kultuuripäev

Eilne oli vist mu siin saarel viibitud päevadest üks vingemaid, kui mitte kõige vingem!:) Käisime oma segaseltskonnaga Dun Laoghaire's festivalil, ja vaatamata sellele, et me just väga tuttavad keegi omavahel polnud, oli kohutavalt vaba ja mõnus olla! Ei juhtu just ülearu tihti, et tunneksin, et ma sellesse hetke, kohta, asetleidvasse üritusse ja seltskonda justkui valatult sobiksin. Kui B käest pildid pätsatud saan, siis panen selle üles, kus on esindatud Hiina, Jaapan, Ukraina, Tšehhi, Saksamaa/Poola ja Eesti ;D Ja üks random iirlane ka:P Prantslane, brasiillane ja itaallane ei jõudnud kohale.
Festival oli iseenesest nagu festival ikka: palju süüa (burgers, bratwurst, cupcakes...:P), igasuguste maade esindustelgid nende populaarsete toodetega alates prantsuse meremudaseepidest ja lõpetades Nepaali värviliste sallide-seelikutega, suuremad telgid budistide ja New Age tegelaste meditatsioonivärkidega (käisime ühte kuulamas, sest M tuttav viis seda läbi, aga mina jäin sinna kauemaks kui 2 minutiks istuma ainult sellepärast, et neil olid mõnusad lösudiivanid ja üks tüüp, kes kahe helihargiga "muusikat" tegi, meenutas kahtlaselt McAvoy'd;P), tänavateater India moodi (loe: haleda huumoriga tsirkus, kus loomade asemel inimesed:P), üks väiksem lava, kus igasugu rahvuste muusika segusid kuulda sai ja üks "ebanormaalne" hippilik noormees lava ees improtantsu-joogat tegi..., iiri tantsu tantsivad kuueaastased tidrikud, "rahvusvaheline staar ja multiinstrumentalist" Khaled (kelle araabiakeelset jorinat me kõik kohusetundlikult paar lugu kuulasime ja siis B kannatus katkes ja ta küsis, et ega keegi edasi liikuda ei tahaks, ja kõik olid koormast päästetud:D), lillelaat, ...eeem ma ei mäletagi kohe.. meil jäi muidugi u 80% kohtadest nägemata ka:P Aa, õhtupoole läksime ühe iiri rahvamuusika välilava juurde ja kui nad seal lõpetasid, suundusime edasi ühte pubisse, mis oli kahjuks väga väikese esinemisalaga, nii et see 10-liikmeline punt mahtus vaevalt ära ja rahvast vast ka sama palju või paar korda rohkem. Aga väga tasemel esinejad olid:D Oi, ja siis päris õhtul läksime ainukesele piletiteta kontserdile, kus pidavat mustlasmuusikat kuulma. See toimus ühes baaris, mis asus mingis royal hotellis, nii et tee läbi maja oli paras vaatamisväärsus ja "väga mustlaslik". Aga kui kohale jõudsime, siis oioi kui palju rahvast (kuigi mitte päris niimoodi) ja selline Charlotte Street Bluesi õhkkond ja vapustav jazz-latino-mustlas-blues-muusika (kontrabass, akordion, klarnet ja muu nagunii kohustuslik:D), mille järgi teoreetiliselt super tantsida oleks, aga kui rahvas on nagu silgud tünnis, siis tuleb selleks kõigepealt natuke ruumi teha, või siis jalgu liigutamata/peaga tantsida;D Ja super oli see, et meile kõigile meeldis väga ja pärast tagasi Dublinisse jõudes käisime ühes hiina-korea restoranis "lõunat" söömas. See on alati lõbus, kui menüüd eriti inglise keelt ei sisalda ja siis on seltskonnas näiteks mõni budist, kes on täielik taimetoitlane ja uurib, et kas see tofu on ikka without any pork, beef, fish, seafood, etc ja siis küsitakse temalt, et ah, isegi 'no seafood?':P Yeah, noh, taimetoitlus pole seal maal väga moes! Nii et M mõtles, et on ikka hea mõte enne Hiinasse minekut endale turistiraamatust need kohad välja kirjutada, mis taimetoitlastele ellujäämiseks mõeldud;)

Nii et kokkuvõttes nagu meie oma folk:) Korraldusliku poole pealt oli siinsel festivalil muidugi puudujääke ja kohati mõtlesin, et Viljandis küll sellist jama lavale ei lastaks (;P), aga ega see ju ei loegi.. Lihtsalt väga mõnus tunne jäi igatahes:) Ja B & M endine korterinaaber on niiiiiiii tore! Kohutavalt positiivne ja särav, jutukas ja taibukas, ja peaaegu TCK, ja mitte nii roosilise noorukiikka pikendatud lapsepõlvega nagu paljud lääne-euroopa lapsed. Ja oi, kuidas tal silmad särama lõid, kui näiteks Pariisi jazziõhtust unistama juhtus:D Just nagu siis, kui ühel kontserdil kuulasime meie selja taga platseerunud prantslaste juttu pealt8või noh, üritasime), ja siis kui nood itaallaste vastu vahetusid, olid minu silmad samasugused:D Venticinque...ragazzi.... gelato..:P Jube kahju, et ta praegu Dublinis ei ela ja varsti hoopis aastaks Pariisi õppima läheb. Trinitys on vaat sellised õppekavad, kus kohustuslik aasta sihtkeelt kõnelevas riigis asja juurde käib, mis on Ukrainast pärit inimestele viisaprobleemide lahendamisel igati lihtsustav.

Ja nii lõbus on vaadata, kust kellegi jaoks Euroopa ida-lääne piir läheb, ja näiteks mis on kuskil sovietiaja jäänuk (jeeei, need kolmekuused koolivaheajad!).

Impossible is nothing! Ja Euroopa tundub mõnikord sama väike kui Hong Kongi inimestele, kes New Zealandil olles "that Europe-place"'i esimest korda kaardil näevad;)

Oioi, IKEAs on 2. augustini mingi kampaania! Ja 1.augustil hakkan ma vist kolima (sest B juures on tingimused "ükskõik, tule lihtsalt"). Great timing! Nüüd peaks ainult kiirkorras kellegi siia leidma..

Kuidas küll aeg lendab! Aasta tagasi samal ajal asusin vist Limerickis ja käisin Pacoga salsatamas, kuu aega tagasi olin arvatavasti närvilisena Tartus...:P Kes teab, mis ma veel kuu aja pärast mõtlen... Open end.