vahelduseks

Üllataval kombel oli täna postkastis peale kahe raamatukogu teate ka mõni tõeline kiri:)

Tänane päev oli suht ringihüppamine. Füssast kujunes vaba tund ehk toidupaus ja pargipingil peesitamine (külma tuule käes:S). Seejärel läksime raekoja platsile, et kokku saada ühiskonnaõpetuse pundiga ja linnavalitsusse minna. Ma ei saa kohe mainimata jätta, et Erka nägi tänases kampsunis vastupandamatult stiilne välja:P Kokkusaamine Sasiga kujunes suht familiaarseks ja enamus ajast kulus mingile lastesaamisteemale. Sasil on ilusad valged hambad, ta loobib peast kohutavates kogustes (ebavajalikke) arve ja loeb näppude peal lisaks "esiteks-teiseks-kolmandaks" arvestamisele ka niisama lauseid, kus igale sõnale vastab üks sõrm. Mõni on tema vastu eriti sõjakalt meelestatud. (Ei tea küll kes?!!:P) Voorust "Küsimusi on?" võtsid osa kolm inimest, kellest üks oli Erka ise. Asi venis suht pikale, nii et Erka oli sunnitud ütlema, et nüüd aitab ja siis tulime tulema. Koolis oli naljapäeva puhul "aktus" muusikaliste jupikestega. Esines õpetajatekoor, kuhu kuulusid peamiselt keeleõpetajad. Kõige kohutavamate kostüümidega oli "ABBA", mille meesliikmeteks olid Jürka (punases kummiülikonnas) ja Erka (helesinises liibuvas kombekas). Padarit ja Bentonit tegid järgi Pluum ja vist Merille (vist sellepärast, et tal oli sukk peas ja tagareast ei paistnud ka eriti hästi). Njaa, Siim mängis kunagi vahepeal viiulil mingeid rahvamuusikapalasid ka. See ei sobi talle üldse. Ma ei kujutaks teda kunagi Folgil ette. Auhindu jagati ka. Mitte küll Oscareid, aga Hugosid. Ma täpseid nimetusi ei mäleta, aga eks need pannakse varsti kooli kogulehele üles. Ja pildid vast ka.
Igatahes minu pakututest läks täppi 4/5 :) Mööda läks kõige ebaolulisem ainult.
Kuna see oli kümnes aasta õpetajate naljapäeva tähistamisest näidendi või mõne niisama narrusega, siis sai torti, millel oli eelmise aasta "Tuhkatriinu" grupipilt. Anep sai Erka varruka:( :P Päris hea tort oli:)

Järgmine nädal on viimane ametlik koolinädal:) Või isegi ainult neli päeva, sest reedel on ju Suurreede;) Või isegi veel vähem, sest esmaspäeval on ainult 1., 3. ja 7.-8. tund. Ja 10.aprillil on tutipidu, millele järgnevad puhkepäevad enne "küpsuseksamit". Nagu lust ja lillepidu, kas pole? Ja siis tulevad ainult eksamiained ja personaalsed konsultatsioonid. Miskipärast on mul praegu (veel) tunne, et see polegi midagi eriti hullu. Ega need eksamid midagi karmimat pole kui tavalised arvestused. Ainult maht on natuke suurem ja tulemus võib millegipärast ühel eluunistuste täitumist, teisel purunemist tähendada. Hea vähemalt, et minule ei tähenda ta kumbagi.. :)

Üht raamatut lapates tegin ma nimekirja filmidest, mida vaadata. Kui lisada sinna need, mis juba varem kusagil (vist küll vaid peas) kirjas on, siis kuluks mul umbes kaks kuud nende vaatamiseks, kui iga päev vaadata ära vähemalt üks film. Ja kui ma raamatud ka sinna lisan, siis on mul hädasti vaja mõnda aega kusagil isolatsioonis viibida. See vanglamõte on ikka veel maha kandmata;) Aga suvi tuleb ju varsti ja kestab vähemalt kaks kuud!!:D Kui mitte näiteks neliteist...

totu

Näh, kohe kui selle akna lahti tegin, unustasin ära, millest kirjutada tahtsin..

Näedsa. Sellised asjad on ikka ainult Tallinnas.

Tartus oli aga kirjanduspäev täna. Mitte midagi erilist. (Isegi mitte mingi ülelinnaline ega ametlik, vaid lihtsalt Forseliuse oma.) Aga vähemalt sai üle pika aja jälle ühte iidolit nähtud:) Tal oli täna lisaks toredale nimele ja üleajavale tarkusele ka kena sinise-valgetriibuline (kuidas seda kirjutatakse? veel mõni sidekriips ehk?) kampsik seljas:P Ja ikka kõrge krae, nagu temale kohane. Aga see pole mäng "Kellest käib jutt?".
Diana Leesalu jättis natuke ülepingutatud ägeolemisega siiski enam-vähem normaalse mulje, aga teda me lõpuni kuulata ei jõudnudki, sest oli vaja tagasi kooli tormata.

Aga ma ei tea, kus ma elanud olen? Miks ma ei tea midagi inimesest nimega Birk Rohelend? (Teda võiks ju kasvõi nime pärast juba teada:P) Njah, Leesalust kuulsin ka alles hiljuti ja juhuslikult, sest keegi kauge sugulane sai sünnipäevaks tema raamatu. Kurat, mulle ei meeldi, et ma nii rumal olen:( Ja millal see Prima Vista sel aastal tuleb? Oeh, kevaditi hakkab ju kultuuri tavaliselt nii uksest kui aknast sisse pressima, aga kui mul paksud kardinad ees on, siis on neil raskusi läbi pugemisega.

Pakkumine: Otsitakse üle 30 aasta vanuseid inimesi, kes mängiksid minu õde-venda või onu-tädi laevasõidul Rootsi. Aga palka ma ei maksa. Pigem soovin ise saada vanema sugulase käest hüvitist.

Postimehe vahel on mõnikord igasuguseid pnevaid lisasid. Täna oli Raamat, millest ma virutasin järgneva tsitaadi: "Kirjutanud olen alati. Sirgeldanud lapsena omatehtud menüüsse "seabrat" ja "pränikut", poetanud noorukina armastusluuletusi häbenedes sahtlinurka, sõdinud kirjanduseõpetajaga emotsionaalselt uputavate esseede pärast. Ja varastanud aega elu arvelt, et lasta sõnastuda oma ideedel." -B.R.

mis nad siis tulevad meie õuele ...

Täna olen ma pahane.

Ma olen sellest juba korra rääkinud, aga täna ajas see mu eriti närvi. 1. Ma vihkan, kui inimesed, kes ei kuulu tegelikult meie trenni, käivad seal ikkagi ja tantsivad täiesti teistega arvestamatult laiutades! Neil on ju mitu oma trenni aeg+ vabaharjutamistund, aga nad ronivad meie (MINU!) trenni ruumi võtma, nii et mina, kes ma satun niigi viimasel ajal haruharva sinna, näiteks ei mahu enam põrandale. 2. Ja üliagarad ärplejad häirivad ka juba tükk aega. Aga ma lohutan end sellega, et varsti tuleb suvi! 3. Ja mulle ei meeldi, kui kõiki mu koperdamisi filmitakse!
4. Ja mulle ei meeldi, kui mind pildistatakse! Eriti kui see pilt ei jää minu kätte ja ma ei tea, mis sellega edasi tehakse. (Sama käib ka 3. punkti kohta.)
5. Ja mulle ei meeldi, et mu emme ja kallis klassijuhataja minust tagaselja räägivad. "Oi, Suule on väga tubli, aga nii tagasihoidlik" - no what the ****??! Ära räägi, kui sa ei tea! Tublidusest on asi kaugel ja see, et ma ei vaevu idiootsetele küsimustele diipe ja rohkesõnalisi vastuseid andma, ei näita tagasihoidlikkust! Ja et ma küsimusi ei küsi ka. Mis viib ka järgmise punktini - 6. Mulle ei meeldi, kui "targad" inimesed täiesti mõttetuid küsimusi küsivad. Koosolekul olevat "taibukate" treffneristide vanemad küsinud ka üle asju, mida oli äsja räägitud ja kättejagatud lehel olemas oli ja mis pidavat kodulehel olema ja... Üldse on tore, et treffneristide vanemaid peetakse nii taibudeks, et peab mitmest allikast saadavat informatsiooni veel üle rääkima ka.
7. Mulle ei meeldi, kui inimesed ei suuda oma probleeme rääkides(ok, kirjutagu siis kasvõi!) ära lahendada ja jonnivad/torisevad ja põgenevad või ässitavad põgenema.
8. Ja mulle ei meeldi, et ma nii koba olen, et isegi silmatilku pole ka kordagi korralikult silma pandud saanud.

Aga mulle meeldib, et homme hommikul saab magada ja jala kooli minna. Ja et praegu läheb teatrisaade edasi, mis sest et ma esimest poolt ei näinud. Ja et on ka toredaid inimesi veel. Ja et kõik ei ole päris tuksis. Ja et varsti tuleb suvi ja ometi saab üks kivi kaelast ära:)

maakad pealinnas vol 3

Tallinnas käidud. Nii vara ärkamine on ikka päris väsitav. Eriti kui tuleb terve päev ringi trallida ja poolpimedas ruumis ettekandeid ja loenguid kuulata. Aga lõbus oli. Ja ma hakkan juba ära tabama, kuidas jõuda Balti jaama juurest Viru McDonaldsi juurde;)

* Keegi sai oma Foorumi kuldmuna ära vaadatud.
* EKA juures asuvast tunnelist käisime läbi nii mitu korda, et mul läks lugemine sassi.
* Kuna meile topiti loengult väljudes ukse juures ankeet näppu, siis saime ikkagi meene. Mina võtsin helkuri, sest neid õnnestub mul alati ohtralt kaotada.
* Keegi sai mitu ideed oma tulevaste õudus-ja actionfilmide jaoks. Nii et "Kajakas pähe!".
* "Bussi" ootamine venis pikemaks kui kolm tundi(ja viimane pooltund täidetud "kasatšoki", lolli jutu ja minu vigisemisega, et nii külm on), sest esimene oli lihtsalt nii punnis, et me ei mahtunud enam peale. Ja siis nad veel räägivad, et "milleks küll ronge juurde on vaja panna, keegi ei sõida ju nendega!".

Nii et tehtud.

punnpõsk

Ma poleks arvanud, et hambaarsti juures kohe hammas välja tõmmatakse. See iseenesest võttis vast minuti ja oli tähelepandamatu(st valus ei olnud!), aga kogu see süstimine ja õmblemine ja muu susserdamine oli juba ebameeldivam. Ja see kohutav hambaarsti-hais(maitse pigem), mis desinfitseerimisest tuleb, jääb veel tükiks ajaks mulle suhu... Mulle anti kaks lehekülge käitumisjuhendit, kange valuvaigisti retsept ja mingi tabel, kuhu ma pean kirjutama, mitu cm paistetus on, kas ja kui tugevasti valutab ja mitu mm suu vähem lahti käib jms. Süüa ega juua ei tohi kolm tundi:S Ai, kõht juba ammu koriseb. Süüa tahaks ikka just siis, kui ei saa/või, muidu pole nagu nälga ollagi. Ja järgnevatel päevadel võin ka ainult titatoitusid(või noh, mitte päris. igasugused pehmed ja vedelad toidud on soovitatavad) süüa.

Oijahh, terve päev kohe sisustatud.

Hihii, nüüd ma võin väljatõmmatud hamba ka taldrikule panna nagu patsi ja seeriat jätkata, sest hammas anti mulle. Fotonäituse nimeks saab näiteks "Tükike(sed) minust". Ainult et probleem on selles, et mis siis järgmiseks? Sõrmedest ja varvastest hakkaks mul juba kahju..

Vere maik ei ole mõnus:S

püssid põõsast

Eile oli "vana klassi kokkutulek". Kuna alguses oli pool pundist puudu, siis jalutasime lihtsalt ringi ideega minna lõpuks TÜ kohvikusse. Aga kui kõik kohal olid, siis küsis K., kas me oleme selles Zum-Zumi asemikus käinud ja kuna keegi peale tema ei olnud, siis läksimegi. Nende kakao on vaevalt leige. Ja kui silmad poleks enne tuulest niigi vesistanud, siis sealsest suitsust oleksid kindlasti hakanud. Muide, meil ei vedanud, jäime actionist ilma. Tänases lehes on siuke nupuke.

Istumise suurim uudis oli, et K. läheb Taani A.-ga sama asja õppima. Jeerum, nad saavad ju tuttavateks siis!:S Aga siis saab kindlamini külla minna;) Oeh, päris paljudel on järgmiseks aastaks kindlad plaanid... Aga minu planeerimatus on ikka mõnusam:) Kui ainult mõned pidevalt ei piriseks, et ma läheksin ka "midagi sellist" õppima nagu A. ja K.! Aga, kurat, ma ei näe mõtet millegi mulle mitte huvipakkuva õppimises lihtsalt sellepärast, et midagigi õppida või kusagil välismaal elada. Seda saab ju nagunii;) Tööd saab nagunii kas siin, seal või kolmandas kohas. Ja alati on võimaluseks ka üks teatud pood minu maja vastas, kus müüjad enamasti vaid vene, läti või leedu keelt oskavad.

Igatahes hakkas seltskond laiali pudisema, kes koju, kes mujale, aga kaksi sai "Klass" ära vaadatud. Oli küll kole ja kohutav, aga õpilased mängisid väga loomulikult, mitte nagu eesti filmides tavaliselt. Kokkuvõttes midagi väga ei häirinudki. Õpetajate ja vanemate märkamatajätmised ja reaktsioonid tundusid ka päris traditsiooniliselt ebapedagoogilised. Ainult see, et klass oli natuke liiga vana sellise probleemi jaoks, oli küsimärk. (Ma ausalt öeldes ei tuleks selle pealegi, et midagi sellist võiks näiteks meie klassis toimuda. Aga hilisemal arutlusel tuli välja, et mõned paralleelivennad võiksid vabalt samamoodi käituda, nii et ega gümnasistidel ei pea küll veel aru peas olema.) Ja oleks väga tore, kui keegi mulle seletaks, et mille või kelle kiuste ta siis lõpuks ennast maha ei lasknud. See oli kuidagi reeturlik, arvestades, et nad olid ju kokku leppinud, et lähevad lõpuni. Ja pealegi väga loll ka, sest kogu kupatuse eest saadetaks ta ikka päris mitmeks aastaks istuma. Lõpu oleksin ma üldse teistmoodi lahendanud, sest ennast tulistada on kuidagi kummaline(nagu poleks samal ajal võimalik teha kahte asja: surra ja päästikule vajutada). Vastamisi üksteise tulistamine olek loogilisem olnud.

Äkki peaks igaks juhuks hambaarsti juurde ka püssi kaasa võtma..

back on track

Arvuti on tagasi ja nüüdseks on isegi klaviatuur nii seadistatud, et küsimärk on samal kohal nagu enne ja õäüö on ka olemas:) Aga kõik on ebamugavalt hiiglaslikus kirjas:S
Ega vaheapeal midagi ei toimunudki, aga koguaeg oli siuke poolik tunne, kui arvutit polnud. Eks see näitab sõltuvusastet, kui iga mõne minuti tagant on tahtmine midagi Internetist järele vaadata, aga poolel teel tuleb meelde, et ei saagi. Väikeseid lipikuid igasuguste arusaamatute nimede ja lihtsalt sõnadega on paras ports, aga laiskusest lendavad nad vist ikka prügikasti.
Asja hea külg oli see, et ma viitsisin näiteks õmblusmasina välja tirida(mitte et mõni asi sellest ka valminud oleks, aga..) ja ühe raamatu ära lõpetada. Filme olen ka vaadanud rohkem kui tavalisel nädalavahetusel ja lindistanud veel rohkem.
Eile õhtul värvisin emmel pead ja kuna värvi jäi üle, siis möksisin ennast ka, aga näha eriti pole. Sel ajal kui värv peas oli, tuli meelde, et Jürkat pidavat ju telekast näidatama, aga ma arvasin, et see saade oli vast kunagi kella viie ajal juba ära olnud. Kuna midagi muud vist ei tulnud, oli keegi hakanud niisama klõpsima ja tuli välja, et "Teateid tegelikkusest" oli just alanud. Ausalt öeldes oli natuke sohk see, et saate teemaks oli usuõpetus, aga meil oli filosoofia tund. Mis sest, et kogu tund oli ainult taustaks ja teema polnud oluline, sest keegi ei kuulnudki seda.
Emme avastas, et mul olid ikka väga pikad juuksed:P

Varsti on veeriklastega kokkusaamine.

jõmpsikad

Jälle üks minu inimvaenulikkuse näide. Vaatasin eile doksaadet "Teismelised isad" ja ausalt öeldes mind hakkab juba närvi ajama selline suhtumine, et nemad on kuidagi kannatajad. Igalpool eksponeeritakse mingeid dressipükstes ja nokamütsidega tolguseid, kes ei viitsi endale tööd otsida ja vigisevad, kui nad ei saa koos sõpradega ennast täis kaanida või suitsu tõmmata vms. Milleks ja kellele sellised filmid? Kas mul peaks neist kahju olema või? Vot ei ole, kohe üldse ei ole! Nemad ei ole kannatajad, nad on lihtsalt tõeliselt mõtlemisvõimetud ja vastutustundetud idioodid! Ja siis räägivad ise, millised heategijad nad on, et tüdruku ja lapse juurest jalga ei lasnud!
Selliste filmide õige sihtgrupp ei istu neljapäeva õhtuti kella üheksa paiku kodus, et vaadata ETV'd! Ja kui ka vaataks, siis suhtumisega "No, raisk, ei vedand tollel jobul, aga ega mul küll nii sitasti ei lähe" ja on edasi samasugused edasi. Käivad taovad jalgpalli, lennutavad rõvedaid sõnu ja rögastavad bussipeatused täis. Rõvedad kaagid, kes on harjunud mitte midagi kasulikku tegema ja ainuke töö, mida nad on võimelised tegema, on prügi korjamine, aga selle ajal vinguvad ka, et tahaks ikka teleka ees lösutada ja möla vahtida. Kusjuures, filmis oli juttu kolmest alaealisest paarist, kellel on äsja laps sündinud. Ühte neist praktiliselt ei näidatudki, sest ta oli ainuke, kes vähegi täiskasvanulikkust üles näidata suutis ja neist kolmest kõige normaalsema mulje jättis. Ju siis arvas filmi tegija, et jobude tattninade näitamine mõjub vaatajatele rohkem ja normaalsust on igav vaadata. Ja see ongi nõme.

prantsuse stiilis

Eelviimane koolipäev sai läbi. Ikka sama jama kui alati. Inka-järgne "hauaarjuuduuing" läks üle Bhiku Englishile(peaks sellele mingi kindla kirjapildi ka sätestama. sidekriipsuga äkki?), nii et vahepeal oli kohutavalt naljakas:D Näiteks kommipaberi puruksrebimiskatse ajal. Keegi võiks teha mingisuguse eksperimendi, kus lastakse igasugustel inimestel(soovitavalt ennasttäis jõumeestel:P) Roksi (oli ikka?) paberit pooleks venitada, abivahenditeks ainult kaks kätt. Tahaks näha, kui kaua selleks aega läheks ja kas üldse on võimalik seda ilma sohita teha. Nalja kui palju ja ainult ühest kommipaberist:D

Teine lõbus lugu oli smsiga. Kuna mõned on Veikko Tääri (jah, teinekord ma enam ei kahtle, et ta kahe k-ga on) suurimad fännid, siis ajas minu sms nad koolist ära Creppi pannkooke sööma ja V.T.'d jõllitama:P Respekt!

Täna oli esimene päev, kus ma saapad lihtsalt papude ja mantli jaki vastu välja vahetasin, kui õhtusele poetuurile läksin. Mõnus kerge on olla nii:) Aga pankrot on küll majas:S

Tuleb välja, et see rootsi film, mida ma näha ja lindistada tahtsin, polegi see, mida ma arvasin ta olevat. Ajasin lihtsalt pealkirjad segi. On hoopis mingi hipifilm, mis kujutab 75dat aastat. Ma pole juba ammu näinud filmi, kus suuliigutused ei lähe häälega üldse kokku(mitme maa ühisfilm, eks siis loetakse nendele peale, kes rootsi keelt ei räägi) ja jutt, mida räägitakse on umbes kolm korda pikem kui see, mida subtiitrid edastavad. Aga ma ei saa ju aru, mis see ülejäänud tekst on:( Nii et ma ei vaata seda praegu, jätan kunagi suvel vaatamiseks. Äkki siis saan rohkem aru:P

Heh. Kurat, see superstaarisaade on ikka tõsiselt tore:) Aga ma oskasin täna kuidagi kümme esimest minutit maha magada:(

Mis oleks, kui teeks tänasest päevast viimase, mitte eelviimase koolipäeva?;) Homme pole nagunii midagi asjalikku seal, sest kunstis on mingi film, füüsika on Siimu füüsika ja ühiskond on tüütuks läinud. Ei viitsi isegi kunstiks kool minna, et siis füssa ajal pitsat sööma ja ühiskonna ajal "Klassi" vaatama minna...

Oot, kust oleks võimalik Sõõrumaa meiliaadressi saada? Ikka tõsiselt oleks sponsorlust vaja. Aga kusagilt ei saa küsida ka, sest ega ma ju kellelegi teisele sellega kasu ei too. Või on mõni teine, kellelt küsida? Kruudale pole vist mõtet meilida, Kilgil on niigi tegemist, tehku Ateena kähku valmis parem...Njaa.

sorry

Täna oli mul mingi energiülejääk, mis pani igatpidi tõmblema ja kekslema. Selle põhjuseks võib muidugi olla ka pool purki energiajooki, mis ma tolleks hetkeks alla kulistanud olin, aga vaevalt et see nii kähku mõjub ja ma eelistan arvata, et see oli niisama loomulik. Või siis muusika süü.
Kuigi oleks paar vajalikku/kohustuslikku asja ära teha, on mul täna üldse siuke niisama-päev. Selle juukselögaga, mida nimetati vist soenguvedelikuks, mässasin ka veits ja lakiga kahepeale olin vahepeal paras Nuki. Aga sellest sai lahti, kui paar korda sõrmedega kammi mängida ja siis nägi välja, nagu polekski midagi tehtud.

Tavaliselt ma ei osta energiajooke ja imelikult odavaid filme. Kaardimaksed on ka minu jaoks uus asi. Hea on, et ma oma allkirja veel mäletasin:P

Jeerum, Reporteri uudised on ikka päris jubedad:S Uue tagumiku saab näiteks 91 000 krooni eest:P

Emakeelepäeva puhul oli täna koolis väitlus, kus vastamisi olid õpilased ja õpetajad. Teemaks eesti keel. Õpilased pakkusid välja eesti keele tundide arvu suurendamise võõrkeelte arvelt, õpetajad olid vastu, aga neil ei olnud absoluutselt mingeid argumente ja nad olid ikka suht totud. Ok, nad üritasid natuke nalja teha ja niisama lahedad tunduda, aga ega ainult õpetaja olemisest ei aita, et väitlust võita. Nii et õpilasid tegid ära ja igati õigustatult, kuigi ega neilgi oli vaid üks peamine argument, mida nad edasi-tagasi käiasid(siuke sõna on eesti keeles?:P).
Aga vaatamata sellele olen mina ikkagi niivõrd laisk, et mitte korralikku kirjakeelt kasutada. Sorry:P Ära sina siis nii tee.

Peapesu:
1. Vanast harjumusest mulksasin pool peopesa šampooni täis. Siis tuli meelde, et nii palju küll vaja ei lähe.
2. Peapesuaeg vähenes tunduvalt.
3. Juuste kuivamine käib siuhti ja valmis.
4. Iga kord on pärast peapesu uus soeng, sest juuksed on sama otsustusvõimetud kui nende kandja ja ei suuda valida, kummale poole koolduda.
Kokkuvõttes pole viga. Mugavus eelkõige:)

Hommikul natuke enne väljaminekut ütles emme, et ma näen selle soenguga veel noorem välja, umbes viisteist. Selle peale tegin ma talle lolle nägusid ja panin Ronja mütsi pähe. "No ok, kaksteist", kostis vastus. (Kuidas see kirjavahemärgistus veel käis?) :P Näedsis. Njaa, eesti keele tunde oleks juurde vaja...

niisama

Polnudki õnneks eriti jubedaid reageeringuid mu soengumuutuse kohta. Ainult see, et A. muigas iga kord, kui ta mulle otsa vaatas, oli veits kummaline.
Kui ma trenni minnes uksest sisse astusin, olid ülejäänud juba kõik kohal, aga muusika veel ei mänginud. Ütlesin tere ja E. ütles kuidagi kahtleva häälega tere vastu ka ja alles pärast seda vist sai aru, et see mina olen. Noh igatahes oli üllatunud. Ja siis tulid mingid kommentaarid lähemalseisvatelt inimestelt. Aga miks peaks meessoost isikutel olema loomulikult laines/lokkis juuksed, kui minul ei ole:( Neil on nagunii suht suva, kas neil on lokid või ei ole või kas on juuksed peas või pole. Ebaõiglane. Aga sellega sai nalja ka.
Trenn oli üldse täitsa naljakas täna. Sai küll rohkem seistud, juttu aetud ja lollitatud, kui tantsitud, aga ega need põhisammud, mida ma siiani ei oska, on juba nüriks muutunud kah. Jälle on mingid võistlused tulemas, suht samal ajal kui ühiskonna eksam. Ma küll ei viitsi selleks Tlnsse ronida:S Nii et jääb ära. Tore on, et A. ka eriline võistlusentusiast pole, muidu oleks mul süümekad vist, kui minu pärast minemata jääks.

AK's oli täna naljakas uudis. Räägiti Tallinna loomaaia kotkaste munemisest ja et mingitel teistel elukatel hakkab jooksuaeg ja siis korraga öeldi, et inimestel algab järgmisel nädalal koolivaheaeg:P

Varsti hakkab "Klassi" tutvustav filmike.
Maailmafilm ongi 26.märts-1.aprill.

wiii

Saingi lahti!:D Juustest, see tähendab. Jube hea ja kerge tunne on nüüd. Ja soeng on kena ka. Vähemalt täna veel on.
Juuksuris oli muhe olla. Seal oli kolm juuksurit, kes ajasid vaatamata klientide juuresolekule väga toredat juttu ja kui tuli välja, et kaks neist olid ilma kolmandata kellegi neljanda-viienda juures käinud, siis oli natuke poolnaljaga solvumist ja draamat ka. Kui ma juuksurile ütlesin, et ma tahan praktiliselt poisipead, siis ta sai väikestviisi šoki ja üritas mind ümber veenda("Issand, sul on ju nii ilusad pikad juuksed" jms jama). Küsis, et miks ja ma vastasin "Kevade puhul":) Keegi (vist teine klient) küsis veel, et kas mul emme ka teab, mis mul plaanis on ja siis nad kõik ahastasid seal ja mul oli jube naljakas:D
Kui soeng valmis, tuli mul meelde, et tuleks mõned passipildid ära teha, sest uus pass muutub varsti juba väga vajalikuks. Eks ma siis avastasin, et Hansakeskuses pole enam seda fotopoodi (ammu juba?). Kuna mul oli tuju hea ja kell polnud ka ülearu palju, siis läksin sellesse Rüütli tänava fotopoodi ja teel sinna möödusin Eeva-Liisast, kes oli suht üllatunud näoga, kui ta aru sain, et see mina olin. Pildid saan homme kätte.. Kuna ma olen ikka nii ebaratsionaalselt laisk, siis läksin tagasi bussipeatusesse, enne aga ostsin mõned kollased lilleõied, mida mõned "nelkideks" nimetavad;) Nii et minul algas täna KEVAD!

"Kruuda ostis veel kaka ajakirja" - oi, mulle meeldivad Reporteri kirjavead:P

Kivilinna naistepäeva-action, millest A. rääkis, on täna telekas;)

Miks abiturientide ballil võivad käia absoluutselt igasugused? Mida otsivad sealt põhikoolilapsed või need, kes mitu aastat tagasi gümnaasiumi lõpetanud? Ok, eks neil ole ükskõik, kes neil piletiraha sisse toovad, eriti kui minusugused ei suvatse sellistest üritustest osa võtta, aga ikkagi..

Oleks homme ka tunniplaanile kohaselt reede! Varsti saab vaheajale!! :D Aga homme on ikkagi teisipäev...

Patsi kah;)
Vabandust, ma pole just eriti hea fotograaf, nii et üks ots patsist jäi üldse pildist välja ja pildile polnud mõeldud ei see klaas vasakus ülemises nurgas ega ka kollane valguselärakas, aga ma ei viitsi uut pilti ka teha.

muusika mu kõrvades

Ma ei saa aru, kuhu nädalavahetused kaovad! Kuigi tegelikult kaovad isegi argipäevad.. Eile kekslesin ma veel kolmveerand nelja ajal öösärgiga ringi ja mängisin tolmuimejat ja muidu lolli. Midagi asjalikku ei jõudnudki teha. Kaks õhtut järjest vaatasin telekast enam-vähem ideega filme(millel on kehvapoolne teostus), mida ma juba varem näinud olen-st ajaraiskamist. Pool "Unot" jõudsin ka ära vaadata, äkki homme vaatan teise poole.
Praegu hakkasin homseks muusikavärgiks lugusid kuulama. Tuleb välja, et siin kõiki üldse ei olegi. Näiteks Kapi "Noortesümfooniat", mida ma kuulda oleks tahtnud, sest sellele olen ma iseloomustuse juurde teinud märgi :), aga nüüd ma ju ei mäleta enam seda lugu. Ja mõne Elleri looga on samamoodi. Aga üldiselt on mõnus klappidega kuulata, siis saab heli täiesti põhja kriiskama keerata, et vähegi sõnadest aru oleks saada(seda muidugi lugude puhul, millel üldse sõnad on;) Praeguseks on mul kuulata veel neli autorit, nii et pole hullu. Pealegi mulle täitsa meeldib:) Aga sellele vaatamata hakkavad nad kõik omavahel segi minema vaikselt. Üks "Kratt" virutas mulle praegu taldrikutega siukese plärtsu kõrva, nii et ma olen kurdistumas.. :S Tubina oleks võinud üldse välja jätta.

Ahjaa, täna on viimane kord, kui mu poolemeetrised juuksed saavad suurte kõrvaklappide külge kinni jääda ja sellega "ummistusi" tekitada:)

üks nädal veel

Ometi sai see nädal läbi. Kokkuvõttes oli päris asine isegi, sai mõned vastikud asjad kaelast ära ja mõned tulekul olevad asjad konkreetselt ajaliselt paika pandud.

Esmaspäeval pärast infominuteid pean muusikaklassi lippama. Peaks vist igaks juhuks kõik lood uuesti üle ka kuulama. Aga see võtab ju aega.. :(

Pügalasse sain ka esmaspäevaks aja. Ainuke jama on selles, et ma tean juba praegu, et ma ei jõua sinna õigeks ajaks kohale, kui ma just inka õpetaja juurde pugema ei lähe, et ta mu 10 minti varem ära laseks. Aga mis põhjuse ma talle ütlen? Juuksur pole just kõige pakilisem asi, et peaks tundide ajast minema:P Ja kui ma vassiksin, et arsti juurde lähen, siis oleks kahtlane järgmisel päeval juusteta kooli tulla. Arst lõikas juuksed ära, et uuringuid teha?:P

Mul on tunne, et ma saadan igal nädalal raamatukogule mõne meili. Ja neid, mida tagasi viia saaks, pole ikka veel nii palju, et ma raatsiks sellele aega raisata..

Päris naljakas on kolme bussiga koju tulla. Eks see ole oma viga, et ma ei viitsi bussi oodata, kui aega on üle 7 minuti, vaid hüppan mõne suvalise numbri peale, et üks-kaks peatust edasi sõita. Siis on vähemalt tunne, et ei raiska aega ühe koha peal passimisega. Vot, kuupilet sai ka täna otsa. See 3a, millega ma viimase jupi tulin, pööras täna Tartu Maja poole ja siis ma viitsisin isegi poest läbi käia, sest see jäi tee peale, mitte nagu tavaliselt. Peaks sinna vist müüjaks minema või midagi, sest see on lihtsalt kohutav kui kaua aega võtab kahe asja ostmine, kui järjekord on nii pikk. Ja ausalt öeldes on selles poes umbes 8 toodet, mida ma tarbin. Ostsin ploomimahla ja kodus ütles emme mulle:"Ära teinekord Ukraina mahla osta, kui valida on". Mille peale ma absurditurtsatuse lagedale tõin. Jeerum, ei saa ju terve elu ainult Actimeli mulli sees elada! Ja vähki võib küll igalt poolt saada, mitte ainult Tšernobõli lähedal kasvanud puuviljadest. Ja ausalt öeldes polegi mõtet oma tervist liigselt hoida, sest ega kunagi ei tea, millal mõni auto või rong üle sõidab või nurga tagant paar kuuli lendab.

Järgmise nädala telekava sai ootamatult värviline, kui ma olin rõngastanud filmid, mida ma näha ja/või lindistada tahan. TV1000 võiks mõne päeva peaaegu hommikust õhtuni ära sisustada.

Küll on hea, et selles apteegis, kus mina käisin, neid Oxyal silmatilku ei müüdud. Muidu ma oleks äkki hoopis nood ostnud. Aga neil on totakas reklaam.

neli tärni

*Sadistlik ja teaduse arengut takistav, kuid ometi väga inimlik mõte: kas poleks olnud valutum selliseid inimesi enne maha lasta, kui nende haigus nii kaugele arenes? Aga noh, too salvarsaan oli küll täitsa imerohi. Soovitan enne näitusele minekut mitte süüa, kuigi pärast oleks võibolla veel hullem.

*Kõik on ikka jube juhuslik. Ma loodan, et ma ei jää auto alla vähem kui aasta pärast gümnaasiumi lõpetamist..

*Ma olen nüüdsest väga keskkonnasäästlik. Hetkel ei põle mul ühtki tuld ja telekas pole ka sees. Kommipabereid ma ka täna maha ei visanud:P(Kuigi äkki oleks vaheajaks kuiv ja soe ilm:P) Aga noh, ühiskonna arutlus läks ikka omadega metsa küll. Kuigi arvestades sellega, et ma olin audikasse minnes täiesti kindel, et ma vaatan teemad ära ja tulen tulema, läks isegi hästi vist. 6 20st äkki tuleb..

*Esimese tunni ajal käisid U. ja O. (kahe kolmetähelise nimega direktsiooni kuuluva mehe tähised;) klassides ja jagasid õpetajatele tulpe ja naisõpilastele komme:) Huvitav, kas nad ikka teadsid, et need lilled olid tulbid:P Kahju, et ma selle nartsissidega pildi, mille pealkiri oli "Nelgid?", ära kaotasin. Selle, mille üks nurgafotograaf oli netti riputanud;)

Homme on reede:)
Mis sest, et füüsikas töö on.

vanadus on hukas

Unustamatu bussisõit: Lühike buss oli tuubil rahvast täis. Bussi trügis tüse naisterahvas, kes palus, et ta mööda lastaks (et ta vaba kohani saaks minna), sest tal on jalaluumurd ja tal on vaja traumapunkti minna. Sai istuma mingi tuttava tädikese kõrvale, et siis koos kiruda, kui persses(tema kasutatud sõna!) Eesti elu ja kliima on, kui sitt tervis ikka on ja mis pidi ta jala välja väänas. Maarjamõisa polikliiniku juures tahtis ta sõbranna maha minna ja ma olin sunnitud bussist maha astuma, et mitte jälle ukse vahele litsutud saada. Siis märkas tädike, et bussi põrandal on kõrvarõngas, ja ütles mulle, et ma ettevaatamatusest peale ei astuks. Omanikku polnud vaja kaugelt otsida ega kõrvarõngast bussijuhi kätte toimetada. Tädi aga ütles:"Noh, kas aitäh ei öeldagi!" Ta kobises ja kommenteeris üldse palju. Aa, tipphetked olid veidi enne ta sõbranna väljumist, kui tuli juttu sellest, et näedsa, Ansip lubas pensionäridele 2009. aastaks mingit ühekordset lisaraha ainult 900 krooni ja midagi veel, aga vot Savisaar lubas ikka 2000 ja teda ei valitudki! Kui hirmus lugu alles. Pole ime, et keskerakonda nii palju valitakse, kui siukesed mutikesed peamised valijad on. Huvitav, kas nad ka reaalselt aru saavad, et valimislubadused ja tegelikkus käivad harva käsikäes ja et võiks natukenegi enda ninaalusest kaugemale näha. Savisaarel ja tema kompanjonidel on ju muidu täiesti suva, mis neist pensionäridest saab, neid on ainult valimiste ajaks vaja. Selle raha, mille Lenk kusagil Põlva kandis suvaliselt ära jagas, oleks ju ka võinud ratsionaalsemalt ära kasutada. Aga jah, sellised tädikesed on kuradima head stereotüübid küll. Vöäää!! Aga aitab sellest.

Kui tore, et meil ka mõned kunstiandega inimesed on, muidu poleks kellegagi sinna kaasa tolgendama minna. Ma muud ei tea, aga kell seitse on pidu:P Nojah, rongiga siis tagasi vist hästi ei saa. Pole küll kuu viimane päev ega ka kolmapäev, aga ajab ehk asja ära. Pealegi on siis vaheaeg;)

Mõelda vaid, see oli juba nädal tagasi, kui me Tallinnas käisime. Aeg läheb ikka kuradi ruttu. Mulle jõudis hiljuti hetkeks kohale, et umbes kuu aja pärast on lõpukirjand ja siis riburadapidi muud eksamid, aga üldiselt mul õnnestub kuidagi sellist mõtlemist vältida. Vaheaeg ja eelmine lõik jms asjad aitavad sihti hoida. Aga vahepeal on kõik ikka väga mõttetu. Nagu näiteks eilne trenn:S Ok, ma saan aru, et korralikud(loe:mittelaisad ega -väsinud) inimesed saavad sealt ehk midagi, aga trenn võiks ju ka niisama midagi anda. (Kuigi jah, vähemalt mul on naljakas, aga see tuleb vist lihtsalt sellest, kui tohutult kobana ma ennast tunnen). Ausalt öeldes ei ole viitsimist ebamugavate kingadega ülerahvastatud saalis siblida ja ootama jäädagi, et treener mõne abistava juhtnööri annaks. Personaalselt tegeletakse nendega, kes veel sammegi ei tea (kuigi me õpime siiamaani kavu, mis koosnevad ainult põhifiguuridest, mida on ütlemata tuim tampida!) või nendega, kes oma taseme poolest küll kõrgemasse gruppi kuuluvad, aga lihtsalt meie trennis ka harjutamas käivad(ja ruumi võtavad). Kui kõik käiksid oma tasemele vastavas trennis, siis mahuksime äkki meie kaa põrandale ära! (Olen jah kuri praegu.) Ja ausalt öeldes on mõne mehe muusikamaitse ikka täiesti katastroofiline. Parim hetk oli kui kaks trenni noorimat enne alustamist lösakil toolidel istusid ja nina krimpsutades treenerile(kes selle peale muigas) otsa vahtisid, ülejäänud tegid püüdlikult soojendust või midagi ega pannud muusikat pahaks või tähelegi. Vanadus on hukas..

Ja see "Tule eest ära!" tuli täiesti mõtet kontrollimata ja iseenesest suust välja, aga paistab, et enamus (ja ka sihtmärk S.) oli õnneks nii füüsikasse vajunud, et lihtsalt ei kuulnud mind:) Soovitan täna mulle mitte ette jääda, sest automaatsusi tuleb teisigi.

Väljas on liiga kaua valge. See on petlik. Kell on nii palju, aga pole tunnet, et ta saab nii palju olla. Ja väsimus on nagunii hommikust õhtuni vahetpidamata, nii et selle järgi ei saa ka võtta.

Ma tõesti ei taha homset ühiskonna arutlust. Ma ei oska ju kirjutada.. :(

aprill

Mind on need punktistamise punktid ära tüüdanud, nii et täna tulevad tärnikestega..

* Hommikuvõimlemise tunnis sattus mulle täna saalihokit mängides kuidagi uimane seltskond, kuigi vist kolm liiget on need, kes võistlustel meie klassi võistkonda esindavad. Ei imesta, miks seis 3:0 tuleb:P No ok, kui ükskord lihtsalt ei lähe mäng kuidagi - lihtsalt halb päev või midagi, aga siis võiks vähemalt teiste kallal kobisemata/õpetamata platsil ringi koperdada, mitte tuusa mängida!

* Inkas üritasime "An Inconvenient Truth"'i vaadata, aga alguses oli heliga mingi jama, nii et läks aega ja lõpuni ei jõudnudki. Nii et jama. Ikka tuleb kunagi ise uuesti vaadata. Isegi Oscari võitnud laulu ei kuulnud:P Ausalt öeldes oleks võinud kasvõi vahetunnis lõpuni vaadata(mitte et ma teaks, kaua veel vaadata jäi, aga...)

*Eesti keeles, mille nime alla tegelikult kirjanduse kursus varjub, võtsime killukese Hemingway'd. Õpilane nr1 raamatu "Vanamees ja meri" kohta: "Ma lugesin seda kunagi põhikoolis ja ju ma siis polnud piisavalt küps, et seda diipi poolt mõistnud oleks." Õpilane nr2: "Ma lugesin seda suvel ja küllap ma polnud piisavalt küps, et ...." :P

* Filosoofias üritasime Jürka haamri ära peita, aga kuna reegel on, et mingi ots peab natuke välja paistma, siis polnud tal väga raske seda lambi pealt üles leida. Aga peitjad sattusid suht hoogu, nii et tahvlilapp eksis riiulisse, kriidikarp riiul-kapi otsa, mingi kujuke oma esialgsest kohast kuhugi mujale ja seinakell sahtlisse(kusjuures libisesid seierid nagu iseenesest 15 minutit edasi;). Nii et kui Jürkal oli kriiti vaja ja karpi tahvli ääre peal ei olnud, siis tegi ta sahtli lahti ja leidis sealt hoopis kella. Küsis:"Kas kell on vähemalt õige?" ja kõik vastasid "Jaaa!", mille peale ta loomulikult pilgu oma käekellale heitis ja seinakella selle järgi õigeks pani. Nii et lootus 15 minti varem minema saada, oli läinud. Vaatasime J.-P. Sartre'i filmi, mis oli täitsa huvitav, aga kuna väsimus on võimust võtnud, siis oli pea pool klassi kuidagi laudade peal lösakil. Mul suutsid mõlemad käed pea raskusest ära surra. Ei tea, mis mul seal pea sees siis nii rasket on? Sest mõistust seal küll ei ole. Kui film läbi sai, siis otsis Jürka põhjust meid kauem kinni hoida, aga kuna seda polnud, siis saime hoopis 25 minutit varem minema. Polnudki kellakeeramist vaja:) Ma täitsa imestan kohe, et tal pole oma tunde millegagi täita, sest filosoofe ja lihtsalt geniaalseid inimesi on ikka jube palju (olnud).

Aga tore, et kõigil on selline "kevaväsimus" peal:) Kasvõi need varajased aprillinaljadki.
Ja täna oli juba täirsa kevade moodi:D

Mis ma pidingi üles kirjutama/meelde jätma? Et aasta pärast vaadata, kas Ümera poe kõrval asuval majal on aknaraamide kõrvalt valge krohv tumedaga üle värvitud:P
Veel midagi? No, rohkem küll ei mäleta.

muutusteta

Käisingi täna valimas ära. Viiest inimesest, kes nimekirjades tuhnisid, oli ainult üks, kes kunagi minu õpetaja oli olnud(seostub sõnadega informaatika, lambad ja korvpall:P) ja just tema valduses oli vahemik R-T. Lauset "No, oled ka oma kodanikuõigused kätte saanud" võib vist mõista kui vihjet, et ta tundis ära, kes ma olen. Aga vaevalt ta ainult nägupidi oleks ära tundnud, kui nime poleks näinud. Noh, igatahes sain ma automaatsusega allkirja antud, aga ega ma üle ei kontrollinud, kas ka oma nime taha:P Päris tihe tunglemine oli, aga sain ka oma numbri kritseldatud ja kasti sokutatud. Üldiselt polnud midagi erakordset, mille pärast tuleks täisealisust oodata.

Varsti peaks lõplikud tulemused selged olema. Aga ega siin enam suurt midagi muutuda saa, teadagi, kes pukki saavad. Muutusteta.

Kanal2'es ütles mingi valimissaate vahendaja maeiteamisseoses "Läänerindel muutusTeta".

kuradi laupäev

Kuradi laupäev. Urr. Normaalsed inimesed ei istu normaalsel laupäeval kuus tundi koolis! Kui me veel ühe proovikirjandi kirjutaks, siis väikeseid arvutusi tehes läheks kõik kokku (koos lõpukirjandiga) terve ööpäev! See on absurdne ju! Njah, ma jõuan igat kirjandit kirjutades umbes 20 korda selleni, et kõik on absurd ja 30 korda, et kõik on suhteline. Kui ma olen täielikult aru saanud, et kõik on suhteline, siis on päris raske kirjutada, sest õigsuse huvides tuleks vaadata konkreetet üksikjuhtumit ja siis ei saa üldistada ja .... Ühesõnaga, ma tean päris täpselt, mis tundega ma lõpukirjandilt väljun, kui ma muidugi üldse midagi kirjutatud saan(sest on päris reaalne võimalus, et mul tekib juba teemat valides mingi blokk ja siis on lõpuni välja). Kellele kuradile ma pean tõestama oma küpsu(setu)st? Kurat, kirjand on kõige ebaloomulikum viis midagi kirja panna! Ja kui inimesed kasutavad juba kolm aastat kõigis kirjandites samu raamatuid näideteks, siis kas see näitab nende lugemust või tarkust või üldse midagi? Aga noh, punkte saavad nad nagunii kolm korda rohkem kui minusugune tolvan, kes ei suuda ennast petta ja igas kirjandis sama jama kirjutada. Njaa, karta on, et vähemalt korra elus ägisen ma veel samal teemal. Aga tänaseks sellest aitab.

Hiljem: Miks ma küll pidin aru saama, et kool ei tee mitte kedagi targemaks, vaid ainult õpetab, kuidas paremini varjata oma rumalust? Palju lihtsam oleks elada niisama, praegu aga on tunne nagu ma oleksin seda teadmist omades süsteemist üle ja see muudab veelgi arrogantsemaks. Nii on aga praktiliselt võimatu midagi mitteüleolevat kirjandisse kirjutada.

Ma sain endale lõpuks velvetid. Ega nad küll etemad pole, kui praegused, aga lihtsalt veel ühed, natuke uuemad. Sama värvi ja sama prahikorjajad ka. Täitsa naljakas, et musti velveteid polnud rohkem ühtki paari, heledaid oli vähemalt viiskümmend veel.

Ainuke asi, mis nagu nädalavahetusest märku annaks, on menüü. Kuigi kuuetunnise nälgimise järel pole vist soovitatav liiga palju pugida, teen ma seda ikka. Emme ostis täna veini ka. Mina valisin:P Ikka pudeli järgi. Mingi "poolmagus Portugal" oli, nagu silt riiulil ütles. Vaevalt, et juua kõlbab, aga vast kohupiimakook summutab selle maitse.

Süüa ja magada. Minu tänane missioon.

ei midagi

Täna pole suurt midagi öelda.

Ainult seda, et täna polnud koolis tore. Aga see pole mingi ime ega uudis.

Ainult seda, et homme on jälle proovikirjand. Auditooriumis. Ma loodan, et Sa tuled ikka kohale. Isegi A-L ütles, et tuleb.

Ainult seda, et täna tuli S. minu juurde ja ütles, et inka õpetaja oli talle kurja kirja saatnud, et mind eile inkas ei olnud. Väike meeldetuletus: mind polnud eile mujal ka! Aga ju siis teised ei pannud tähele vms.

Ega sa ei tea midagi ühe A. mobiililaadijast, mille keegi K. sulle kunagi pärast muusika arvestust andis?


Ma tegelen praegu endale soengu otsimisega, aga kuradi vähe on häid pilte ilusate soengutega. Minu hetkelemmik on midagi sellist nagu juuresoleval pildil. Tegelt peaks lihtsalt aja kinni panema ja juuksuris kataloogi lappama. Siis tuleb pimesi näpp kuhugi suvalisele leheküljele seisma jätta ja seda juuksurile näidata(ise mitte vaadata!). Äkki ma jõuan nüüd lõpuks ka tõesti selleni, mida ma juba...üheksanda klassi keskpaigast alates mõelnud olen:P


Aga kurat, täna pole küll tunnet, et reede õhtu mõnus võiks olla :(

maakad pealinnas vol 2

Seekord ei tule pikka detailset kirjeldust, vaid lihtsalt suvalised punktid, mis meelde jäid.

• See sõit polnud mingi klassiüritus vaid oli organiseeritud hoopis TÜ keskkonna tudengite poolt. Minnes oli väga kena žest, et pakuti õuna ja kommi:) Bussisõit oli üldse normaalne (ilma tavaliselt õpetaja poolt esitatud küsimuseta "Kuidas meeldis?":D), ainult muusika kohapealt on väikesed pretensioonid. Aga kõrvad isegi kuulevad veel, nii et.. Lihtsalt ei vedanud vist kõlari asukohaga.
  

• Kumu juurest on ikka jube lühike maa kesklinna! Ja suuna leidmisega pole ka võimalik mööda panna, sest kõik kirikutornid ja laevad jms paistavad mäe otsast ilusti ära. Kadriorgu läbides jalutasime tiigi peal ja vahtisime parte. Tuleb hakata kaasas kandma mingit kleepepaberite plokki, siis saabki hakata igale poole jätma silte "Mulle meeldivad sinu kollased kardinad!", "Sul on ilus müts", "Vabandust, aga su maja ei sobi siia", "Sa tundud tore" ja igasuguseid selliseid:)

• Kondamise tagajärjel jõudsime välja Kollasele tänavale:) Ma ei teadnudki, et Tallinnas selline on! Kas Punane tänav on ka?:P No see mind tegelikult ei huvita, aga Kollasel tänaval võiks küll täitsa elada. Keegi võiks 2008 septembrist detsembrini seal mingi kööktoa odavalt üürile anda ;)

• Kuna vaba aega oli kella seitsmeni, siis tuli see kudiagi sisustada linnas komberdamisega. Käisime siis šoppamas. Neljast kolm said midagi, mina polnud üks neist. Aga ega ma väga ei üritanud ka. Ja tegelikult oli koguaeg lõbus:) Kuidas see nüüd oligi.. "Me oleme Tartust, me teeme nalja(küll tallinlased/soomlased maksavad nagunii)"..?

• Isegi Raekoja platsil (kurat, ma kunagi ei tea, kas see on üldse suure tähega) külmast kangena istuda oli tore. Vaadata inimesi. Igasuguseid oli: eestlasi, stiilseid inimesi(enamasti kindlasti välismaalased!), lihtsalt turiste suurte kohvritega, lilledega inimesi, mantliga mees lapsevankriga...

• Traditsiooniline Mac'is käimine sai ka tehtud. Kahekordselt lausa. Jäätisekokteil on külmaga ikka hea:P Kuigi tegelikult ma küll kindel polnud, mis maitse sellel maasikakokteilil ikka oli. Teisel korral oli Mac'is üks nunnu väike poiss ka(tumeda naha, lokkide ja sinisetriibulise pluusiga), aga ma nägin teda alles hiljem läbi akna, kui me üritasime R. ja E-L. kannult maha raputada(mitte päriselt, lihtsalt nalja pärast:)

• Ajatäiteks käisime veel raamatupoes, kust ma emmele kingituse sain, ja kondasime tiiru lähedalasuvate tuttavate punktide ümber. Ma hakkan pikapeale juba natuke nagu taipama, mis kus asub. Isegi Niguliste kiriku leiaks üles:P Siis hakkasime NO poole liikuma, teadmata selle täpset asukohta. Miskipärast arvasin ma koguaeg, et otsida tuleb midagi hooopis teistsugust, aga no, kui suurel majal oli suur ja helendav NO 99, siis polnud vist võimalik, et see vale koht on.

• Etendus polnud väga sügavalt naftaprobleeme käsitlev, aga oli vähemalt lõbus(selline enesekriitiline ja -irooniline) ja kohati huvitavate lahendustega(näiteks see koht, kus Kristjan Sarv välja jooksis ja teda aknast filmiti ja seda meile seinale lasti). Suurim saavutus: isegi Ü. naeris! :D