Hahahaaa. Täna on nädalavahetus. Mis tähendab, et mul on hommikupoole/päeval nett!
Ja Orkut ütles mulle: You are soon going to change your present line of work.
Really? Well, we'll see about that... Praegu uurin oma ainumast veiniajakirja ja võrdlen, kas mõni menüüs olevatest jookidest ka ajakirjas leidub. Siiani pole märganud veel.
Ja ma unustasin ära, mis kell mul tööproov algab. Olin surmkindel, et panin selle kuhugi kirja, aga nüüd ei leia ühestki märkmikust ega mobiilist ega niisama paberilipikult. Nii et lähen mälu järgi poole seitsmeks. Äkki läheb täppi.
laupäev, august 30, 2008
reede, august 29, 2008
pika puhkuse lõpuminutid
On mulle otsa ette kirjutatud, et ma olen infopunkt või midagi sellist? Vaatamata mu kiirkõnnile julgetakse mind ikka mitu korda päevas peatada, et küsida teed... või hoopis vahukoort ;) Ja mitte ainult välismaalastest turistid, vaid ka tallinlased ise, kes majanurgal tänavanime ei näe ja siis seda üles ei leiagi.
Ja tänane orienteerumine oli ka suht naljakas:P Paras ports oli kohalikke, aga päris tavaliste asjade üles leidmisega oli probleeme. Tartus on küll vähe teised mõõtmed ja arvud, aga ma julgen öelda, et iga enam-vähem ülikooliminekule mõtlev gümnasist teab, kus asub TÜ raamatukogu.
Ja mulle jõudis alles täna kohale, et tegelikult õpib enamus tudengeid tasulisel kohal. Mulle on ikka elementaarne tundunud, et kui käib jutt ülikooli sissesaamisest, siis räägitakse tasuta kohtadest, sest noh ... on tasulistele kohtadele ka konkurss või? Aga jah.. Ja kui tuleb välja, et kui keegi on RE kohal, siis vaadatakse teda imelikult.
Neid otse keskkoolist lapsi on tore jälgida, kui nad räägivad, miks nad selle eriala valisid:) Kohe näha, et koolis käinud. Ideaalid pole veel purustatud :P Selle kategooria alla käivad noored. Kuigi ma vist käsitlesin tookord seda natuke liiga radikaalselt ja ründavalt, tegelikult artikkel lihtsalt juhtis tähelepanu sellele, et järjest rohkem inimesi valib endale toreda eriala/eluala, mitte sellise, millest kellelegi peale tema enda ka reaalset (ma ei mõtle praegu materiaalset) kasu oleks. Pool kõnealusest artiklist leidsin netist üles, ei tea, kes teise poole ära sõi...
Ja siis selline artikkel ka, minu tulevaselt õppejõult. Midagi torgib, et äkki mu viimase hetke otsus ei olnud ikka kõige parem, eestluse säilimise mõttes. Samas oli see isiklikus plaanis ikka väga hea, nii et... Õnneks pole enam nagunii midagi teha, nii et ma üldiselt ei põe ka:)
Tudengeid meelitatakse tervislikku eluviisi harrastama - täna saadud tudengikotis oli lisaks muule tränale näiteks voldik vesipiibu negatiivsest mõjust ja energiajook ja... :P Ja ISICut tehes sain kampaania korras veel ühe dünamiidi (ja ei pidanud kaardi tegemise eest maksma ka), nii et talveks on energiavarud kogutud:D
Ja tänane orienteerumine oli ka suht naljakas:P Paras ports oli kohalikke, aga päris tavaliste asjade üles leidmisega oli probleeme. Tartus on küll vähe teised mõõtmed ja arvud, aga ma julgen öelda, et iga enam-vähem ülikooliminekule mõtlev gümnasist teab, kus asub TÜ raamatukogu.
Ja mulle jõudis alles täna kohale, et tegelikult õpib enamus tudengeid tasulisel kohal. Mulle on ikka elementaarne tundunud, et kui käib jutt ülikooli sissesaamisest, siis räägitakse tasuta kohtadest, sest noh ... on tasulistele kohtadele ka konkurss või? Aga jah.. Ja kui tuleb välja, et kui keegi on RE kohal, siis vaadatakse teda imelikult.
Neid otse keskkoolist lapsi on tore jälgida, kui nad räägivad, miks nad selle eriala valisid:) Kohe näha, et koolis käinud. Ideaalid pole veel purustatud :P Selle kategooria alla käivad noored. Kuigi ma vist käsitlesin tookord seda natuke liiga radikaalselt ja ründavalt, tegelikult artikkel lihtsalt juhtis tähelepanu sellele, et järjest rohkem inimesi valib endale toreda eriala/eluala, mitte sellise, millest kellelegi peale tema enda ka reaalset (ma ei mõtle praegu materiaalset) kasu oleks. Pool kõnealusest artiklist leidsin netist üles, ei tea, kes teise poole ära sõi...
Ja siis selline artikkel ka, minu tulevaselt õppejõult. Midagi torgib, et äkki mu viimase hetke otsus ei olnud ikka kõige parem, eestluse säilimise mõttes. Samas oli see isiklikus plaanis ikka väga hea, nii et... Õnneks pole enam nagunii midagi teha, nii et ma üldiselt ei põe ka:)
Tudengeid meelitatakse tervislikku eluviisi harrastama - täna saadud tudengikotis oli lisaks muule tränale näiteks voldik vesipiibu negatiivsest mõjust ja energiajook ja... :P Ja ISICut tehes sain kampaania korras veel ühe dünamiidi (ja ei pidanud kaardi tegemise eest maksma ka), nii et talveks on energiavarud kogutud:D
esmaspäev, august 25, 2008
we'll see
Kolisin täna sisse!:) Asjad on veel lahti pakkimata ja kola vedeleb igal pool laiali, aga kõik peaks kohal olema. Peaaegu kõik, mõned väiksed vidinad on veel puudu, aga muidu olen maabunud.
Danielilt sain netiparooli ka ja üllatuslikult on isegi levi;) Uurisin talt, mis ta öölaulupeost arvas - tema meelest oli päris vägev olnud(aga ka see võis vaid välismaalaslik viisakus olla, saa sa nüüd aru), kuigi ta päris lõpuni polnud vastu pidanud. Ma siis mainisin, et see alguse osa oli suht jama, muidu ta äkki arvab, et nii pidigi olema:P Siis ta noogutas küll takka, et jah, algus oli jah nõrgem. Naljakas:)
Ja maakleriga sain ka kõik sotid selgeks. Üllataval kombel ta isegi tegi midagi, et oma tasu vähegi õigustada:D Ja muidu oli ka täitsa ok tüüp.
Aa, "töölt" ka helistati, et ma laupäeva õhtul proovipäevale tuleksin. Ju neil siis eriti kandidaate polnud:P Muidu poleks mind, kes ma ausalt tunnistasin, et ega ma veinidest just suurt midagi ei tea, küll võetud.
Kooliasjade uurimisega peaks ka tegelema hakkama. Ja üldsegi...
Peaks asju sättima hakkama. Ja kui sätitud saan, siis vaataks õhtul filmi ja sööks kooki-jooks teed (kui ma selle tarvis mõne poti peaks leidma, sest veekeetja on siin köögis suurim puudus).
Ja küllakutsed on jätkuvalt jõus! Nüüd on isegi midagi pehmemat külje alla anda, kui ööbida tahetakse.
Ja teatrisse tahaks ma ka minna! NOsse on kaks minutit, Estoniasse kolm, Draamateatrisse neli, Linnateatrisse ka alla 10. Ja minu maja vastas asub EMTA peahoone.
Näeme!
Danielilt sain netiparooli ka ja üllatuslikult on isegi levi;) Uurisin talt, mis ta öölaulupeost arvas - tema meelest oli päris vägev olnud(aga ka see võis vaid välismaalaslik viisakus olla, saa sa nüüd aru), kuigi ta päris lõpuni polnud vastu pidanud. Ma siis mainisin, et see alguse osa oli suht jama, muidu ta äkki arvab, et nii pidigi olema:P Siis ta noogutas küll takka, et jah, algus oli jah nõrgem. Naljakas:)
Ja maakleriga sain ka kõik sotid selgeks. Üllataval kombel ta isegi tegi midagi, et oma tasu vähegi õigustada:D Ja muidu oli ka täitsa ok tüüp.
Aa, "töölt" ka helistati, et ma laupäeva õhtul proovipäevale tuleksin. Ju neil siis eriti kandidaate polnud:P Muidu poleks mind, kes ma ausalt tunnistasin, et ega ma veinidest just suurt midagi ei tea, küll võetud.
Kooliasjade uurimisega peaks ka tegelema hakkama. Ja üldsegi...
Peaks asju sättima hakkama. Ja kui sätitud saan, siis vaataks õhtul filmi ja sööks kooki-jooks teed (kui ma selle tarvis mõne poti peaks leidma, sest veekeetja on siin köögis suurim puudus).
Ja küllakutsed on jätkuvalt jõus! Nüüd on isegi midagi pehmemat külje alla anda, kui ööbida tahetakse.
Ja teatrisse tahaks ma ka minna! NOsse on kaks minutit, Estoniasse kolm, Draamateatrisse neli, Linnateatrisse ka alla 10. Ja minu maja vastas asub EMTA peahoone.
Näeme!
neljapäev, august 21, 2008
nothing else matters
Elu tundub mõneks hetkeks päris kena. Esmaspäevast on mul ametlikult elukoht Tallinnas:) Südalinnas (Woodstockist natuke edasi, tulge külla!) ja just selline paras flatshare variant, nagu mulle meeldib. Et on parasjagu privaatsust, aga mitte ka päris omaette kuskil eraldatuses. Kusjuures, üheks korterinaabriks on saksa poiss Daniel, kes vahetub oktoobri keskel mingi teise välismaalase vastu (ja nii edasi). Teist kaaselanikku pole ma veel näinud, aga pidavat olema eesti tüdruk.
Pühapäeva öösel surfasin veits netis ja leidsin ühe äärmiselt põneva veinikoha tööpakkumise, mis pidavat ka tudengitele sobima. Saatsin siis CV. Ja esmaspäeva õhtul koolimajas luusides helises korraga telefon, mingi imeliku numbriga veel. Tuli välja, et kutsuti vestlusele. Teisipäeval käisin ära. Järgmisel nädalal lubati helistada, kas tahavad mind või ei. Ega ma väga ei looda, sest siuksesse kesklinna poppi kohta on kandideerijaid kindlasti igasuguseid kogemustega proffe ja mina ütlesin ausalt välja, et ega ma veel suurt midagi ei tea. Ja ega see pole ju tegelikult ainuke võimalus minu äsjatekkinud veinihuvi rakendada. Muide, eelmisest üürnikust on minu tuppa jäänud ka hunnik ajakirju, nende hulgas ka mingi veinieri, mida ma huviga lugema kavatsen hakata:)
Aa, kui ajas uuesti esmaspäeva hüpata, siis sai toa leidmine ka sisse õnnistatud. Vaese sakslase unerikkumise hinnaga vist, aga noh, elab üle:P Pealegi sai ühendatud minu veinihuvi, mõnus muusika ja jutuajamine pea hommikuni välja. Nii et esimene kokkupuude Danieliga sai kohe vabandustega läbi põimitud. Õnneks ta vist väga pahane polnud, aga see võis ka välismaalaslik viisakus olla. Ja siis ma unustasin veel oma hommikuse jogurtilusika ka pesemata kujul kraanikaussi (mina, kes ma olen nõudepesufriik!!), nii et jah, esmamulje on super:D Aga ega ma ei viitsi eriti põdeda ka. See on ju ometi Tallinn:P
Öölaulupeole jõudsin ka. Algus oli üllatavalt igav, vähemalt minu arvates. Kuskil kaheteist ajal hakkas õigemat muusikat tulema ja tekitas kaasalaulmishimu. Siis trügisime ka ekraanile lähemale (laulusõnu polnud just kuigi hea lugeda) ja pidevalt nihkudes lõpetasime viimaks lausa esimeses reas:) Lisaks nendele oma headuses tuntud lugudele märkasin, et Volkonski esitatud "Kuulake!" kõlas ikka väga väga võimsalt. Kas mulle ainult tundus nii või oligi see lugu Draamateatri "Julia" etendusest?
Hommikul bussijaamas sattusin hämmastava situatsiooni keskele. Just nimelt niimoodi sõnastatult. Istusin ühe pingirea peaaegu keskmisel toolil ja lugesin raamatut. Ülejäänud kohad olid vabad, nagu ka kogu vastasolev rida. Korraga tuli sisse üks seltskond (2 poissi ja 3 tüdrukut), mis paigutus väga kummaliselt minu ümber - üks tüdruk otse minu vastu, teised 2 kummalegi poole kõrvale ja poisid minu vastas istuva tüdruku kummalegi küljele. Mulle jäi selgusetuks, miks nad ei istunud lihtsalt kokku ühte punti. Mõne hetke jooksul sai selgeks, milleks selline paigutus vajalik oli: kolm tüdrukut hakkasid omavahel suhtlema viipekeeles. Aga ega see mind niivõrd ei üllatanudki. Nende suhtlus oli põimitud lisaks veel ka eesti ja vene keelega. Lihtsalt see tundus kuidagi nii üli-üli, kui piirideta, kompleksideta, inimlikud ja hoolivad nad üksteise suhtes olid. Nii ebareaalne oli istuda seal nende keskel ja "lugeda" oma raamatukest, justkui polekski mind päriselt kohal, vaid salajane kaamera filmiks neid nende endi teadmata. Nad ei lasnud end ümbrusest absoluutselt häirida, rääkisid mingist toimunud peost ja olid täpselt sellised nagu peakski. Vabad :) Ma pole varem sellist asja kuidagi nii selgelt tajunud. See oli väga hea tunne...
Pühapäeva öösel surfasin veits netis ja leidsin ühe äärmiselt põneva veinikoha tööpakkumise, mis pidavat ka tudengitele sobima. Saatsin siis CV. Ja esmaspäeva õhtul koolimajas luusides helises korraga telefon, mingi imeliku numbriga veel. Tuli välja, et kutsuti vestlusele. Teisipäeval käisin ära. Järgmisel nädalal lubati helistada, kas tahavad mind või ei. Ega ma väga ei looda, sest siuksesse kesklinna poppi kohta on kandideerijaid kindlasti igasuguseid kogemustega proffe ja mina ütlesin ausalt välja, et ega ma veel suurt midagi ei tea. Ja ega see pole ju tegelikult ainuke võimalus minu äsjatekkinud veinihuvi rakendada. Muide, eelmisest üürnikust on minu tuppa jäänud ka hunnik ajakirju, nende hulgas ka mingi veinieri, mida ma huviga lugema kavatsen hakata:)
Aa, kui ajas uuesti esmaspäeva hüpata, siis sai toa leidmine ka sisse õnnistatud. Vaese sakslase unerikkumise hinnaga vist, aga noh, elab üle:P Pealegi sai ühendatud minu veinihuvi, mõnus muusika ja jutuajamine pea hommikuni välja. Nii et esimene kokkupuude Danieliga sai kohe vabandustega läbi põimitud. Õnneks ta vist väga pahane polnud, aga see võis ka välismaalaslik viisakus olla. Ja siis ma unustasin veel oma hommikuse jogurtilusika ka pesemata kujul kraanikaussi (mina, kes ma olen nõudepesufriik!!), nii et jah, esmamulje on super:D Aga ega ma ei viitsi eriti põdeda ka. See on ju ometi Tallinn:P
Öölaulupeole jõudsin ka. Algus oli üllatavalt igav, vähemalt minu arvates. Kuskil kaheteist ajal hakkas õigemat muusikat tulema ja tekitas kaasalaulmishimu. Siis trügisime ka ekraanile lähemale (laulusõnu polnud just kuigi hea lugeda) ja pidevalt nihkudes lõpetasime viimaks lausa esimeses reas:) Lisaks nendele oma headuses tuntud lugudele märkasin, et Volkonski esitatud "Kuulake!" kõlas ikka väga väga võimsalt. Kas mulle ainult tundus nii või oligi see lugu Draamateatri "Julia" etendusest?
Hommikul bussijaamas sattusin hämmastava situatsiooni keskele. Just nimelt niimoodi sõnastatult. Istusin ühe pingirea peaaegu keskmisel toolil ja lugesin raamatut. Ülejäänud kohad olid vabad, nagu ka kogu vastasolev rida. Korraga tuli sisse üks seltskond (2 poissi ja 3 tüdrukut), mis paigutus väga kummaliselt minu ümber - üks tüdruk otse minu vastu, teised 2 kummalegi poole kõrvale ja poisid minu vastas istuva tüdruku kummalegi küljele. Mulle jäi selgusetuks, miks nad ei istunud lihtsalt kokku ühte punti. Mõne hetke jooksul sai selgeks, milleks selline paigutus vajalik oli: kolm tüdrukut hakkasid omavahel suhtlema viipekeeles. Aga ega see mind niivõrd ei üllatanudki. Nende suhtlus oli põimitud lisaks veel ka eesti ja vene keelega. Lihtsalt see tundus kuidagi nii üli-üli, kui piirideta, kompleksideta, inimlikud ja hoolivad nad üksteise suhtes olid. Nii ebareaalne oli istuda seal nende keskel ja "lugeda" oma raamatukest, justkui polekski mind päriselt kohal, vaid salajane kaamera filmiks neid nende endi teadmata. Nad ei lasnud end ümbrusest absoluutselt häirida, rääkisid mingist toimunud peost ja olid täpselt sellised nagu peakski. Vabad :) Ma pole varem sellist asja kuidagi nii selgelt tajunud. See oli väga hea tunne...
reede, august 15, 2008
vot
Ma pole nii ammu bloggerit lahti teinud, et nüüd siis avastasin, et siin on väiksed muutused tehtud. Väga hea, arengut ongi vaja!:)
Viimasel ajal on jälle kuratlikult kiire, kuigi midagi nagu ei teegi. Tartuff on muidugi ka üks ajaröövel, kuid sel aastal pole ma kõiki filme küll näinud ja ka alles tulevastest filmidest jäävad pooled nägemata. Läbivaks on mu meelest British Asian teema, nii dokumentaalides kui suurel ekraanil.
Korteriotsingute esimene põhietapp oli esmaspäeval. Suurt midagi ei olnud. Ja enamuse esmaspäevast istusime tüüpidega kusagil ja jõime. St mina loomulikult jõin vett! Eriti soovitatav oleks veinilõhnasena kortereid üle vaatama minna:P Ühe nunnu toa vanalinna ärklikorteris leidsin, aga hinna-kvaliteedi suhe oli ikka väga mööda. Nüüd siis kirjutasin poolteist A4 uusi "vaatamisväärsusi" välja, homme hakkan helistama neile. Ja esmaspäeval-teisipäeval lähen vaatama. Et oleks üks käimine öölaulupeoks. Ma väga loodan, et mõni neist 22st on just SEE, kuhu mina sobin. Sest kolimise isu on peal küll ja ega seda aegagi kooli alguseni enam ülearu pole. Kusjuures, toimus erialavahetus. Nüüd on kõik inimesed, kes viimase 2 kuu jooksul küsisid, mis ma järgmisel aastal teen, eksitavalt informeeritud. Aga suva kah. Sest ega uued erialavahetusedki välistatud pole. Või elukohamaa..
Mõtlesin, et jõuan täna ometi kord varem magama, ei jäänud isegi viimast filmi vaatama. Ja nüüd siis on kell veerand 6 saamas... Oi jah. Head hommikut siis!
Viimasel ajal on jälle kuratlikult kiire, kuigi midagi nagu ei teegi. Tartuff on muidugi ka üks ajaröövel, kuid sel aastal pole ma kõiki filme küll näinud ja ka alles tulevastest filmidest jäävad pooled nägemata. Läbivaks on mu meelest British Asian teema, nii dokumentaalides kui suurel ekraanil.
Korteriotsingute esimene põhietapp oli esmaspäeval. Suurt midagi ei olnud. Ja enamuse esmaspäevast istusime tüüpidega kusagil ja jõime. St mina loomulikult jõin vett! Eriti soovitatav oleks veinilõhnasena kortereid üle vaatama minna:P Ühe nunnu toa vanalinna ärklikorteris leidsin, aga hinna-kvaliteedi suhe oli ikka väga mööda. Nüüd siis kirjutasin poolteist A4 uusi "vaatamisväärsusi" välja, homme hakkan helistama neile. Ja esmaspäeval-teisipäeval lähen vaatama. Et oleks üks käimine öölaulupeoks. Ma väga loodan, et mõni neist 22st on just SEE, kuhu mina sobin. Sest kolimise isu on peal küll ja ega seda aegagi kooli alguseni enam ülearu pole. Kusjuures, toimus erialavahetus. Nüüd on kõik inimesed, kes viimase 2 kuu jooksul küsisid, mis ma järgmisel aastal teen, eksitavalt informeeritud. Aga suva kah. Sest ega uued erialavahetusedki välistatud pole. Või elukohamaa..
Mõtlesin, et jõuan täna ometi kord varem magama, ei jäänud isegi viimast filmi vaatama. Ja nüüd siis on kell veerand 6 saamas... Oi jah. Head hommikut siis!
pühapäev, august 10, 2008
Ei saa mitte vaiki olla
Minu teadmised ajaloost on äärmiselt kesised ja selge on see, et eestlasena olen ikkagi ka äärmiselt mõjutatud meie meedia läbivast poolehoiust Gruusiale, kuid ka kõike seda kõrvale jättes ja üritades objektiivne olla jääb mulle arusaamatuks, miks niivõrd paljud kõrvaltvaatajamaadest (USA, Šveitsi jne) pärit inimestest Venemaa poolt on(kuigi lingitud lehel on vist enamus vaid mingi automaatspämm, leidub ka lauseid, mis on usutavasti tavainimeste poolt kirjutatud mittekordus). Läbivaks Venemaale toetushääle andnute põhjenduslauseks on "Georgia and all regimes which provided troops and weapons to insane nazi-fascist Georgian regime should be punished for all committed today and yesterday crimes!"
Ja mul on tekkinud tahtmine vene keel selgeks saada. Juba lihtsalt selle pärast, et venelastele ka adekvaatset infot edastada.
Teine tahtmine on BBC News sisse lülitada ja vaadata, mis vaatenurk neil on.
Ja kolmas tahtmine on minna poodi ja osta üks peaaegu ainuke tõeliselt maitsev punane vein - Old Tbilisi ja lugeda läbi kõik antud teemat kajastavad artiklid, sest miskipärast on mul ikkagi tunne, et teadmata tausta detailsuseni ei tohiks üldse suud lahti teha.
Selle lugemisülesande realiseerimiseks peaks mu lugemistempo küll ülikiire olema, sest mõned jõuavad sekunditega hulga uudisteväärilist korda saata.
PS! Käisin just reedel tankiga sõitmas (või ma ei tea, kas relvastamata ja lõbusõidutamiseks mõeldutele ehk teist nime pole pandud). Nüüd neid kolonne uudistest nähes tekib päris hirmus tunne, see sõiduriist on igast otsast punnis vägivaldsust ja loomuliku/loodusliku allasurumist, purustamist ja lömmi sõitmist, tohutut võimsust ja valulikku kisa, olgu ta siis sõjaks või niisama "mängimiseks" mõeldud.
Ja mul on tekkinud tahtmine vene keel selgeks saada. Juba lihtsalt selle pärast, et venelastele ka adekvaatset infot edastada.
Teine tahtmine on BBC News sisse lülitada ja vaadata, mis vaatenurk neil on.
Ja kolmas tahtmine on minna poodi ja osta üks peaaegu ainuke tõeliselt maitsev punane vein - Old Tbilisi ja lugeda läbi kõik antud teemat kajastavad artiklid, sest miskipärast on mul ikkagi tunne, et teadmata tausta detailsuseni ei tohiks üldse suud lahti teha.
Selle lugemisülesande realiseerimiseks peaks mu lugemistempo küll ülikiire olema, sest mõned jõuavad sekunditega hulga uudisteväärilist korda saata.
PS! Käisin just reedel tankiga sõitmas (või ma ei tea, kas relvastamata ja lõbusõidutamiseks mõeldutele ehk teist nime pole pandud). Nüüd neid kolonne uudistest nähes tekib päris hirmus tunne, see sõiduriist on igast otsast punnis vägivaldsust ja loomuliku/loodusliku allasurumist, purustamist ja lömmi sõitmist, tohutut võimsust ja valulikku kisa, olgu ta siis sõjaks või niisama "mängimiseks" mõeldud.