teisipäev, juuni 29, 2010

Day 1 - arrived and survived

Irish crisp round lettuce, Batchelor's chickpeas and low fat natural cottage cheese:) - Ideaalne kui ei taha kokkamisele aega raisata, kööki täielikult vallutada, aga samas ka mitte väljas söömas käia või niisama näksida.

Igatahes, täna oli selline ettevalmistus - ja sisseelamispäev. Tuletasin meelde, mispidi see linn ikka paigutub:P Nii mõnigi koht on mul siiani olnud hoopis teises kohas asuvana meeles. Kondasin strateegilistes punktides ringi - üks tööpakkumine jäi ka silma, kuigi vaevalt ma sinna kõlbaks. Oleksin korduvalt auto alla jäänud, sest siinne jaywalking pole mul veel korralikult käpas ja kõiksugused nipiga kaardus teed, kust ei oota üldse, et autod tulla võivad, on parajalt totakad.
Muretsesin endale telefoninumbri. Mõtlesin, et seekord enam Meteori ei võta, et prooviks midagi põnevamat, nt Vodafone'i vms. Läksin juba mitmest Meteori putkast niisama möödagi, aga lõpuks andsin ikka alla ja võtsin ühe kaardi ära, sest mingeid teisi firmasid lihtsalt ei jäänud kuidagi tee peal ette. Igatahes..085 14 86132. Ja iiri kood oli vist ikka +353. Korteri asjus helistasin ka ära, aga kahjuks tuli välja, et see praegune elanik otsustas nädala jagu pikendust võtta, nii et alles 7.juulil vabaneks. Aga Ray pidi ühendust võtma, reedel lähme vast vaatama. Sain lõpuks täpsema aadressi ka teada ja tundub päris hea koha peal, täna lennujaamast tulles sõitis buss sama teed.

Aa, aga sellest kuidas öö möödus..:P Noh, kui ma oma kirjamaratoniga lõpuks ühele poole saama hakkasin, siis panin endale ilusti hommikuks äratuse ja mõtlesin need mõned tunnikesed tukkuda. Ja siis kui 5 minutit oli möödas, hakkas tööle tuletõrjealarm... Tükk aega ei öeldud mitte midagi ja keegi väga ei liigutanud ka end, nii et siuke seisak lihtsalt, aga siis vaikselt näost näkku hakkas liikuma info, et peaks nagu välja minema:P Vähemalt hea koht, kus tulekahju "toimuda" saaks - kõigil on nagunii asjad pakitud:D Aga igatahes, siis kui see trall läbi sai, ja tagasi sisse lasti, siis vaatasi ekraanile ka, et mis seal siis uut on, ja oli juba poole lõunani lendude check-in kohad välja kuulutatud, aga mida nimekirjas polnud, oli LGW-DUB FR113 (ehk sis minu lend)... Agas nagu päris ärevaks, et ega hullu tea, võib ju juhtuda, et nad müüsid mulle pileti lennule, mida pole olemaski, või võeti lend viimasel hetkel maha, aga minuni info ei jõudnud, sest ma polnud netis. Küll käis igaugu mõtteid peast läbi, et kas ma äkki mitte valeks kuupäevaks seda broneerida ei võinud vms, ja küsida polnud ka kusagilt, sest Ryanairi rahvast polnud veel ja ming üleüldine infopunkt oli ajutiselt suletud ja teised ei teaks nagunii võõra firma kohta midagi. Aga noh, läksin hoopis magama. Ja kui ärkasin, oli lend tablool olemas ja kõik korras:)

Korterirahva olen juba terves koosseisus ära näinud:) Hommikul alt esimest fonokat katsetades (siin on mingi üliturvaline süsteem:P) polnud absoluutselt mitte midagi peale automüra kuulda, nii et sain pärast teada, et olin hoopis Tanyaga rääkinud. Ta on Brasiiliast pärit, õpib ja töötab siin, tundub suht vaikne. Praegu näiteks, linnast tagasi jõudnuna duši alt läbi hüpates ja süües läpaka taga istudes polnud mul aimugi, et keegi kodus on, kuni ta korra kööki veepudelit täitma tuli. Poole trepi peal tuli mulle vastu Bartosz, kelle käest ma unustasin ikkagi küsida, kas tema nime hääldatakse kuidagi eriskummaliselt või nii nagu kirjas (ja mugavdades:P).. Ta jõudis enne tööleminekut mulle veel maast ja ilmast rääkida. Ja tal on kaks 1,5 liitrist teetassi, millest üks temaga koos tööl käib:P Ja küll ma temast pikemalt räägin, kuigi vast mitte nii pikalt kui ta ise räägiks;P Banksy raamat vedeleb siin lauanurgal, netiühenduse parool on kolmelauseline tsitaat teosest "1984", ühe külmkapi pealne on täis kuhjatud (saksa süsteemiga:P) topsikuid, kus teed sees on, seinal värvilised fotosuurendused ja köögikapi juures oleks justkui mulle mõeldud sildid:D
Kolmas elanik, Martin, käis siis korraks kodust läbi, kui ma jäin enne väljaminemist veidiks netti, et infot ammutada. Tal on mingi näitus tulekul (kuigi ta on ka arvutiteadlane tegelt:P) ja pidi miskit ümber tõstma, et välja printida.
Oi, järsku tuli selline uni, et... Aga ma pean ju ometi need coverid valmis kirjutama veel. Või magaks vahepeal ja teeks seda siis, kui B. koju tuleb (ehk siis u 3 paiku öösel;))... Und!

pühapäev, juuni 27, 2010

saabmissaab

It's time. Võõrkehal on aeg minna oma kohta otsima. Kui ma 6. septembriks tagasi pole, ärge oodake.

Issegi kirjutada ei oska enam midagi.

Lõvi on taskus ja kivid kotis. Vot.

esmaspäev, juuni 21, 2010

ropendada tahaks

Ma juba ootan, et ka iga järgnev samm teel Iirimaale persse läheks! See ju pole võimalik, et mu kohalejõudmine ilma sekeldusteta minna saaks, sest ma olen ju nähtavasti neetud, kui asi puudutab Iirimaad.

pühapäev, juuni 20, 2010

Me meelierutav "rahus ja vaikuses" nädalake möödus supsti ja oli igasugu actionit täis. Nädala nael oli loomulikult nugis, kes vaatamata maja kapitaalsemat sorti rüüstamisele käppapidi lõksus istudes liiga armas välja nägi, et hukatud saada, nii et talle korraldati hoopis reis metsa.

Tsivilisatsiooni saabudes on hirmutav näha seda virtuaalsesse postkasti kuhjunud uute kirjade hunnikut, aga mõnus, et lisaks rämpsule on ka toredaid ja asjalikke päris-kirju. Nendele vastamine edeneb mul aga kahjuks samamoodi nagu sel nädalal raamatute lugemine...et siis neli-viis tükki üheaegselt käsil ja ainult üks lühike lõpetatud.

Oh kui varsti kõik on!!:S:D:(:)

Nagu valatult saadab Ryanair kirju pealkirjadega "Looking for an unforgettable summer break?" ja "Escape to Ireland’s Wild West‏"..:P
Nii, jah... bussiajad.., -liinid, -peatuste asukohad.. Huvitav kas hiljuti on mingi seadus jõustunud, et kõigil bussi- ja rongipiletitel nüüd netis korraga eurodes ka hindasid näitama on hakanud..? Üritatakse meid intensiivsemalt eesootavate muutustega harjutama hakata?;) Peaks vist juba vaikselt valuutat vahetama hakkama..:P

laupäev, juuni 12, 2010

Väääää, Damien Rice esineb 29.juulil Londonis... See on ta ainuke esinemine üldse, mis välja on kuulutatud:( Miks see ei võiks küll kuu võrra varem toimuda või samal ajal, aga Dublinis??! Või äkki tuleb tal koduigatsus ja ta tuleb esineb meile ka.. Loll lootus vist.
Kui tore, et mõni inimene praegusel kellaajal üleval on ja teadetele/kirjadele vastab! See tekitab kohe hingesugulust kuidagi:D

Kuigi ma pole just eriti kuhugi arenenud, on emotsioonid tänasega (reedet pean silmas) käinud suhtühest äärmusest teise, ja praeguseks olen jõudnud rahulolufaasi, et kõik saab korda. CV edeneb ka vaikselt. Ja kuigi ehk pole konkreetselt võimalik mõõta, mida ma teinud-uurinud olen, siis vähemalt natuke targem tunne on küll.



Plus, kuna ma kuulen millegipärast vähemalt igapäevaselt kui mitte tihemini seda "Kust sa valku saad?" juttu, siis näed, kas või see siin ütleb, kust. Kel piisavalt kriitika- ja huumorimeelt, võib siukeseid asju ka lugeda.
Kogu selle jutu peale tuli mul läätsesupi-isu! Njah, kes oleks viis aastat tagasi arvanud, et mina üldse kunagi midagi sellist suhu panen, eksole?!:P

Sunrise, sunrise... :)

reede, juuni 11, 2010

alas, it's not that simple

Hiljaks jäin. B. sai endale juba toanaabri:( Sellistest asjadest üle saamine võtab mul vähemalt sama kaua kui hoo võtmine nt kirja kirjutamiseks... Rääkimata siis mõne uue leidmisest-valimisest.

Või peabki nii minema, et kõik esimesed valikud jäävad seekord kättesaamatuks, sest küll suletakse Manchesteri lennud ja siis raiskan ma liiga kaua aega offer/request'i saatmisega..?



L’unica persona libera è quella che non ha paura di essere ridiculo. Mul on veel pikk tee minna, kuigi vahelduva eduga tundub, et polegi väga kaugel enam.

Mu 148.5 punkti ootavad kannatamatult Vittoriano käest lisa 8t... Et ta ka nii itaallane peab olema, tõesti! Kui kõik otsingud liiva jooksevad, siis tahaks mingigi asja täielikult purki panna. Konkreetsust. Vahelduseks kaosele. Selline 'oggi in figura, domani sepoltura' stiil on vist ainult andekamate ja enesekindlamate inimeste jaoks..

sometimes I just ...

Njah, et neid eestlasi ka nii vähe peab olema..! Ma tunnen, et stardipositsioonid on vägagi ebavõrdsed, kui võtta näiteks mõni suure rahvuse esindaja võrdluseks. Tänase täispika tööotsingupäeva tulemus on see, et võtta pole (minusugusel) suurt midagi. Sakslastele, prantslastele, hispaanlastele, itaallastele, poolakatele, venelastele, norrakatele, rootslastele ja isegi soomlastele pakutakse kohti, kus pole vaja muud kui oma emakeeleoskust ja natuke inglise keelt (jah, juurde kirjutatud "fluent English not essential"!!), ja sellest ma parem üldse ei räägi, kuidas inglise keelt emakeelena(!!) kõnelevaid võetakse ilma igasuguste lisatingimusteta laksti nii Itaaliasse kui Hispaaniasse kui Taisse kui...igale poole!
Eriti tore on end kuidagi poolikuna või lihtsalt ebakompetentsena tundes kiita (üritada).. Ainuke lootus on see, et kui piisavalt kaua harjutada, võib juhtuda, et hakkan lõpuks kogemata ise uskuma.
Samas, mõnes mõttes ma väga morjendatud polegi. Kõik on võimalik! Kui oli siis, on ka nüüd. Ja nüüd olen ma vanem.. ja kogenum. Hahhaa:P Ja lõppude lõpuks..viimases hädas suudan ma ju bluffida ka, et olen selles väga osav ja oman tolles mitmeaastast kogemust. Ehk:P Ja kurat küll, kui bhikud saavad seal elatud, saan mina ka!!:D (kuigi noh, parema meelega nendest võimalikult kaugel:P) Ainuke vahe on selles, et mina tahan ainult lühiajaliselt, nii et mul pole aega oodata, et küll ma paari kuu järel vajalikud oskused-teadmised omandan (mis tegelikkuses küll loomulik eeldus oleks).

Aga... Inside I'm Dancing!;)
Btw, täna taustaks BBC'd kuuldes oli mõnus aimata kes kust pärit on. Ja M. Patience mind juba ära ei petnud - ta /l/ oli niiiiii äratuntavalt Glaswegian!- kuigi ta üritas:)

Ja mul kohe näpud sügelevad.. Iga paari minuti tagant tahaks vaadata, ega härrad Trinity doktorandid, kes vabal ajal (st öösiti) ratastega mööda Dublinit rallivad ja seda kaardistavad, pole äkki mu kirjale vastanud. Jeerum, ma ehmatasin nüüd täitsa ära...pärast guugeldamist. Mõni on liiga aukartustäratavalt avaldatud teadlane...:S

teisipäev, juuni 08, 2010

pole ammu näinud-kuulnud

.. niimoodi algavad vist kõik mu kirjad. Või algaksid, kui ma ausalt kõik kirja paneks.
Aga ju ma olengi lihtsalt selline inimene, kes mitte millegi ega kellegagi järgepidevalt ei tegele, vaid kõik käib periooditi, tuhinate ajel.. Ja siis tuleb jälle otsast alustada, sest osa on vahepeal ununenud või misiganes põhjustel kaotsi läinud.

Aga otsast alustamine on ka vajalik ja värskendav. Kuigi miskipärast ma ei tunne, et minul nad vähegi radikaalsed oleks. Peaks tegema ühe korraliku "Kapid tühjaks" aktsiooni - et kõik oleks nullis, et oleks see puhas algus, kust pihta hakata. Ma tahan ka Londoni-raamatut lugeda.. See tundub kuidagi ..sobiv.
"Mis saaks olla parem, kui olla teel oma elu-unistuse poole? Kas ja millal ma sellega kusagile välja jõuan – mul pole õrna aimugi! Aga ma olen teel ja see on hea tunne."

Kuigi ma pole jätkuvalt kindel, kas või mis on mu elu-unistus, hakkab midagi vaikselt kujunema.. aga selleni jõudmine on kas võimatu või väga-väga raske, nii et ma ei imestaks, kui ma kuskil teel oleku etapis alla annaks ja kurssi vahetaks. Või ära unustaks, mis ma üldse tahtsingi..

Ja muide, on inimesi, kes asju väga põhjalikult ette võtavad:) Ma arvutasin välja, et kui ma tahaksin C1.2ni (mis on meil viimane tase) jõuda, peaksin ma plaanitud nelja aasta asemel ikkagi hoopis viis varuma;) Rootsi B2.2 saaks neljanda lõpuks, kui pool aastat mujal olla mõtlen. Kui muidugi need semestrid ainult klapiksid... Ja kui... ja kui... ja kui... :P