikka aru saada küll, millal nad päriselt tänulikud on, ja millal suusoojaks), kui ma enne äraminekut ütlema läksin, et jätsin kassa-asjad tema kaela.
Läksin täpselt parajal ajal, et tantsuetenduse alguseks jõuda. Isegi ootama pidin veel natuke. Aga selles hubases kirikus jõulumeeleolu keskel polnud see kuigi suur piin. Läksin täna niisiis kolmandat õhtut siinsesse Jaani kirikusse (mis on kusjuures kiviviske kaugusel mu endisest toredate mälestustega elupaigast, mis asus vist aadressil Brennan Row, St John's Square) ja iga kord on see täiesti erineva sisustuse paigutusega olnud. Esimesel õhtul (kui alles poole etenduse pealt kohale jõudsin) istusid inimesed suht suvaliselt ümber tantsupõranda, madalatel üheinimesepinkidel või põrandal. Teisel päeval oli esinejate põrandaosa väiksem jäetud ja poolele platsile u 6-8liikmelisi seltskondi mahutavad lauakesed hajutatult paigutatud ja veel väikesed bambusest tumbad esireas. Täna oli liuväi keset põrandat - valge ja hoiatavate siltidega varustatud (et libe ja päris jää), ja ümber liuvälja pingid, kus saaks "uiske vahetada" või niisama jalgu puhata, ning veel välimisel ringil mõned laudkonnad teetopsi paigutamiseks (tee kõrvale sai piparkoogi ka kaasa, muide;)).
Igatahes tänastest performance'itest siis... Vaatasin kahte, üks oli siuke modernne, ütleks vonkrahlilik. Midagi sellist, mille puhul mul terve etenduse ajal jookseb peas mõte, kas ta ise näeb selles asjas sügavat sisu (ja vaataja peaks ka seda nägema) või ta bluffib ja loodab et kõik keisri seljas kuldseid rõivaid näevad..
Aga teine esinemine oli minu meelest siiani parim. Naine, kes on igasuguste suurtes tantsuprojektides osalenud(Riverdance jms). Ei olnud kuidagi artistlikult sätitud, vaid lihtsas pluusis ja retuusides, mis liikuda lasevad. Muusika oli minimalistlik(instrumentaal, ma ei mäleta mis veel, aga viiul oli vähemalt) ja selline, mis eelduste kohaselt peaks pikapeale monotoonseks muutuma, aga ei muutunud! Ja milline muusikaline tunnetus! Ei ühtegi vale ajastusega liigutust, ei ühtki hetke, mis tunduks igavana. Ma olin lausa enda üle imestunud, et keegi suudab mu mingeid nippe kasutades iga oma liigutust vaatama panna... Jean Butler on ta nimi!:) Ma pole ikka veel jõudnud seda kava lähemalt uurida, et kes nad sellsed üldse on ja kus pärit jms. Kodulehel pidavat kiriku saamise lugu kirjas olema, nagu mulle eile üks naine, kellega me rääkima sattusime(kes oli kunagi Aasias käies ühe eestlasega sõbraks saanud, muide;)), ütles. Aga igatahes, seesama Jean Butler on homme ka kavas kirjas, nii et ma mõtlesin, et peaks seda filmima... Kui midagi peale üldse jääb.
Täna filmisin "uisutajaid". Kolm erinevat lõigukest. Pean välja valima, milline kõige artistlikum ja tegevusrohkem tundub. Ja uurima, kuidas seda siia üles riputada saaks...;)
Aga minu üldine küsimus nendele tantsijatele oleks, et kas nad õpivad oma ettekanded pähe (mis eeldab lisaks plastilisusele ja andekusele veel ülipikka harjutusperioodi ja supermälu) või lihtsalt on mingi kogus tüüpliigutusi, mida nad siis improvisatsiooni teel suvalisse järjekorda paigutavad. Kõigi teiste puhul oletan ma vastuseks improvisatsiooni, sest neil oli päris palju seismist ja "praegu-on-üks-diip-hetk-sa-ei-tea-et-ma-tegelikult-mõtlen-mida-edasi-teha"-pause, aga Jean Butler oli oma esituses lihtsalt nii keskendunud, seiskumatu, kiire ja sujuv, et ma ei suuda uskuda, et keegi suudaks niimoodi improviseerida! Sellisel juhul ei peaks mitte samme pähe õppima, vaid muusika, et see ajus kaks sekundit varem jookseks ja kehal õigeaegselt kätteõpitud liigutusi järjestades reageerida laseks. Ja ma tahaks tunda inimest, kelle aju suudab salvestada (ma pakuks, et u 15minutilise) instrumentaalpala! Ma ei mõtle ju ühe pilli noote, vaid kogu kõla kokku. Et vasak õlg tantsiks viiulit ja kael klaverit, kui parem jalalaba tantsib vasaku harfisääre kõrval flööti...
Selline jutt tähendab ainult ühte - UNEAEG!
Video asja uurin siis, kui mul vaba päev on. Ja seda, millal see olema juhtub, saan teada homme.
Ei jõudnud oma vaba päeva ära oodata, see tuleb kas teisipäeval, kolmapäeval või neljapäeval, ma veel ei tea, nii et panin pildid-videod fotokast arvutisse ja nüüd üritan siia ka panna ühe.
Oh, milline mulliajamisjutt:) Salo kirjutaks selle peale remargi "Liiga üldine, too konkreetne näide". Kuigi minu jaoks oli näiteid kui palju! Ja (keelatud) sulge samamoodi;) Aga.., who cares?!:D See väljend on mulle (lisaks "No problem"'ile) päris meeldima hakanud:)
Aga nüüd näiteid.. Kui sa juhtud õigel hetkel lusika kellegi alustassile panema, siis oled sa legend!;) (No ok, meie süsteemiga, kus lusikaid on jätkuvalt liiga vähe ja neid tuleb iga liftist saadud puhaste nõude kasti seest otsida ja poleerida, on see tõesti ka väheke tegemist nõudev asi..) Või kui sa oled nii kena ja viid kellegi teise piirkonda kuuluvasse lauda kohvitassi kohale, sest sinu osas on parasjagu vaikus, siis ta kohe armastab sind:P
Ja minu ülisuured heateod siis, mis käsu korras kirja tuleb panna..: 1. kuna superviisor-tüdrukul oli täna päev otsa halb olla, siis vahetasime temaga tööaja lõpu ära, nii et tema läks kell viis koju. 2. kuna see poiss, kes pidi minuga koos nö uksed sulgema (kuigi meil eraldi uksi ei ole:P), pidi tõesti täpselt kell 6 lahkuma(mitte nii nagu meil see tavaliselt 10-15 minti venib), et teisele tööle jõuda, siis ma nõustusin ise üksi viimased liigutused tegema.
Kah asi! Tunnengi ennast kodusemalt seal, kui asjad minu käe järgi paigutatud on:) Sest tol hommikul, kui uued sahtlid ja külmkapp tuli, juhtusin mina ainuke olema, kes kell 9 alustama pidi, nii et sain pool tundi kõiki asju sinna pista, kuhu mugav tundus, ja nüüd nad seal ongi:D Kellegi teise pandud asju haarata tahtes pean enne ikka mõtlema, kus mis on, enda panduid saab lihtsalt võtta.
Ja pealegi, ajaliselt on kõik graafikus kirjas, nii et ega ma siis tasuta tööd seal ei teinud. Nii et mu meelest ülipositiivne, kui kõik osapooled asjade sellise käiguga rahul olid:) Ja boss (ei, mitte see kes tookord, kui hästi kiire oli, söögipausile ajas, vaid teine) tänas ka väga(ok, mõnikord nad tõesti loobivad oma miljonikordseid tänusid, aga tegelikult on ikka aru saada küll, millal nad päriselt tänulikud on, ja millal suusoojaks), kui ma enne äraminekut ütlema läksin, et jätsin kassa-asjad tema kaela.
Läksin täpselt parajal ajal, et tantsuetenduse alguseks jõuda. Isegi ootama pidin veel natuke. Aga selles hubases kirikus jõulumeeleolu keskel polnud see kuigi suur piin. Läksin täna niisiis kolmandat õhtut siinsesse Jaani kirikusse (mis on kusjuures kiviviske kaugusel mu endisest toredate mälestustega elupaigast, mis asus vist aadressil Brennan Row, St John's Square) ja iga kord on see täiesti erineva sisustuse paigutusega olnud. Esimesel õhtul (kui alles poole etenduse pealt kohale jõudsin) istusid inimesed suht suvaliselt ümber tantsupõranda, madalatel üheinimesepinkidel või põrandal. Teisel päeval oli esinejate põrandaosa väiksem jäetud ja poolele platsile u 6-8liikmelisi seltskondi mahutavad lauakesed hajutatult paigutatud ja veel väikesed bambusest tumbad esireas. Täna oli liuväi keset põrandat - valge ja hoiatavate siltidega varustatud (et libe ja päris jää), ja ümber liuvälja pingid, kus saaks "uiske vahetada" või niisama jalgu puhata, ning veel välimisel ringil mõned laudkonnad teetopsi paigutamiseks (tee kõrvale sai piparkoogi ka kaasa, muide;)).
Igatahes tänastest performance'itest siis... Vaatasin kahte, üks oli siuke modernne, ütleks vonkrahlilik. Midagi sellist, mille puhul mul terve etenduse ajal jookseb peas mõte, kas ta ise näeb selles asjas sügavat sisu (ja vaataja peaks ka seda nägema) või ta bluffib ja loodab et kõik keisri seljas kuldseid rõivaid näevad..
Aga teine esinemine oli minu meelest siiani parim. Naine, kes on igasuguste suurtes tantsuprojektides osalenud(Riverdance jms). Ei olnud kuidagi artistlikult sätitud, vaid lihtsas pluusis ja retuusides, mis liikuda lasevad. Muusika oli minimalistlik(instrumentaal, ma ei mäleta mis veel, aga viiul oli vähemalt) ja selline, mis eelduste kohaselt peaks pikapeale monotoonseks muutuma, aga ei muutunud! Ja milline muusikaline tunnetus! Ei ühtegi vale ajastusega liigutust, ei ühtki hetke, mis tunduks igavana. Ma olin lausa enda üle imestunud, et keegi suudab mu mingeid nippe kasutades iga oma liigutust vaatama panna... Jean Butler on ta nimi!:) Ma pole ikka veel jõudnud seda kava lähemalt uurida, et kes nad sellsed üldse on ja kus pärit jms. Kodulehel pidavat kiriku saamise lugu kirjas olema, nagu mulle eile üks naine, kellega me rääkima sattusime(kes oli kunagi Aasias käies ühe eestlasega sõbraks saanud, muide;)), ütles. Aga igatahes, seesama Jean Butler on homme ka kavas kirjas, nii et ma mõtlesin, et peaks seda filmima... Kui midagi peale üldse jääb.
Täna filmisin "uisutajaid". Kolm erinevat lõigukest. Pean välja valima, milline kõige artistlikum ja tegevusrohkem tundub. Ja uurima, kuidas seda siia üles riputada saaks...;)
Aga minu üldine küsimus nendele tantsijatele oleks, et kas nad õpivad oma ettekanded pähe (mis eeldab lisaks plastilisusele ja andekusele veel ülipikka harjutusperioodi ja supermälu) või lihtsalt on mingi kogus tüüpliigutusi, mida nad siis improvisatsiooni teel suvalisse järjekorda paigutavad. Kõigi teiste puhul oletan ma vastuseks improvisatsiooni, sest neil oli päris palju seismist ja "praegu-on-üks-diip-hetk-sa-ei-tea-et-ma-tegelikult-mõtlen-mida-edasi-teha"-pause, aga Jean Butler oli oma esituses lihtsalt nii keskendunud, seiskumatu, kiire ja sujuv, et ma ei suuda uskuda, et keegi suudaks niimoodi improviseerida! Sellisel juhul ei peaks mitte samme pähe õppima, vaid muusika, et see ajus kaks sekundit varem jookseks ja kehal õigeaegselt kätteõpitud liigutusi järjestades reageerida laseks. Ja ma tahaks tunda inimest, kelle aju suudab salvestada (ma pakuks, et u 15minutilise) instrumentaalpala! Ma ei mõtle ju ühe pilli noote, vaid kogu kõla kokku. Et vasak õlg tantsiks viiulit ja kael klaverit, kui parem jalalaba tantsib vasaku harfisääre kõrval flööti...
Selline jutt tähendab ainult ühte - UNEAEG!
Video asja uurin siis, kui mul vaba päev on. Ja seda, millal see olema juhtub, saan teada homme.
Ei jõudnud oma vaba päeva ära oodata, see tuleb kas teisipäeval, kolmapäeval või neljapäeval, ma veel ei tea, nii et panin pildid-videod fotokast arvutisse ja nüüd üritan siia ka panna ühe.
reede, detsember 14, 2007
imelikud
Mis värk see on, et minu kaal inimestele ette jääb? Täna töö juures, kui enam kliente praktiliselt polnud, kuigi sulgemiseni oli 2,5h aega, siis istusime niisama Ashlyni, Jasoni ja ühe kokaga laua taga ja sõime neid asju, mis nagunii tuleks õhtu lõppedes ära visata (sushit, mina sõin ära pooled kõigist imeheadest panna cottadest, mida keegi maitsta pole julgenud ja mille nimegi keegi meeles ei suuda pidada (nähtavasti seetõttu, et pole seda varem kuulnud.. ja välja tulebki panna fetta või terracotta:P) Lõõpisime niisama ja arutasime, kas on mõtet ikka bistroo-osa 8ni lahti hoida, kui viiest alates ühtegi klienti pole jms. Siis tuli jutuks söömine (nagu ikka, kuna me töötame ju ikkagi söögikohas ja puhkehetkedel räägitakse ju alati tööst..) keegi mainis, et ma olen väga slim, ja siis oli mingi üldine arutelu teemal kui palju ma võiks kaaluda.. Come on!! Juba kolmas seltskond, kus see ette jääb:S
Ja teine asi on see, et ma koguaeg naeran.. Miks see häirib inimesi, et ma pidevalt masendunud või kurja näoga pole?! Mu meelest on igatahes etem näha heas tujus ja naeratavaid inimesi. Eriti klientidele;) Aga jah, kolleegid küsivad, mis mul viga on...:P Kummaline maailm.
Ja teine asi on see, et ma koguaeg naeran.. Miks see häirib inimesi, et ma pidevalt masendunud või kurja näoga pole?! Mu meelest on igatahes etem näha heas tujus ja naeratavaid inimesi. Eriti klientidele;) Aga jah, kolleegid küsivad, mis mul viga on...:P Kummaline maailm.
kolmapäev, detsember 12, 2007
jobu
Öelge palun, milline jobu unustab töölt õigel ajal koju minna?!! Selline!:P
Täna andis tööl see organiseerimatus väga tunda ja muutis iga liigutuse tegemise päris pingeliseks. Lisaks kõigele oli hommikul kohvimasinaga jama ja päeva jooksul kassapidamisarvutiga, salvrätikud saabusid poolest päevast, käterätikud ja kandikud haihtusid pidevalt oma kohalt, lauapuhastussprei, taldrikud-tassid, ja filtermasina kohvipuru oli koguaeg otsasaamise äärel, liftide juurde polnud ikka mingit lauda tekkinud, kusagil polnud ruumi asju toetada või käest panna, inimesed, kes kohvimasina juurde olid pandud, ei kuul(a)nud, mida neilt telliti, aga samas ei lubatud ka minu "tee ise, saab kiiremini ja korralikum" - tehnikat kasutada, sest inimesed olid nö ära jaotatud.. Ühesõnaga palju jama väikestest asjadest. Ja kuradima palju rahvast saalib iga päev sellest kohast läbi - ühed pole veel lõpetadagi jõudnud, kui juba järgmised nende lauda istuvad. Saa siis aru, kas seda lauda tuleks koristada või midagi.. :P
Tänasest jäi üks okas ja üks pettumusekild, samas ka üks äärmiselt sümpaatse kliendi juhtum (vanadaam, kes tellis kohvi ja ajas seda liiga palju alustassile ning palus, kas saaksin uue taldriku tuua, mille peale ma krapsakalt "aga loomulikult" vastasin ja taldriku ära vahetasin. hiljem küsis ta, kus wc asub, ja tänas ette-taha, ja unustas kilekoti (vist raamatuga) lauale ja kui ta seda otsima tuli, ei pidanud ta seda küsimagi:)) ja mõned hetked, mida ma olen vist liiga elementaarseks hakanud pidama:)
Ikka tuleb tagasi see komme halbu asju kauem kinni hoida ja head kiiremini unustada... :(
Täna andis tööl see organiseerimatus väga tunda ja muutis iga liigutuse tegemise päris pingeliseks. Lisaks kõigele oli hommikul kohvimasinaga jama ja päeva jooksul kassapidamisarvutiga, salvrätikud saabusid poolest päevast, käterätikud ja kandikud haihtusid pidevalt oma kohalt, lauapuhastussprei, taldrikud-tassid, ja filtermasina kohvipuru oli koguaeg otsasaamise äärel, liftide juurde polnud ikka mingit lauda tekkinud, kusagil polnud ruumi asju toetada või käest panna, inimesed, kes kohvimasina juurde olid pandud, ei kuul(a)nud, mida neilt telliti, aga samas ei lubatud ka minu "tee ise, saab kiiremini ja korralikum" - tehnikat kasutada, sest inimesed olid nö ära jaotatud.. Ühesõnaga palju jama väikestest asjadest. Ja kuradima palju rahvast saalib iga päev sellest kohast läbi - ühed pole veel lõpetadagi jõudnud, kui juba järgmised nende lauda istuvad. Saa siis aru, kas seda lauda tuleks koristada või midagi.. :P
Tänasest jäi üks okas ja üks pettumusekild, samas ka üks äärmiselt sümpaatse kliendi juhtum (vanadaam, kes tellis kohvi ja ajas seda liiga palju alustassile ning palus, kas saaksin uue taldriku tuua, mille peale ma krapsakalt "aga loomulikult" vastasin ja taldriku ära vahetasin. hiljem küsis ta, kus wc asub, ja tänas ette-taha, ja unustas kilekoti (vist raamatuga) lauale ja kui ta seda otsima tuli, ei pidanud ta seda küsimagi:)) ja mõned hetked, mida ma olen vist liiga elementaarseks hakanud pidama:)
Ikka tuleb tagasi see komme halbu asju kauem kinni hoida ja head kiiremini unustada... :(
kino
Nonii. Käisingi kinos ära. Ma ei tea, mis värk see on, aga iga kord, kui ma Limerickis kinos käin, näidatakse halbu filme. "Tin Can Man" oli tõesti jube, tekitas mõtte, et miks peaks üks inimene üldse tahtma sellist filmi teha. Kusjuures, pärast lugesin sellest brošüürist, et ta on igasugustelt festivalidelt auhindu võitnud...:S Teine film oli hoopis A.Kaurismäki 'Lights in the dusk' , mitte see "Keane" nagu lubatud. Unustasingi küsida, millal siis toda näidatakse.. Aga see soome film oli siuke totrakene, nõukogudenostalgiat täis topitud nagu "Sügisballi", suures osas mõttetult, ja ei täitnud oma ülesannet vähemalt minu jaoks. Aga "Sügisball" oli vähemalt stiilne, see ei olnud. Ja mingit filosoofilist iva ma ka just ei leidnud.. Nii et olin parasjagu naeruväärsusepahvakuses, kui film lõppes, ja ei viitsinud veel koju minna. Niisama ninapidi netis saab ju igas riigis olla, pole mingit vahet:P Nii et tegin väikese tiiru tänaval. Tsekkasin üle kohad, kuhu ma veel kunagi lähen - The Whitehouse, kus on igal teisipäeval singer-songwriteri või vähemalt vaba mikri õhtu, mida oleks päris pull kuulata, ma arvan; The Bank - Laurane töötab nüüd seal, nii et tuleks ükspäev niisama normaalselt riides olles vaatama minna, äkki ei tule mingid rassistid häirima.. Mickey Martin's, Dolan's - täna võetud brošüürides oli kirjas igasugu üritusi ja kontserte-värke. Ükskord tahan lihtsalt üle vaadata, mis see Icon on. Ja üldse. Aga nats totter on üksi käia neis kohtades...Täna lõpetasin Abrakebabras teed juues:P Ma ei teagi, miks ma sinna läksin üldse, kui wc välja arvata..Aga kogemata juhtus selline seltskond koos olema, kellega ma hästi klapin - Mariko, Peter, Sebastian, Marketa, Petra. Nii et ajasin lihtsalt juttu ja uurisin oma kaasa saadud pabereid:) Kusjuures selles tantsuasjas, mis neljapäeval-pühapäeval on, teevad Lucy ja James ka kaasa:D Nad olid tolle kava esikaanel;) Nii uhke vaadata, et oh, ma olen nendega juttu ajanud:D
Aa, täna käis Paco korra mu töökohast läbi, just natuke enne sulgemist, nii et sain temaga paar sõna rääkida ka. Meeldiv üllatus, nii et pärast oli nägu naeru täis, kui laudu puhastasin:) Ta oli karvajope ja salli sisse mässitud ja ütles, et nii külm on väljas - soojamaarahva asi:P Ta sõidab ju neljapäeval jõuluphkusele koju Hispaaniasse! Ja Laurane läheb ka samal päeval vist.. Jeerum, jõulud tulevad tõesti!!! Seda juba kirjutasin, et eile kui ma lihtsalt kondama läksin, siis põrkasin Laurane'iga kokku tänaval(tal oli hästi armas soeng:), läks enne kojuminekut veel süüa ostma) ja pärast majaomanik Johniga ka veel? Igatahes jah, väike linn ikka - lähed viieks minutiks uksest välja ja juba näed tuttavaid, kusjuures mina ju ei tunne siin linnas ikka veel peaaegu kedagi! Temal uurisin jõuluaja kohta -et kas kirikud on lahti ja kas paganaid ka sisse lastakse jm.
Homme saan ka sama hilja ärgata kui täna:) Tõsteti tunni võrra hilisemaks mu algusaega. Eks selle võrra tuleb vähem töötunde ka ja see tähendab, et palka ka, aga sitta kah. Täna sain eelmise nädala eest tipi - 21 eurot:) Pole võrreldes restoranidega muidugi midagi, aga tegelt ikka päris suur raha ju.. eriti arvestades, et meil on nagu enamjaolt ainult kohvipoekene ja tip koguneb ühte tassi... Nad arvestavad tipi töötundide pealt, muide. Aga jah, töökoht on normaalne:) Nüüd on aeg vaba aega planeerima hakata;)
Aa, täna käis Paco korra mu töökohast läbi, just natuke enne sulgemist, nii et sain temaga paar sõna rääkida ka. Meeldiv üllatus, nii et pärast oli nägu naeru täis, kui laudu puhastasin:) Ta oli karvajope ja salli sisse mässitud ja ütles, et nii külm on väljas - soojamaarahva asi:P Ta sõidab ju neljapäeval jõuluphkusele koju Hispaaniasse! Ja Laurane läheb ka samal päeval vist.. Jeerum, jõulud tulevad tõesti!!! Seda juba kirjutasin, et eile kui ma lihtsalt kondama läksin, siis põrkasin Laurane'iga kokku tänaval(tal oli hästi armas soeng:), läks enne kojuminekut veel süüa ostma) ja pärast majaomanik Johniga ka veel? Igatahes jah, väike linn ikka - lähed viieks minutiks uksest välja ja juba näed tuttavaid, kusjuures mina ju ei tunne siin linnas ikka veel peaaegu kedagi! Temal uurisin jõuluaja kohta -et kas kirikud on lahti ja kas paganaid ka sisse lastakse jm.
Homme saan ka sama hilja ärgata kui täna:) Tõsteti tunni võrra hilisemaks mu algusaega. Eks selle võrra tuleb vähem töötunde ka ja see tähendab, et palka ka, aga sitta kah. Täna sain eelmise nädala eest tipi - 21 eurot:) Pole võrreldes restoranidega muidugi midagi, aga tegelt ikka päris suur raha ju.. eriti arvestades, et meil on nagu enamjaolt ainult kohvipoekene ja tip koguneb ühte tassi... Nad arvestavad tipi töötundide pealt, muide. Aga jah, töökoht on normaalne:) Nüüd on aeg vaba aega planeerima hakata;)
esmaspäev, detsember 10, 2007
lubatud ärasaatmiste pildid
Carlose ärasaatmispidu, mis sattus minu esimese väga äpardunud tööpäeva õhtul olema, ja kuhu mind täiesti juhuslikult kisti, millele ma muide väga tänulik olen:)
1.pilt: vasakult alt Carlos, Paco, James, Lucy, mina.
Muide, mulle hakkas huvi pakkuma, et kas Carlose fotokas diskrimineerib naisi või lihtsalt punasesse riietunud inimesi.. Aga arvatavasti on asi lihtsalt selles, et me oleme loomu poolest mittefotogeenilised.. :(
2. pilt on siiani klõpsitutest mu lemmik:)Parajalt hetkeolukorra emotsiooni edasi andvad näod ja taust koos butafooriaga viitavad kunstipärastele kiiksudele, mis mulle alati meelepärased on:D Pullitegijad hispaanlased... :P Pacole tuleks üks korralik lumesõda teha! ;)
3. pilt on Marcella ärasaatmisõhtult.Mina klõpsisin ainult paar pilti ja ükski ei tulnud väga hea välja, aga meenutamaks õhtut ja inimeste nägusid on üks siin:) Vasakult: Adeline (ei ole tegelikult selline tõsine/kuri nagu klõpsuhetkel juhtus paistma), Monika (pistis parasjagu kommi suhu, kui ma kõigil naeratada käskisin:P), Marcella (kellel on siiani, st pildistamishetkeni, liigutatusest pisar silmis) ja (alati fotogeeniline) Laurane.
4. on Camali minekuõhtult.
Ta (vasakul) muutus väga murelikuks, kui kuulis, et Ryanairiga on see 15 kg pagasilimiit ikkagi kõigi kolme koti pealt kokku, mitte igaüks 15... Paremal väsinud Benny. Kuna ülejäänud on kõik poseeritud pildid, siis ma siia enam sellist grupipilti ei lisa. Inimesed on ära näidatud ju;) Ei pea kõik alati õlakuti koos oma hambarida demonstreerima:P
That's all for now! Kuusepuupildid pean uued tegema..
Kurat, ma vihkan, et need pildid ei jää lõpuks 'published' kujul tekstiga võrreldes samasse paigutusse nagu siis, kui ma seda kirjutan või preview'd vaatan. Ja üldse ei jää nii nagu ma tahaks... :(
Today's fortune: Your winsome smile will be your sure protection
Hahahaaaa:P Kes küll neid Orkuti ennustusterasid välja mõtleb?!
pühapäev, detsember 09, 2007
My darling Clementine
Oeh. Täna oli väga resultatiivne päev. Mitte et ma enam väga kindel oleks, et selline sõna ikka olemas on...:P
Mitte midagi ei saanud tehtud. Ja majast välja läksin ainult selleks, et süüa osta. Ja seda kohe kolmeks kuuks ette... Tulin tagasi iga 50 sammu järel peatudes ja kotte kohendades. Ma mõtlesin, et Lidl on siinsamas maja juures meil, aga tagasitee tundus kolme kilekoti ja mandariinikastiga igatahes üüratult pikk. Ja kuna ma suutsin kööki ainult 2 kilekotitäit asju laiali laduda, siis kõik köögi- ja puuviljalised vedisin hetkel oma tuppa, nii et kui tuleb porgandiisu, siis on ainult haarata vaja:P Aga esialgu teen klementiinedega alustust:D
Ja illustratiivne pildike ka. Jätsin nimelt oma naeratavad sussid ka peale, et rõõmsam ja värvilisem oleks:)
Nüüd üritan koostada nimekirja asjadest, mida ma Eestist saada tahan... Mitte et mul neid asju kuhugile mahutada oleks enam:P
plaanid, uudised, retseptid
http://www2.limerickpost.ie/fullnews.elive?id=9&category=arts
Seda tahaks näha.
http://www.belltable.ie/tincanman.html
http://www.belltable.ie/keane.html
Ja neid ka. Alati on nii, et kui midagi on, siis on nad ikka ühel ajal. Kui pole, pole üldse midagi.
Või tuleb see sellest, et minu kultuuri- ja/või tegutsemishuvi käib kuidagi hooti peal..?
Heh, kusjuures, ühes kohas o kirjas, et on Thursday 11th, teises, et Tuesday 11th. Kas peaks võtma kuupäeva järgi ja lootma, et see on ikka teisipäeval?
Natuke eputamist ka:
Imasa has arrived
By Olivia O'Sullivan
A brand new retail experience was launched in the city last weekend, Imasa Lifestyle is a unique concept with a global spirit, embodied in the young woman at its helm, Louise Tsang, and her right-hand woman Denise McCarthy.
Hong Kong design and eclectic diversity meets post Celtic Tiger Limerick with a store that is surely a sign of the times for our city. The Imasa Lifestyle launch party was world class as TV cameras and photographers battled for position among well known Limerick sports, business and media figures, models, eager shoppers, and representatives from all areas of the fashion industry, amid the familiar faces of the city social set.
Imasa, which means 'at the moment' in Japanese, is the new 13000 sq.ft. store on O’Connell Street, specialising in style for women, men and the home offering ladies pieces from top labels including Aftershock, Attractivo, Custo Barcelona, Fornarina, new Japanese designer JJ Park, Lipsy, Lois, Muchacha, Phard, Tita, Traffic people, Betsey Johnson and Calvin Klein sleepwear. The mens labels include John Smedley, Lyle and Scott, Db clay wallets, Svensson Sweden, and more on the way. Exclusive jewellery ranges, shoes to die for, funky handbags, artwork, gift items, contemporary furniture and accessories for the home - so much to take in, my advice is don’t rush your first shopping experience at Imasa! What a welcome addition to the city, hats off to Louise, Denise and their team.
See on nimelt mu töökoht:)
Food for thought
By Andrew Carey
THERE is no putting it off now - Christmas is here and it’s alive and well and there’s no getting away from it no matter what way you look. Present ideas are thrown about, subtle hints are dropped and they probably all fall on deaf ears but nonetheless the bird will be stuffed, given a name and roasted to a golden hue, Wine will be had, crackers will pop and belly’s will be full. Yes the time for food is now and we’re going to cut straight to the chase with the traditional main dishes and next week I’ll have some appetiser and sweet options paired with some wines and other drinks. So for now, enjoy the treats of the season and best of luck with the planning.
Traditional roast turkey with sweet potato and apple
INGREDIENTS:
1 1/2 tsp olive oil
4 slices bacon, cut into matchsticks
1 medium onion chopped
2 sweet potato, peeled, diced
1 Granny Smith apple, peeled, diced
1 cup chicken broth
2 tbsp Frangelico (hazelnut liqueur - optional)
1/4 tsp fresh thyme, chopped
1/4 tsp fresh rosemary, chopped
2 lb. breast of turkey, boneless
for the sauce
1 cup plus 2 tbsp. dry sweet white wine
2 teaspoons shallot, minced
1/2 tsp garlic, minced
4 cups chicken broth
1/4 teaspoons fresh thyme, chopped
2 teaspoons cornflour
METHOD:
Preheat oven to 450 degrees Fahrenheit. Heat 1teaspoon olive oil in large non-stick pan over medium heat. Add the bacon and sauté until it begins to brown, about two minutes. Add the onion and sauté until tender, about four minutes. Add the sweet potatoes and apple and sauté two minutes. Add the stock and liqueur and bring to a boil. Mix in thyme and rosemary. Set aside. Place turkey breast in a large glass baking dish and rub with remaining ½ teaspoon olive oil. Sprinkle with salt and pepper. Roast the turkey for 10 minutes. Spoon hash mixture around turkey and continue roasting until the turkey is cooked and the sweet potato mix is tender, stirring occasionally, about 25 minutes longer.
for the sauce
Combine one cup sweet wine, shallots and garlic in a heavy large saucepan and boil until reduced by half, about 8 minutes. Add broth and boil until reduced by half, about 20 minutes. Mix in thyme, cornflour and the remaining two tablespoons of wine in a small bowl. Add the cornstarch mixture to sauce and bring to a boil, stirring occasionally. Slice turkey and arrange on platter, and spoon the sweet potato mix around. Spoon sauce over turkey and serve. Season to taste with salt and pepper.
Oven roasted sprout and chestnut medley
WHEN roasting chestnuts, make sure to cut an X shape into the chestnut with a sharp knife, if not they might explode, really it can happen! If you like garlic, add some cloves of garlic to the medley of vegetables.
Ingredients:
1 1/2 cups chestnuts
1 small butternut squash, peel, seed removed, large dice
3 cups Brussels sprouts
6 to 8 small shallots
1 Granny Smith apple, cored, skin on, large dice
1/4 cup olive oil
Coarse salt and freshly cracked black pepper
2 tbsp honey
A pinch of allspice
Several sprigs of thyme and rosemary
METHOD:
Preheat oven to 200degC Put the chestnuts on a baking sheet or roasting pan with the cut side up. Roast until chestnuts are tender and shells are easy to peel, about 15 to 20 minutes. Cool down slightly until easy to work with. Peel chestnuts and add to a bowl. Add 1 tbsp. honey and 1 tbsp. olive oil. Season the chestnuts with salt and pepper and a pinch of allspice. Toss to combine. Set aside. (The chestnuts will be added to vegetables during the last 10 minutes of roasting.) Reduce heat to 190degC F. Line a large baking sheet with parchment paper. Trim and score an X on the bottom of the Brussels sprouts. This will help them to cook more evenly throughout. In a large bowl, combine the butternut squash, Brussels sprouts, shallots and apple. Add two tbsp. olive oil and one tbsp. honey. Season the mixture with salt and pepper and pinch of allspice and toss to coat evenly. Transfer to prepared baking sheet. Scatter a few sprigs of savoury and rosemary over the vegetables. Roast vegetables in oven, stirring vegetables once or twice during the cooking time so they brown and cook evenly. After 20 to 25 minutes, add the chestnuts that have been tossed with olive oil and honey. Roast for another 10 to 15 minutes, or until Brussels sprouts are cooked through and butternut squash is tender and golden brown.
Ja see on juhuks, kui ma viitsin kunagi voodist välja ronida ja poodi minna, et süüa osta. Ja seejärel ka süüa teha. Aga täna seda vist ei juhtu..
Seda tahaks näha.
http://www.belltable.ie/tincanman.html
http://www.belltable.ie/keane.html
Ja neid ka. Alati on nii, et kui midagi on, siis on nad ikka ühel ajal. Kui pole, pole üldse midagi.
Või tuleb see sellest, et minu kultuuri- ja/või tegutsemishuvi käib kuidagi hooti peal..?
Heh, kusjuures, ühes kohas o kirjas, et on Thursday 11th, teises, et Tuesday 11th. Kas peaks võtma kuupäeva järgi ja lootma, et see on ikka teisipäeval?
Natuke eputamist ka:
Imasa has arrived
By Olivia O'Sullivan
A brand new retail experience was launched in the city last weekend, Imasa Lifestyle is a unique concept with a global spirit, embodied in the young woman at its helm, Louise Tsang, and her right-hand woman Denise McCarthy.
Hong Kong design and eclectic diversity meets post Celtic Tiger Limerick with a store that is surely a sign of the times for our city. The Imasa Lifestyle launch party was world class as TV cameras and photographers battled for position among well known Limerick sports, business and media figures, models, eager shoppers, and representatives from all areas of the fashion industry, amid the familiar faces of the city social set.
Imasa, which means 'at the moment' in Japanese, is the new 13000 sq.ft. store on O’Connell Street, specialising in style for women, men and the home offering ladies pieces from top labels including Aftershock, Attractivo, Custo Barcelona, Fornarina, new Japanese designer JJ Park, Lipsy, Lois, Muchacha, Phard, Tita, Traffic people, Betsey Johnson and Calvin Klein sleepwear. The mens labels include John Smedley, Lyle and Scott, Db clay wallets, Svensson Sweden, and more on the way. Exclusive jewellery ranges, shoes to die for, funky handbags, artwork, gift items, contemporary furniture and accessories for the home - so much to take in, my advice is don’t rush your first shopping experience at Imasa! What a welcome addition to the city, hats off to Louise, Denise and their team.
See on nimelt mu töökoht:)
Food for thought
By Andrew Carey
THERE is no putting it off now - Christmas is here and it’s alive and well and there’s no getting away from it no matter what way you look. Present ideas are thrown about, subtle hints are dropped and they probably all fall on deaf ears but nonetheless the bird will be stuffed, given a name and roasted to a golden hue, Wine will be had, crackers will pop and belly’s will be full. Yes the time for food is now and we’re going to cut straight to the chase with the traditional main dishes and next week I’ll have some appetiser and sweet options paired with some wines and other drinks. So for now, enjoy the treats of the season and best of luck with the planning.
Traditional roast turkey with sweet potato and apple
INGREDIENTS:
1 1/2 tsp olive oil
4 slices bacon, cut into matchsticks
1 medium onion chopped
2 sweet potato, peeled, diced
1 Granny Smith apple, peeled, diced
1 cup chicken broth
2 tbsp Frangelico (hazelnut liqueur - optional)
1/4 tsp fresh thyme, chopped
1/4 tsp fresh rosemary, chopped
2 lb. breast of turkey, boneless
for the sauce
1 cup plus 2 tbsp. dry sweet white wine
2 teaspoons shallot, minced
1/2 tsp garlic, minced
4 cups chicken broth
1/4 teaspoons fresh thyme, chopped
2 teaspoons cornflour
METHOD:
Preheat oven to 450 degrees Fahrenheit. Heat 1teaspoon olive oil in large non-stick pan over medium heat. Add the bacon and sauté until it begins to brown, about two minutes. Add the onion and sauté until tender, about four minutes. Add the sweet potatoes and apple and sauté two minutes. Add the stock and liqueur and bring to a boil. Mix in thyme and rosemary. Set aside. Place turkey breast in a large glass baking dish and rub with remaining ½ teaspoon olive oil. Sprinkle with salt and pepper. Roast the turkey for 10 minutes. Spoon hash mixture around turkey and continue roasting until the turkey is cooked and the sweet potato mix is tender, stirring occasionally, about 25 minutes longer.
for the sauce
Combine one cup sweet wine, shallots and garlic in a heavy large saucepan and boil until reduced by half, about 8 minutes. Add broth and boil until reduced by half, about 20 minutes. Mix in thyme, cornflour and the remaining two tablespoons of wine in a small bowl. Add the cornstarch mixture to sauce and bring to a boil, stirring occasionally. Slice turkey and arrange on platter, and spoon the sweet potato mix around. Spoon sauce over turkey and serve. Season to taste with salt and pepper.
Oven roasted sprout and chestnut medley
WHEN roasting chestnuts, make sure to cut an X shape into the chestnut with a sharp knife, if not they might explode, really it can happen! If you like garlic, add some cloves of garlic to the medley of vegetables.
Ingredients:
1 1/2 cups chestnuts
1 small butternut squash, peel, seed removed, large dice
3 cups Brussels sprouts
6 to 8 small shallots
1 Granny Smith apple, cored, skin on, large dice
1/4 cup olive oil
Coarse salt and freshly cracked black pepper
2 tbsp honey
A pinch of allspice
Several sprigs of thyme and rosemary
METHOD:
Preheat oven to 200degC Put the chestnuts on a baking sheet or roasting pan with the cut side up. Roast until chestnuts are tender and shells are easy to peel, about 15 to 20 minutes. Cool down slightly until easy to work with. Peel chestnuts and add to a bowl. Add 1 tbsp. honey and 1 tbsp. olive oil. Season the chestnuts with salt and pepper and a pinch of allspice. Toss to combine. Set aside. (The chestnuts will be added to vegetables during the last 10 minutes of roasting.) Reduce heat to 190degC F. Line a large baking sheet with parchment paper. Trim and score an X on the bottom of the Brussels sprouts. This will help them to cook more evenly throughout. In a large bowl, combine the butternut squash, Brussels sprouts, shallots and apple. Add two tbsp. olive oil and one tbsp. honey. Season the mixture with salt and pepper and pinch of allspice and toss to coat evenly. Transfer to prepared baking sheet. Scatter a few sprigs of savoury and rosemary over the vegetables. Roast vegetables in oven, stirring vegetables once or twice during the cooking time so they brown and cook evenly. After 20 to 25 minutes, add the chestnuts that have been tossed with olive oil and honey. Roast for another 10 to 15 minutes, or until Brussels sprouts are cooked through and butternut squash is tender and golden brown.
Ja see on juhuks, kui ma viitsin kunagi voodist välja ronida ja poodi minna, et süüa osta. Ja seejärel ka süüa teha. Aga täna seda vist ei juhtu..
Wilde
http://tartu.postimees.ee/091207/tartu_postimees/300367.php?fotod-populaarne-wildede-kuju-koopia-iirimaal-lohuti
Hiljaks jäin...
Kuigi noh, iseenesest on kuju ju terve ja ainult pink katki. Ja ehk kevadeks parandatakse pink ka ära ja võetakse tara ära, et ma saaks pilti teha:P
Aga kihlveo oleksin ma võitnud;)
Hiljaks jäin...
Kuigi noh, iseenesest on kuju ju terve ja ainult pink katki. Ja ehk kevadeks parandatakse pink ka ära ja võetakse tara ära, et ma saaks pilti teha:P
Aga kihlveo oleksin ma võitnud;)
laupäev, detsember 08, 2007
artikkel
http://www.postimees.ee/081207/esileht/siseuudised/300309_1.php?eesti-naised-teie-emakeel-kangub
Eks ta ole....
:P
Eks ta ole....
:P
oodates vaba päeva
http://www.minuriik.ee/zuriiotsus.html
Päris äge:) Küll on tore, et alati on keegi, kes teeks ära selle, mis mul nooruses tegemata jäi:P Ma ei mõtle äramärkimist, vaid osavõttu üleüldiselt.
Minu enda tänaseks saavutuseks jäi pikendusjuhtme ostmine, Adeccost palgatseki küsimine (ja teadasaamine, et pean paari päeva pärast P45le järele minema, et oma makstud tax'i tagasi saaks) ja kingapoes saabastele järele minek (aga tedasaamine, et need saavad ehk homme hommikuks valmis).
Tööl olen hakanud end päris mugavalt tundma. Pole seda tunnet, et kõik peale minu oskavad ja saavad kõigega paremini hakkama. Sest tegelikult on asi nii, et Montsay (pole aimugi, kas ta nime nii kirjutatakse, aga igatahes on ta üks väga tore hispaanlanna, kes töötab veel ka Storm'i kinos piletimüüjana) ja Jason (Hongkongist pärit noormees, kes töötab veel ööklubi öises vahetuses ja õpib kuskil kolledžis hotellindust - ma ei mõista, kuidas ta küll kõike jõuab) tormavad koguaeg pidevalt tegevuses olles ringi, ja mina üritan ka pigem nende gruppi kuuluda. Ja siis on kohalik rahvas, või õigem oleks öelda ingliskeelne seltskond, mis moodustub kolmest enesekindlast ja muidu täitsa toredast inimesest (Ashley, Susan ja Graig), ainult et selline käskude pildumine palve nime all, kui mina olen oma osaga hõivatud ja nad saaksid neid asju ise sama hästi (või tõesti, kui meie kolm oleme hõivatud, siis pareminigi) teha, mulle väga ei meeldi. Miks peaksin mina kahe inimese eest töötama ja nemad võivad niisama seista? Täna katkestasin oma pausi(ja minul ei ole neid söögi alla ja peale nagu mõnel!), sest ma ei suutnud vaadata, kuidas kliendid ootavad ja Montsay elu eest rabab, aga teised vahivad niisama. Ja siis ütlesin paar karmi sõna ka. Pole ma midagi nii möku, kui nad arvatavasti arvavad.. Nende puhul polegi enamasti tegemist sellise sihiliku käskude andmisega, vaid põhjus on pigem see, et nad ise ei saa kõigega piisavalt kiiresti hakkama ja pole just kuigi tähelepanelikud erisoovide kohapealt ega märka, kui keegi midagi ütleb või arvet maksma tulles ei vii nad näga ja lauanumbrit kokku jms. Nii et ma annan neile andeks:) See on ikkagi nende ainuke elu:P Ja nad peavad seda ka pärast neid 6 kuud edasi elama... Minul on see aga juba mitmes, mis muudab ta natuke vähemoluliseks ja pingevabamaks:)
Homme 9st 6ni ja siis loodetavasti süüa ostma. Sest mul pole kapis suurt midagi peale pudruhelveste ja võipaki alles... Ja Clementinesid ja Bananasid tahaks ka, sest energiavarud hakkavad otsa lõppema. Pühapäeval ja esmaspäeval olen OFF! Jee:) Peaks vaatama, mis ma selle süllekukkunud vabadusega peale hakkan... Peaks Mickey Martin's'isse istuma minema ükspäev, seal on siuke mõnus seltskond ja hubane atmosfäär kaminaga ja puha:) Ja baaride survey kavatsen ma ka kunagi ette võtta:P Aga seda ehk uuel aastal..
Päris äge:) Küll on tore, et alati on keegi, kes teeks ära selle, mis mul nooruses tegemata jäi:P Ma ei mõtle äramärkimist, vaid osavõttu üleüldiselt.
Minu enda tänaseks saavutuseks jäi pikendusjuhtme ostmine, Adeccost palgatseki küsimine (ja teadasaamine, et pean paari päeva pärast P45le järele minema, et oma makstud tax'i tagasi saaks) ja kingapoes saabastele järele minek (aga tedasaamine, et need saavad ehk homme hommikuks valmis).
Tööl olen hakanud end päris mugavalt tundma. Pole seda tunnet, et kõik peale minu oskavad ja saavad kõigega paremini hakkama. Sest tegelikult on asi nii, et Montsay (pole aimugi, kas ta nime nii kirjutatakse, aga igatahes on ta üks väga tore hispaanlanna, kes töötab veel ka Storm'i kinos piletimüüjana) ja Jason (Hongkongist pärit noormees, kes töötab veel ööklubi öises vahetuses ja õpib kuskil kolledžis hotellindust - ma ei mõista, kuidas ta küll kõike jõuab) tormavad koguaeg pidevalt tegevuses olles ringi, ja mina üritan ka pigem nende gruppi kuuluda. Ja siis on kohalik rahvas, või õigem oleks öelda ingliskeelne seltskond, mis moodustub kolmest enesekindlast ja muidu täitsa toredast inimesest (Ashley, Susan ja Graig), ainult et selline käskude pildumine palve nime all, kui mina olen oma osaga hõivatud ja nad saaksid neid asju ise sama hästi (või tõesti, kui meie kolm oleme hõivatud, siis pareminigi) teha, mulle väga ei meeldi. Miks peaksin mina kahe inimese eest töötama ja nemad võivad niisama seista? Täna katkestasin oma pausi(ja minul ei ole neid söögi alla ja peale nagu mõnel!), sest ma ei suutnud vaadata, kuidas kliendid ootavad ja Montsay elu eest rabab, aga teised vahivad niisama. Ja siis ütlesin paar karmi sõna ka. Pole ma midagi nii möku, kui nad arvatavasti arvavad.. Nende puhul polegi enamasti tegemist sellise sihiliku käskude andmisega, vaid põhjus on pigem see, et nad ise ei saa kõigega piisavalt kiiresti hakkama ja pole just kuigi tähelepanelikud erisoovide kohapealt ega märka, kui keegi midagi ütleb või arvet maksma tulles ei vii nad näga ja lauanumbrit kokku jms. Nii et ma annan neile andeks:) See on ikkagi nende ainuke elu:P Ja nad peavad seda ka pärast neid 6 kuud edasi elama... Minul on see aga juba mitmes, mis muudab ta natuke vähemoluliseks ja pingevabamaks:)
Homme 9st 6ni ja siis loodetavasti süüa ostma. Sest mul pole kapis suurt midagi peale pudruhelveste ja võipaki alles... Ja Clementinesid ja Bananasid tahaks ka, sest energiavarud hakkavad otsa lõppema. Pühapäeval ja esmaspäeval olen OFF! Jee:) Peaks vaatama, mis ma selle süllekukkunud vabadusega peale hakkan... Peaks Mickey Martin's'isse istuma minema ükspäev, seal on siuke mõnus seltskond ja hubane atmosfäär kaminaga ja puha:) Ja baaride survey kavatsen ma ka kunagi ette võtta:P Aga seda ehk uuel aastal..
reede, detsember 07, 2007
asjaajamised
Panin tänaseks äratuskella 8.40 peale. Et kenasti 9ks üleval oleks ja jõuaks igasuguste toimetustega valmis enne, kui 12ks tööle pean minema. Aga niipalju siis sellest. Üles ärkasin 10.45.. Sest nii külm oli ja ma ei tahtnud kuidagi voodist välja tulla ja magasin muudkui 20 minuti kaupa edasi. Aga siis vaatasin, et ikka liiga palju saab see kellakene ja hüppasin külma kätte. Jõudsin vihma trotsides kingapoodi, kus nad tahtsid mulle alguses uued saapad anda, aga kuna sama numbrit polnud, siis jätsid mu saapad sinna kuni manager tuleb ja ütleb, mida teha. Ehk parandavad vähemalt ära. Hea, et ma seekord tšeki alles hoidsin:P
Siis hüppasin Abrasse sisse - küsisin eestlasest manageri käest miskipärast inglise keeles, kas boss on all, ja läksin siis oma asju ära viima ja küsisin P45 ka, mis neil kenasti koos payslipiga ümbrikus ja kõigi teistega ühes pakis seisis:) Siis sain Bredale ja Johnile ka tere viibata, sest nad olid laos. Ma ei tea, miks siin see 'see you later' nagu igasugune 'tadaa' on - mina seda nii kindlalt ei kasutaks, kui me just väga kindlalt kohtuma ei hakka... Aga noh, mis seal ikka. Vähemalt ei läinud tüliga lahku:) Kuigi eks nad ikka pettunud olid, seda oli näha.
Ja siis jõudsin lirtsudes õigeks ajaks tööle ka veel. Kuigi me peaks õigupoolest 10 minti oma vahetuse algust kohal olema..:P Suht lihtne töö on siiani, pole väga jamasid olnud. Köögis võiks kokad end veits käbedamalt liigutada, sest kliendid peavad päris kaua oma sööki ootama. Samas ega see meie toidu sisselöömine võtab ka päris kaua aega, kui keegi samal ajal arvet tahab maksta ja seda kuidagi poolitada või ainult osa sellest kaardiga maksta vms trikke teha. Aga staff on ok, ja üldiselt pole midagi kaelamurdvat, millega ma hakkama ei saaks - ainult seda piima tegemist ma vihkan, sest kunagi ei tea, kas ta seekord otsustab välja tulla või ei.. Ja enamasti ei otsusta:P
Eile käis muide üks tore tädike ütlemas, et meil on ikka nii kena ja ilus pood ja kõik, ainult et ta tahaks esitada kaebuse, et kui ta ühelt naiselt, kes meil töötab, midagi küsis, siis too ei saanud midagi aru, ja lisas, et ta on kohutavalt tüdinud (või kasutas sõna vihkama, ma ei mäletagi) välismaalastest sellel maal. Mille peale me Montsay'ga muigasime:P Tema on hispaaniast, tore:) Carol on ka tore. Kui ma ütlesin, et ma pühapäeval pole tööl, siis ütles, et tunneb must puudust:) Kuigi jah, eks nad loobivad siin suht palju sõnu - kui sa kellelegi vajalikul hetkel vajaliku asja ulatad, pole väga haruldus, et kuuled sõnu 'I love you' või 'You're a legend'... Nii et noh, ega ma väga tõsiselt ei võta:)
Täna sain pangast kirja. Online panga parool tuli. Aga et seda aktiveerida, tuleb veel korra helistada sinna...Hull totrus ikka, nii palju jamamist, kui saaks ainult ühe linnukesega ankeedis hakkama!! Ja nad arvavad, et on kõva internetirahvas!:P
Oh, ja raamatukogus käisin ka ära:) Täna oli tähtaeg Iirimaa raamatul, ei tahtnud üle lasta ja pikendasin. Eile hakkasin vaatama, mis seal raamatus siis ka on:P Täna võtsin veel 7 raamatut... Hmm..ma saan nad kõik 2 nädalaga kindlasti läbi:P Päris paksud on, ingliskeelsed ja mitte just lasteraamatud või paljude piltidega.. Paar psühholoogiaalast, paar Iirimaa või Limericki ajaloost, paar iiri autori oma. Päris põnev:)
Pildid panin ka arvutisse täna. Ei ole eriti head välja tulnud just. Aga midagi ikka. Kui millalgi veel natuke kaustade sotrimisega tegeleda saan, siis riputan üles mõne ehk.
Praegu kuulan muusikat ja loodan, et nett selle tormiga jälle ära ei kaoks ja mu kirjutis alles püsiks. Jalas on uued kollased naerunäoga sussid, mille täna Penney'st ostsin. Väga kasulik pood ikka, isegi mitte võileiva vaid muffinihinnaga:) Sobib ideaalselt minu motoga - 'Kannan pigem odavaid asju, mis näevad kallimad välja, kui nad on, kui kalleid asju, mis näevad (tihti maitsetud ja) odavadvälja'. Seal oli üks heast materjalist sall ka, aga praegu ainult valget värvi, nii et ootan, kuni musti ka juurde tuleb. Jalasoojendajad ja 25 sendise suveseeliku ostsin ka:) Juhuks, kui ma kuhugi soojale maale peaks sattuma:P
Nett on ikka täitsa lennus täna. Ja tuul vuhiseb ka nii vastu akent, et kohe on kuulda:S Kuigi mul on hoopis Jack Johnson kõrvas..
Today's fortune: Your principles mean more to you than any money or success
Mulle hakkab ka nii tunduma. Sest mulle tuleb pidevalt meelde tuletada, et ma oma töötunnid ja saadud palga ikka üle kontrolliks jms asju. Ja kui mult küsitakse, miks ma siia üldse tulin, siis tavaliselt lõpetan ma põhjuste loetelu enne ära, kui raha meelde tuleb.. Kuigi eks see ikka oli ka üks põhjus. Kui minult iga asja eest, mida ma teha tahan, raha ei tahetaks, ei oleks mulle seda tõesti vaja. Aga ma tahan ringi kolada ja süüa ja magada ja mitte külmetada, nii et... Aga sellegipoolest on too lause päris pihtas, sest põhimõtted on mulle tähtsamad küll kui edu või raha, sest ma ei saa teha midagi, mis tundub tõeliselt ajuvaba, isegi kui mulle selle eest makstaks..
Siis hüppasin Abrasse sisse - küsisin eestlasest manageri käest miskipärast inglise keeles, kas boss on all, ja läksin siis oma asju ära viima ja küsisin P45 ka, mis neil kenasti koos payslipiga ümbrikus ja kõigi teistega ühes pakis seisis:) Siis sain Bredale ja Johnile ka tere viibata, sest nad olid laos. Ma ei tea, miks siin see 'see you later' nagu igasugune 'tadaa' on - mina seda nii kindlalt ei kasutaks, kui me just väga kindlalt kohtuma ei hakka... Aga noh, mis seal ikka. Vähemalt ei läinud tüliga lahku:) Kuigi eks nad ikka pettunud olid, seda oli näha.
Ja siis jõudsin lirtsudes õigeks ajaks tööle ka veel. Kuigi me peaks õigupoolest 10 minti oma vahetuse algust kohal olema..:P Suht lihtne töö on siiani, pole väga jamasid olnud. Köögis võiks kokad end veits käbedamalt liigutada, sest kliendid peavad päris kaua oma sööki ootama. Samas ega see meie toidu sisselöömine võtab ka päris kaua aega, kui keegi samal ajal arvet tahab maksta ja seda kuidagi poolitada või ainult osa sellest kaardiga maksta vms trikke teha. Aga staff on ok, ja üldiselt pole midagi kaelamurdvat, millega ma hakkama ei saaks - ainult seda piima tegemist ma vihkan, sest kunagi ei tea, kas ta seekord otsustab välja tulla või ei.. Ja enamasti ei otsusta:P
Eile käis muide üks tore tädike ütlemas, et meil on ikka nii kena ja ilus pood ja kõik, ainult et ta tahaks esitada kaebuse, et kui ta ühelt naiselt, kes meil töötab, midagi küsis, siis too ei saanud midagi aru, ja lisas, et ta on kohutavalt tüdinud (või kasutas sõna vihkama, ma ei mäletagi) välismaalastest sellel maal. Mille peale me Montsay'ga muigasime:P Tema on hispaaniast, tore:) Carol on ka tore. Kui ma ütlesin, et ma pühapäeval pole tööl, siis ütles, et tunneb must puudust:) Kuigi jah, eks nad loobivad siin suht palju sõnu - kui sa kellelegi vajalikul hetkel vajaliku asja ulatad, pole väga haruldus, et kuuled sõnu 'I love you' või 'You're a legend'... Nii et noh, ega ma väga tõsiselt ei võta:)
Täna sain pangast kirja. Online panga parool tuli. Aga et seda aktiveerida, tuleb veel korra helistada sinna...Hull totrus ikka, nii palju jamamist, kui saaks ainult ühe linnukesega ankeedis hakkama!! Ja nad arvavad, et on kõva internetirahvas!:P
Oh, ja raamatukogus käisin ka ära:) Täna oli tähtaeg Iirimaa raamatul, ei tahtnud üle lasta ja pikendasin. Eile hakkasin vaatama, mis seal raamatus siis ka on:P Täna võtsin veel 7 raamatut... Hmm..ma saan nad kõik 2 nädalaga kindlasti läbi:P Päris paksud on, ingliskeelsed ja mitte just lasteraamatud või paljude piltidega.. Paar psühholoogiaalast, paar Iirimaa või Limericki ajaloost, paar iiri autori oma. Päris põnev:)
Pildid panin ka arvutisse täna. Ei ole eriti head välja tulnud just. Aga midagi ikka. Kui millalgi veel natuke kaustade sotrimisega tegeleda saan, siis riputan üles mõne ehk.
Praegu kuulan muusikat ja loodan, et nett selle tormiga jälle ära ei kaoks ja mu kirjutis alles püsiks. Jalas on uued kollased naerunäoga sussid, mille täna Penney'st ostsin. Väga kasulik pood ikka, isegi mitte võileiva vaid muffinihinnaga:) Sobib ideaalselt minu motoga - 'Kannan pigem odavaid asju, mis näevad kallimad välja, kui nad on, kui kalleid asju, mis näevad (tihti maitsetud ja) odavadvälja'. Seal oli üks heast materjalist sall ka, aga praegu ainult valget värvi, nii et ootan, kuni musti ka juurde tuleb. Jalasoojendajad ja 25 sendise suveseeliku ostsin ka:) Juhuks, kui ma kuhugi soojale maale peaks sattuma:P
Nett on ikka täitsa lennus täna. Ja tuul vuhiseb ka nii vastu akent, et kohe on kuulda:S Kuigi mul on hoopis Jack Johnson kõrvas..
Today's fortune: Your principles mean more to you than any money or success
Mulle hakkab ka nii tunduma. Sest mulle tuleb pidevalt meelde tuletada, et ma oma töötunnid ja saadud palga ikka üle kontrolliks jms asju. Ja kui mult küsitakse, miks ma siia üldse tulin, siis tavaliselt lõpetan ma põhjuste loetelu enne ära, kui raha meelde tuleb.. Kuigi eks see ikka oli ka üks põhjus. Kui minult iga asja eest, mida ma teha tahan, raha ei tahetaks, ei oleks mulle seda tõesti vaja. Aga ma tahan ringi kolada ja süüa ja magada ja mitte külmetada, nii et... Aga sellegipoolest on too lause päris pihtas, sest põhimõtted on mulle tähtsamad küll kui edu või raha, sest ma ei saa teha midagi, mis tundub tõeliselt ajuvaba, isegi kui mulle selle eest makstaks..
neljapäev, detsember 06, 2007
hüvastijätt töökohaga nr.3
Arvutiga on ikka lõputu trall. Täna läks mingil hetkel lihtsalt nett ära. Niisama, mittemillestki. Ma mõtlesin, et tõmbasin niheledes mingi juhtme paigast või midagi, aga ei tõmmanud. Seekord. Eile kui endine manager helistas ja telefoni aku tühjaks sai, siis tõmbasin küll lambijuhtme asemel modemi välja... Ja küll siis oli tore:S Nii et ma andsin lõpuks alla. Ja läksin hoopis eksmanageriga baari vett jooma. Sai üle pika aja eesti keeles rääkida:) Ja üllataval kombel oli meil päris palju jututeemasid, poleks nagu arvannudki.. Aga eks see ole ikka, et välismaal olled see omariiklus rohkem oluliseks muutub. Ma muideks panin oma kaasavõetud eesti lipukese uues toas peegli vahele:P
Abras käisin eile ära - Peter oskas minu specialit teha küll:) Ta on ka ainuke, kellele ma seda õpetasin, nii et kui järgmine kord seda saada tahan, pean rihtima, et tema tööl oleks... Homme lähen oma uniformi ära viima, see on siiamaani märg veel, kuigi sai kuivatist läbi lastud ja puha. Aga meil on maja nii külm, et siin ei kivagi midagi ära. Ma loodan väga, et õlimehed tulevad ikkagi homme, mitte ülehomme, sest ma lihtsalt ei suuda hommikuti end teki alt välja ajada, kui nii külm on! Kingaparandusse lähen ka homme. Ja pikendusjuhet ostma. Ja Adeccost peaks ühe palgatšeki ka ära tooma. Ja plaastreid peaks ostma - lõikasin endale päris kena vao paremasse pöidlasse, kui liiga hooletult nuga poleerisin.. Raamatukogu tähtaeg on ka! Oijah, ei tea, kas ma ikka jõuan õigeks ajaks tööle niiviisi..:P Ehk siis 12ks.
Nüüd tahaks tuttu minna, siuke unekas on, et... Aga tegelt peaks duši all ära käima. Aga nii kuradi külm on...Njah.
Tadaa,
Sue Ellen
Abras käisin eile ära - Peter oskas minu specialit teha küll:) Ta on ka ainuke, kellele ma seda õpetasin, nii et kui järgmine kord seda saada tahan, pean rihtima, et tema tööl oleks... Homme lähen oma uniformi ära viima, see on siiamaani märg veel, kuigi sai kuivatist läbi lastud ja puha. Aga meil on maja nii külm, et siin ei kivagi midagi ära. Ma loodan väga, et õlimehed tulevad ikkagi homme, mitte ülehomme, sest ma lihtsalt ei suuda hommikuti end teki alt välja ajada, kui nii külm on! Kingaparandusse lähen ka homme. Ja pikendusjuhet ostma. Ja Adeccost peaks ühe palgatšeki ka ära tooma. Ja plaastreid peaks ostma - lõikasin endale päris kena vao paremasse pöidlasse, kui liiga hooletult nuga poleerisin.. Raamatukogu tähtaeg on ka! Oijah, ei tea, kas ma ikka jõuan õigeks ajaks tööle niiviisi..:P Ehk siis 12ks.
Nüüd tahaks tuttu minna, siuke unekas on, et... Aga tegelt peaks duši all ära käima. Aga nii kuradi külm on...Njah.
Tadaa,
Sue Ellen
teisipäev, detsember 04, 2007
oma
Täna kolisin uude tuppa! Sellesse, mis nüüd päriselt minu oma on järgmiseks kuueks kuuks:) Ja on selline päris oma tunne ka - isegi kirikutorn paistab toaaknast, nagu minu toas olema peab;)
Mul on üldse üllatavalt hea tunne täna. Sest eelmisel nädalal tundus, et kõik läheb üha rohkem nihu ja siis hakkas see goodbye'de ütlemise aeg - Marcella, Camal, eelmine töökoht ja sealne rahvas... Njah. That's life! Aga nii väike asi nagu 'How are you?' võhivõõra inimese käest tänaval kõndides võib tekitada ahela väikestest juhtumistest, mis lihtsalt panevad naeratama!:D Ja ma lähen nüüd New Zealandile ka;) Ja Monika on lihsalt vapustav inimene! Ja ma pean homme ainult 12-4ni tööl olema:) Ja ma lähen homme Abrasse uurima, mis mu P45 saab, kas nad teevad mulle minu special'it ja kuhu mu eestlasest boss mind nõus viima on - ühesõnaga häid suhteid hoidma;) Ja kingaparandusse peaks kiiresti kappama, sest saabastel on kontsaplekk alt ära.
Aga nüüd peaks magama minema. Sest möödunud ndal oli tõesti kohutav - arvutasin just oma töötunde kokku ja sain, et Imasas oli 41,5 (+breakid 3h) + Abras kolm öövahetust 24(+3hbreaki) ja pühapäev kui ma arvasin, et 10 pean alustama, aga tegelt oli 11.30(6,5h töötamist+1h ajaraisku). Mis teeb kokku siis 41,5+30,5 võrdub 72 h. Mis see normaalne oleks? 35-40....Upsi. Mitu tundi üldse nädalas on? 24 *7 võrdub
Täna sõin küll terve nädala eest tagantjärele. Tagantjärele magamiseks kahjuks aega pole...
Kunagi panen pilte Marcella ja Camali ärasaatmisõhtutest ja tagantjärele Carlose lahkumispeost ja siis sellest ökokuusest ja jõulukaunistustest ja eks näis, millest veel...
Mul on üldse üllatavalt hea tunne täna. Sest eelmisel nädalal tundus, et kõik läheb üha rohkem nihu ja siis hakkas see goodbye'de ütlemise aeg - Marcella, Camal, eelmine töökoht ja sealne rahvas... Njah. That's life! Aga nii väike asi nagu 'How are you?' võhivõõra inimese käest tänaval kõndides võib tekitada ahela väikestest juhtumistest, mis lihtsalt panevad naeratama!:D Ja ma lähen nüüd New Zealandile ka;) Ja Monika on lihsalt vapustav inimene! Ja ma pean homme ainult 12-4ni tööl olema:) Ja ma lähen homme Abrasse uurima, mis mu P45 saab, kas nad teevad mulle minu special'it ja kuhu mu eestlasest boss mind nõus viima on - ühesõnaga häid suhteid hoidma;) Ja kingaparandusse peaks kiiresti kappama, sest saabastel on kontsaplekk alt ära.
Aga nüüd peaks magama minema. Sest möödunud ndal oli tõesti kohutav - arvutasin just oma töötunde kokku ja sain, et Imasas oli 41,5 (+breakid 3h) + Abras kolm öövahetust 24(+3hbreaki) ja pühapäev kui ma arvasin, et 10 pean alustama, aga tegelt oli 11.30(6,5h töötamist+1h ajaraisku). Mis teeb kokku siis 41,5+30,5 võrdub 72 h. Mis see normaalne oleks? 35-40....Upsi. Mitu tundi üldse nädalas on? 24 *7 võrdub
Täna sõin küll terve nädala eest tagantjärele. Tagantjärele magamiseks kahjuks aega pole...
Kunagi panen pilte Marcella ja Camali ärasaatmisõhtutest ja tagantjärele Carlose lahkumispeost ja siis sellest ökokuusest ja jõulukaunistustest ja eks näis, millest veel...