vahekokkuvõte

Täitsa lõpp. Kirjutamine on nii aeganõudev asi, et jube kohe! Ja lugemine ka. Oli vist kasulikum, kui mul kodus netti ei olnud, tõmblesin niisama ringi ja otsisin kohta, kus ma saaks ja vajutaks poweri nupu sisse, aga seda kindlasti mitte iga päev ja korraga mitte kauem kui tund-poolteist. Nii siis teen nüüd kaotatud aega tasa... või noh, kaotamata aja kaotamist tasa:P Aga jama on, et siin toas on ainult 2 vaba pistikupesa, nii et kui ühte läheb modemi juhe ja teise läpaka juhe(sest ta teatab ju vahepeal, et tuleks patareid laadida), siis pean ma lambi juhtme välja tõmbama ja pimedas toksima. Ja kuna ma nii harva arvutit kasutanud olen ja vahepeal mingite suvaliste võõraste klaviatuuridega pidanud läbi ajama, siis nüüd olen pimeduses nats koba. Nii et sorry kui kirjavigu veel rohkem on kui tavaliselt, kuigi ma kontrollin iga vajutuse kaks korda üle..

Aga jah, kuna ma olen viimase kahe päeva jooksul suht samu asju vähemalt kuues eri versioonis juba edastanud, siis ma enam uuesti seda teha ei viitsi. Kirjutan lihtsalt endale teadmiseks järgmise nädala töögraafiku üles.
E 19.00-sulgemiseni ehk nii, et umbes neljaks saab koju
T sama
K sama
N Off
R ka vaba
L ja P 10-7
Päris normaalne. Kolm öist vahetust...kena. Kaks vaba päeva...veelgi kenam:D Ja nädalavahetuse hommikud...hmm:P Aga kena, et mul esmaspäeva hommik vaba on, sest kell 10 on Imasa Lifestyle Bistro tiimi kokkusaamine. Ja et reede vaba on, sest siis on avamispidu, ükskõik siis, kas avatakse ka või ei:P Aga eks esmaspäeval näis.


http://www.elu24.ee/?r=0&id=6324 On ikka nõme küll. Ok, ma saan aru, et mõni inimene kohe on loomu poolest suur ja ei saa sinna midagi parata. Aga 170 kg! Mu meelest on täitsa õiglane küsida kahe koha hinda, kui ta võtab enda alla need kaks ja veel tüki kolmandastki. See mõõdulintidega mõõtmine on aga jah teine asi ja alandav. Tüsedatest inimestest rääkides - kui sul on ühe meetri laiune ala, kus tuleb pidevalt kiirustades ja tilkuvate kebabidega-õliste anumatega kolleegidest mööda lipsata, siis on parem, kui teine kolleeg ei võta sellest meetrist 95 cm enda alla. Sest mina võtaks ikka natuke rohkem kui 5....

Kuradi kell, ma ütlen. Nii palju siis mu vabast päevast. Täpselt pühapäeva tunne on, kuigi on reede. Et nüüd tuleb 5 tööpäeva ja siis 2 vaba päeva. Aga mul on suht suva nagunii, mis päev on või millal ma tööl olen. Pühapäeva eest saab lihtsalt kahekordse palga:P Nii et ma ei nurise:) Pealegi on seltskond vist seekord nädalavahetusel muhedamgi. Loodetavasti pole liiga palju naisi, ma juba pelgan neid. Kõik (naised siis, ja tegelt mitte päris kõik, 1-3 va) on nii kaitsepositsioonil uute inimeste suhtes, nagu ma tahaks nende kohta ära võtta või midagi.. Meessoost inimestega on ses suhtes palju lihtsam suheda, võtavad asja palju vabamalt ja eelarvamusteta. Ja mitte ainult selles töökohas, vaid üldse. Ja mitte ainult sellel maal, vaid üldse. Kuigi igalpool on erandeid. Ja mina üritan üheks erandiks saada:) Loodetavasti see kunagi saja aasta pärast ka õnnestub... kui segajaid liiga palju teele ette ei jää.

Mäletad, kui ma rääkisin, et tahan igas Eestimaa linnas pool aastat elada? Mis oleks, kui võtaks mängu maailma ja riigid..?:D Sest see tundub täiesti teostatav juba! Aga siin olles tundub Euroopa nii väike ja vana, kõik plaanivad palju kaugemaid minekuid ja tulijad on samuti enamasti kaugemalt. Kui poolakate hordid välja arvata:P Millegipärast kuulen ma viimasel ajal nii mitmest eri allikast Kanada kohta. Nagu mõni aeg tagasi Austraalia kohta... Mõlemasse tahaks, aga kuradi kaugel.. Ma mõtlesin muretseda korralikud(!!!) Itaalia, Hispaani, Poola, Tšehhi, Prantsusmaa, Kanada, Hollandi, Belgia, Taani, Rootsi, Saksamaa, Bulgaaria, UK (ja teiste ka, aga need esmajärjekorras, sest "ressursid on ju piiratud") kaardid ja laskma kõigil tuttavatel, kes neist riikidest pärit on, teha ristid neisse kohtadesse, kus nad elavad ja mis neile eriti oma maal meeldivad. Mina teeks näiteks Tartu ja Haapsalu kohale risti, Viljandi ehk ka. Raamatuid ma parem ostma ei hakka, sest ma näen, milline lõbu on neid pärast koju tagasi transportida. Ja minul oli juba saabudes kilosid oioikuipalju...

Keegi küsis kunagi, et kas ma saadan mõnikord kirju niimoodi ära, et neid valmis kujul enam läbi ei loe. Hmm...:P Sel juhul poleks siin vist mitte midagi....Sorry.

Muide, täna sai täpselt kuu aega Iirimaal oldud. Mitte teisipäeval, nagu ma nädalasüsteemist sassi aetud peaga kunagi mõtlesin:P Eestis pole siis olnud...7 nädalat vist.

rahuloluhetked

Ehhee, kellel on tänasest alates nett kodus???!!:D
Nüüd hakkab neid sissekandeid vast ka tihedamini tulema. Aga praegu lähen tuttu. Tahtsin lihtsalt proovida, kas töötab, sest enne tööleminekut jõudsin ainult asjad ära installida, nüüd tulin tagasi ja töötabki! Kolm pikka pikka kirja sai ka juba ära saadetud, nii et uneaeg. Mis sest, et homme reede ja vaba päev on. Laupäeval pean hommikul kraps olema jällegi. Oeh, hea tunne on kohe, kui teha-vaja nimekirjast paar suurt asja maha saab tõmmata. Homseks jäi veel "osta kolm marki kolmele erinevale maale saatmiseks" ja "pangaasjad selgemaks teha". Ja paar väiksemat veel. Aga täna oli väga asjalik päev. Olen endaga rahul:D Ja seda ei juhtu just iga päev.

Homme tahan hommikusöögiks riisipudingu ja wholemeal pitta breadi juustu ja tomatitega ja sooja kakaod ja ajalehte ja raamatut ja sooja vannivett:D Loodetavasti pole ülejäänud majarahval homme vaba päev, nii et ma saan siin segamatult ringi trallida.

Aga nüüd on kell juba nii palju, et nii mõnigi inimene teiselt poolt seina hakkab varsti üles tõusma, et tööle minna. Ma peaks ikka enne magama saama vist.. :P

Tadaa!:)

seitsme maa ja mere taga

Asjad hakkavad vaatamata kõigele lõpuks enam-vähem paika loksuma. Olen leidnud endale paar üliabivalmit sõpra, kes mu hädast välja on aidanud ja katuse peakohale pakkunud ning töökohajahil nõu andnud. Ilma siseinfota on siin võimatu ellu jääda..
Kodumaiseid inimesi pole ma ka unustanud, lihtsalt mõnega on võimatu kontakti võtta, kui smsid ei lähe kohale ja e-mailid tulevad tagasi, sest sellist aadressi ei eksisteeri enam. Orkutisse ma pole tahtnud minna, sest ma kujutan ette, mida need skräpid mult küsivad, aga mul pole neile midagi toredat vastata. Ja tegelikult olen ma piiratud tasulise interneti aega kasutanud töö ja elukoha leidmiseks ja ametlike e-mailide saatmiseks.
Ma igaks juhuks ütlen, et mul on nüüd iiri telefoninumber (+353 85 8252379 aga suunakoodiga võin eksida, äkki oli 383 või midagi muud). Esmaspäevast alustan eilesaadud töökohal, loodetavasti. Sest mingi jama võib selle PPS numbriga ka veel tulla. Mul on kohe selline tunne. Ja töökoha püsivus sõltub ka mu võimest kõike kiiresti omandada ja hakkama saada, aga ma ei tunne end kassaaparaadi, espressomasina ja saja erineva wrapi, bageli, panini jms keskel veel kuigi kindlalt.
Olen paaril korral mustema masendusega läpaka lahti löönud ja neljaleheküljelisi Wordi dokumente halanud, aga õnneks polnud parajal hetkel internetti käepärast, nii et siia nad ei sattunud. Võibolla aasta pärast, kui ma kõige selle üle muigan. Oma lolluse üle muigan ma muidugi juba praegu...