pühapäev, juuli 04, 2010

Scarecrow wanted.

Hea on, et ma eilset kirjutist ära ei postitanud. Muidu võiks lausa mulje jääda, et ma hakkan lähiajal tagasi tulema:P Aga kuidagi läks hoopis nii, et me istusime Bartoszega hommikul kaheksani üleval ja ajasime maast ja ilmast juttu:D See ikka aitab! Vahepeal, mingi 2-3 paiku käis korra Tanya ka meie juurest läbi, kui koju tuli, ja Martin jõudis vist veel veits hiljem ja jäi mõneks ajaks ka sekka. Päris hirmutav doktorantidest kaaskond:P Aga see on ikka fantast küll, mida kõike mõni inimene teab!!! Ja mulle sobib ideaalselt, et ta nii pika ja kiire jutuga on:) Kui nüüd keeleanalüüsi teha, siis sellest ma enam ei räägi, kuidas ta kolme keelt nagu muuseas edasi-tagasi vahetab, lisaks on ta inglise keelele iirlaslikkus ka külge hakanud:P Ainult -art kombiatsiooniga sõnades on õrn saksapärasus sees. Mitte, et ma midagi saksa keelest teaks. Veel:) Igatahes, vaatamata sellele, et ma ennast kohutavalt totuna tunnen, on see kuidagi positiivselt meelestav ja motiveeriv. Bartosz ütles, et see on vist päris hea, et Tanya oli suht vahetult enne sisse kolinud, kui mina oma pakkumisega lagedale tulin. Muidu ei magaks siin majas vist keegi, või vähemalt öisel ajal mitte:P Noh, ütleme nii, et mul läks ka kurk lahti lõpuks:)

Aga.. ajasin end pärast järjekordset nelja unetundi hädaga üles, et minna vaatama korterit, kus see, kellele ma helistasin, mu nime samamoodi hääldas nagu Montse:) Ainuke jama, et teda ennast kohal polnud. Ukse ees sain kokku ühe teise brasiilia tüdrukuga, kes ka seda vaatama tuli. Nad on kõik siin muudkui inglise keele õppimise eesmärgil:P Valisid kah õige maa ikka! Nagu mulle ikka öeldakse:D :P Aga noh, kahjuks oli see korter lausa kohutav ja ma käisin veel mitut vaatamas.

Ohhoo, B. tuli valimast koju:) Poolas saavad nad presidenti ju otse valida, ja kuna siin on poolakaid nii palju, siis on neil siin nagu eraldi valimised. Helistas vanematele ka, nood seal juba tähistavad, et õige mees võitis. Kuigi ametlikud tulemused pole selgunud ju veel!

Oot, korteritest. Käisin siinsamas ümbernurga majas ka ühte vaatamas, sama maja, kus esimesel korral nalja sai juba:P Nüüd juhtus nii, et me jäime sinna pikalt juttu ajama ja leppisime kokku, et isegi kui ma sinna ei koli, siis võiks niisama koos midagi ette võtta. Aga noh, juba hilja, sest ma paar tundi ja paar kohutavat korterit hiljem helistasin neile, et öelda, et ma tulen! Kuidagi hea tunne oli lihtsalt:) Ja kui nad uurisid, et kus ma praegu peatun, ja seejärel, et mis see couchsurfing on, siis tuli välja, et nende meelest on see super idee, ja et me võiks ka hakata endale couchsurfereid võtma.
Ja siis läksin linna. Kaarega ja teist teed mööda. Ja nägin kohti kuidagi teise pilguga, st leidsin kogemata üles kohad, kus eelmisel korral olnud olin, aga mida nüüd märganud polnud. Eilsest oli meeles üks restoran-baar vms koht, kus oli kirjas, et otsivad töötajaid. Käisin sellest esimese asjana kaarega mööda. Tundus ikka veel kuidagi liiga hirmutavalt kõrge klassi oma.. Aknal polnud kirjas, milliseid töötajaid täpselt. Kokaks vms ma ju nagunii ei sobiks... Ja siis kuskil Grafton Streeti juurde jõudes tuli keegi minu käest küsima, et mida ma praegusest sotsiaalsest olukorrast Iirimaal arvan. Kaks lauset hiljem tunnistas ise ka, et ega ta ajas nagunii mulli, tahtis lihtsalt tutvust tegema tulla. Ja just see ongi tore, et inimesed niisama rääkima tulevad:) Ja samas ei taha end kohe kuidagi vastikult külge haakida. Nagu siis, kui ma eile pargis istusin ja ootasin-vaatasin, et kus see Argentiina tango küll algama peaks, samal ajal korterkuulutuste 12 märkmepaberitäit aadresse kaardil leida üritades, ja siis üks hispaanlane, kes kõrvalpingil istus, tundis muret, et ega ma eksinud pole:) Abivalmid on siin inimesed küll. Aga enamasti pole nad sel juhul iirlased;) Oi, aga need tänavamuusikud teel St. Stephen's Parki..!! Ma üritan kunagi ühe laheda videolõigu ka üles panna. See oli tõeliselt lahe, ja inimesi oli ka kohe hulgim seisma ja vaatama jäänud. Ja üldsegi mitte muusiku või tema ägeda loo pärast (kuigi need olid ka täitsa toredad, Jason Mrazi oma nt)! Siis tegin väikse tiiru pargis. Ilusad pargid on üks Dublini kõige paremaid omadusi!:) Ja siis läksin korra sealt kuulutusega kohast läbi. Sinise särgiga noormees tuli kohe küsima, et kas saab aidata. Ma siis ütlesin, miks ma seal olen. Küsis kohe, et kas kogemusi on:P Seekord ma pikalt mõtlema ei jäänud;) Uuris, et kus ja mis jms. Väike vestlus lõppes sellega, et ta ütles, et neil on praegu üks treeningperioodile kutsutud, aga vaatavad, kuidas tollel läheb, ja küsis veel igaks juhuks mu telefoninumbri üle, et siis äkki helistavad mulle. Ja et.. kas ma kolme taldrikut korraga kanda oskan..eem.. ma pole küll kindel:P Muidu poleks ju häda, aga nad kuramused on enamasti kas kuumad või mingid kõveriku kujuga.. No ükskõik, sellegipoolest lahkusin sealt suht hea tundega. Ja koju minema hakates jäi Temple Barist (igaks juhuks: see pole ainult see üks baar, vaid piirkond!) läbi minnes, jäi mulle täiesti kogemata tee peale üks hostel, mille aknal mu teritatud silm kogemata kuulutust nägi:) Ja kuidagi täiesti automaatsusega astusin lihtsalt sisse, ootasin ära, kuni kliendiga tegeldud, ja uurisin, mis värk on:) See klienditeenindaja oli küll ülisõbralik ja kena (kuigi vist iirlane:P)! Ja kui küsisin, et kas tingimata on kogemusi ka vaja just täpselt sellisest kohast, siis ütles, et temal küll enne polnud, ja see ei ole kindlasti määrav. Nii et see koht sai hetkel mu lemmikuks võimalikest valikutest. Sellesse vipide veinikohta pole ma julgenud veel midagi saata (too on netist). Pean ühe korraliku cv-tuunimise läbi viima ja erakorralise covering letteri kirjutama, et üldse mõtet oleks. Well, we'll see. Mulle hakkab üha enam tunduma, et lihtsalt minnalaskmine mõjub paremini:D Too päev, kui ma siin (endale mitte nii silmnähtavalt küll, aga..) mossis olin, siis ütles üks möödamineja mulle lihtsalt heast peast "Cheer up, love!", aga täna igasuguste chillide inimestega vabalt suheldes ja pärast hea tundega ringi käies inimesed hoopis naeratasid mulle!:D Ja 4.juuli pidustuse unustasin üldse ära kogu muu tralliga:P

Oh, see korter on nii koduseks saanud. Kogu hängimine käib köök-elutoas:D Kusjuures, ma pole siiamaani B. tuppa vaadanud!:P Enamasti on siis, kui meelde tuleb, ikka keegi sees magamas;)

Hmm.. Bartosz, kes siinsamas istub, saatis mulle just neti kaudu smsi, et noh, kas vaatame filmi ka:D

Kommentaare ei ole: