neljapäev, juuli 15, 2010

Oh, jah.. Ma vaatan just Titanicu lõppu:P Ei ajanud nutma. Aga ma ainult lõppu nägingi. Siin käib mingi Leonardo Dicaprio mini season, nii et näidatakse tema filme. Kummaline isik valitud selleks, aga noh...

Ma pole viimasel ajal väga kirjutamisvõimeline. Sorry. Lihtsalt see ajagraafik ei istu mulle veel väga, kui iga päev kuuest üleval peab olema, siis väike jalutuskäik, millele järgneb näiteks neliteist tundi tegus olemist nagu täna.. Käib muudkui huvitavate tõusude-mõõnadega. Millest ma alustama peaksingi.. Pühapäeval käisime B'ga Howthis. Sai mööda kive ronida ja kaljurannikuid vaadata ja turul käia ja niisama ringi kolada ja juttu ajada. Naljakas kuidas mõne inimesega nii lühikese ajaga sõbaks saab saada:) Aga ega ma ei tea ka ühtegi teist inimest, kes niii palju räägiks! Öökullisus ja ringi kondamine on meie põhiline ühisosa:pKui tagasi Dublinisse jõudsime, siis oli alles varaõhtu. Ja kuna mul jäi reede vahele ja laupäev läks kuidagi tsiuhti, nii et polnud ammu linna peal ringi vaadanud, siis mõtlesime, et teeks paar tiiru. Seda enam, et kodus olles oleksin ma kindlasti jalgpalli jälgima pidanud;P Avastasime igasuguseid huvitavaid nurgataguseid ja näiteks ühe vinge suure Aasia poe, kust võid valida umbes 200 erineva riisinuudli variandi vahel!! Kuna me astusime sisse kaks minutit enne sulgemist, siis jäi palju veel nägemata. Ühest teisest poest, kus kõik töötajad bhikud olid, avastasime täiesti absurdseid asju, mida eales varem näinud polnud. Küll konservi, küll pulbri kujul. Ja siis ostsime ühe kolmekilose jogurtiga kaetud rosinate paki, mille pooleks jagasime:) Nüüd käib väikestviisi võistlus, et kellel hiljem otsa saab:P Aga ma olen lootusetult kaotamas. Mõtlesime veel ühte parki minna, mida mina eelmisel korral siin olles taga otsisin, aga üles ei leidnud (parki!! - jälle see, et kaardil on, aga kus tegelikult:P). Siinsamas kesklinnas. B olevat koguaeg mõelnud, et läheb ükskord enne tööleminekut läbi, et geocache üles otsida, aga see pole veel õnnestunud. Ja pärast tööd on park loomulikult kinni. Või noh, tema puhul varsti avanemas. Igatahes, leidsime pargi üles ja oli pastakaski kogemata kaasas (sest see leid pidi liiga tilluke olema, et pastakas see oleks), aga park oli loomulikult juba suletud. Siin käib see niimoodi toredasti, et võid sisse luku taha ka jääda.. Mis tuletab mulle meelde, et u pool tundi tagasi helistas mu boss ja küsis, et kas meie olime need, kes natuke aega tagasi majast lahkusid ja uksed lukku keerasid. Jaaa. Tore on, ainult et..üks naine oli sees, ja nüüd istus seal luku taga, sest selline trellilaadne kõige välimine uks on ainult väljaspoolt avatav.... Väga julgustav on siukeseid apsakaid teha pidevalt. Esmaspäevase äparduse järel (kui N. ise tööl polnud, vaid jättis meile (pärast esimest "proovipäeva") ülesanded, olin täiesti kindel, et olen järgmine, kes kinga saab. Tulin õhtul koju ja tuju oli null. Charlotte ja Sami olid kodus. Sami võttis ette vannitoas laepuhuri puhastuse, nii et põhimõtteliselt istusime pimedas:P Ja et ta lööki ei saaks, võtsime kõik välja, nii et server ka ei funkand ja netti polnud. Aga väga mõnus oli. Saime Charlotte'iga rohkem jutule. Ja tuli välja, et meil on päris sarnane maitse filmide osas (ja et mul on päris palju prantsuse filme..). Ja sellises minnalaskmismeeleolus vahtisime pool ööd igasugu lõike ja siis seda Erasmuse filmi, mis mu mõtted viimatisel vaatamisel itaalia suunas juhtis;) Lõpetasime ikka päääris hilja. Oi, kuidas ma ei tahtnud teisipäeval tööle minna! Aga tuli välja, et ta oli tegelikult väga rahul meiega:) Tänase seisuga (kui ikka korralikumalt maitsta;P) tuleb küll mu vürtsipakid ümber teha, aga ju me ennastsalgav töörügamine on talle muljet avaldanud, nii et ta lausa kiidab meid:) Ja pakkus välja idee, et äkki teeks 5 päeval 9 h asemel hoopis 4 päeval 12h. Sest nagunii kujuneb lõpuks alati niimoodi:P Oleks tore. Üks vaba päev kuluks vägagi ära.. Ma ei mäleta, millal mu jalad nii kanged oleks olnud.. Aga üldiselt on äge! Mittetüütavalt mitmekülgne. Saab igasugu vingeid masinaid näppida ja sadade seemnetega energiabatoone teha ja siis üleni agave või kakaovõiga kaetud olla:P Ja ma pole elus sellise maitsega oliiviõli kohanud! Sõna otseses mõttes toore maitsega.
Ja kummaline on see, et N. suhtub minusse kuidagi positiivsemalt, võrdsemana (võib-olla sellepärast, et minuga on võimalik rääkida ka:P). Nagunii on meil selline hullude kokkutulek, et miks siis juba mitte, eksole:P Taustaks mängib näiteks ribadeks kuulatud Hare Krishna plaat, millel mõni lugu lootusetult hüppab, nii et ma külmutatud kakao-kookoselõike pakkides pidevalt makki kolgin. Office'i riiulil (mitte sellel, kus lähkrites kaneel ja kookosvõi ja maca ja seesamiseemned jms seisavad) on mõnikümmend raw food'i elustiili- ja kokaraamatud. Peaks laenutama. Kui me mingi päev B'ga ühes "kahtlases rajoonis" kondasime, siis mingi kamp knackereid hõikas meie peale 'vegetarian'. Nähtavasti on osatud sellele sõnale ka ebameeldiv tähendus külge pookida..

Ei jõudnud kuigi kaugele..aga mu silmad lihtsalt vajuvad kinni. Ja kui ma ei taha homme Jälle sisse magada, siis... kunagi jätkan. Pole aimugi millal. Social life on sellise režiimiga küll super, peaks ütlema:p

Kommentaare ei ole: