so whaaat aare you gooona dooo

Polegi suurt midagi öelda, kuigi korralikust kirjatükist on juba tükk tühja maad.
Suvitasin Saaremaal, oli päris soe ja mõnus. Muhu jättis mulle väga unustamatu mulje oma minevikulise oleku ja siira õhustiku ja ülisõbralike inimeste ja värvide ja nunnu restorani ja nämma kamakreemiga :) Parajalt väike, et kogu saart hoomata ja ühe satsiga läbi käia, samas mahutas oma väiksele pinnale praktiliselt kõik selle ära, mis Saaremaal oli (v.a Kuressaare, eksole), aga erinevuste intensiivsus, nägemistväärivate objektide tihedus oli suurem.
Kuressaare oli ka armas. Ei tuletanudki õnneks mu eelmist Saaremaalkäiku meelde:P Vahepeal sai nalja ka - auto jäi lihtsalt tee äärde seisma ja ei käivitunud uuesti. Nii et siis kutsusime autoabi, kes meid linna vedas. See oli tegelikult veel enne Kuressaarde jõudmist, u 80 km kaugusel. Nii et sisenesimegi linna võõras autos ja oma auto vaatas tagaaknast kuklasse:P Õnneks sai auto järgmisel päeval jälle töökorda ja jätkasime vuramist, käisime jääkülmas meres ujumas ja korjasime kive kaasa (mis sest, et kiva raske, kaasas tuleb ikka tassida, eksole;)).
Tagasiteel tulime läbi Pärnu(minnes tegime ka seal väikese peatuse ja vaatasime ranna üle, aga linnast endast pole mul nende üksikute autoga käikude järel ikka erilist ettekujutust, ma nimelt oskan orienteeruda vaid siis, kui olen ise ja bussijaamast oma tempos ja oma suundadesse ekselnud.) ja Viljandi. Viimases lipsasime korra ka Folki kaema, oli läbu nagu öösiti ikka. Jalutasime ringi ja ma olin teistest u 20-30 meetrit eespool, läksin suunaga Kaevumäe poole ja jõudsingi lavani välja. Tavapäeval poleks see muidugi mingi ime, aga tol hetkel oli kontsert käimas, plats rahvast täis ja turvamehed küsisid isegi minu selja taga siseneva Volkonski käest pääset, mina aga olin niisama otse sisse jalutanud. Kahju vaid, et kontsert midagi asja polnud, ning kuna teised ootasid kukununnult teisel pool piiret, kuulasin ma seda vaid kolm minutit ja jalutasin sama sirgeselgselt välja tagasi:)

Olen end ületanud - raamatukogu võib varsti minult kolm talle kuuluvat eksemplari tagasi saada. Lõpuks ometi:) Viimased kaks on paksud ja punased, nii et mõni, kes mind pidevalt õhtuti punase raamatuga ringi jõlkumas on näinud, küsis juba, kas ma teist värvi raamatuid ei loegi:P Aga olen õnnelik, et üle pika aja leidsin ma midagi, mille lugemine laabub ladusalt ning mida ei tahakski enne lõppu käest ära panna. Aga mõnel ööl võiks magada ka.

Täna lähen varakult tuttu. Homme hommukul väntan kurke korjama. Mitte et seal midagi teeniks, aga midagi võiks ju suve jooksul "asjalikku" teha ka. Pealegi, väljas päikese käes füüsilise töö tegemine on tervislik ka ju (kui sedapidi vaadata ja mitte mõelda, et kõrbedes põllul küürutada, pealegi võib hoopis sadada)! :)

PS! Kurat. TÜ saatis mulle just kinnituse, et minu staatus skandinavistikas on nüüd "vastuvõetav". Mis ma nüüd peale hakkan.....? Ja mulle ei meeldi, et mu nimi ka igal pool väljas peab olema... Kas see ei võiks saladus olla, kuni ma olen otsustanud, kuhu lõpuks lähen?

Eile tulin, homme lähen. Ikka sama seis, et nagu ei teegi midagi, aga aega ikka kunagi pole. Kui Saaremaalt tagasi tulen, siis kirjutan. Ma luban. Ja kõik vastamata meilid saavad ka vastuse. Ehk.

internationality;)

Filmiõhtu oli lahe:) Mulle kulus annus rahvusvahelist ja ingliskeelset olemist väga ära! Energiaboost. Ja kõik olid väga toredad:) Film polnud küll midagi erilist, aga vaadatav ja sitsi-satsi+ igast värvilisi kingi ka. Pealegi, õhkkond oli olulisem. Ja valged vaarikad valge šokolaadi seest läbikäinuna on väga head;)

Andsin eile lõpuks paberid TLÜ'sse sisse. Kahele alale. Üks neist oli ammu mõeldud, teisele andsin, kuna tundus mõttetu oma tühja peakosuga Substance D vestlusele minna (neli kohta on ikka väga ebareaalne ka ju) ja Substance E pole üldse minusugustele inimestele, nii et see oli põhimõtteliselt ainuke võimalik valik. Täna jälgisin nö börsiliikumist, ning üllataval kombel olin tollel teisel alal koha võrra ettepoole liikunud. Nii et 2 more to go:P

TÜsse unstasin helistada, et uurida selle skandinavistika kohta, et mis juhtub nende joonealustega juhul, kui ühtegi tasuta koha avaldust sisse ei anta. Aga sellega on nagunii aega ka. Mulle ei meeldi see süsteem, et pead oma nime sinna üles riputama kõigile vaatamiseks! Kui on ainult 1 inimene, siis pole just kuigi raske arvata, milline koodidest ja lävendipunktidest tema oma on, nii et see andmekaitse on jälle puhas formaalsus ainult.

Muide, kolmel võimalusel neljast saab minust mingi filoloog.

Täna on mul filmivaatamispäev olnud. Võtsin järjest ette eilse Pärnu filmifestivali oma, siis telekast tuleva Versace filmi ning seejärel Kelleltki saadud cd'l olevad Mum and me ja Primark-Penny odava tööjõu ärakasutamise filmi. Just praegu helistas Katrin ja ütles, et neil on filmiõhtu ja kobigu ma ka kohale. Eks siis näis.

Eilne äkk-deprekas läks öö jooksul mööda.

peata kana

Mul on midagi viga, aga ma ei tea, mis see on. Ja vaevalt arsti juures käimine midagi aitaks.

Ma poleks eriti üllatunud, kui see mina oleks olnud, aga juuresoleva info tõttu poleks see võimalik. Kahju küll.

Olen jõudnud selleni, et kirjutan nimekirju nendest inimestest, kellele peaks kiiremas korras meili kirjutama... Ja miskipärast see nimekiri ainult kasvab.

Avastasin ühe plussi välismaal elamise juures: sul on alati šokolaadi, sest kõik, kes külla tulevad, toovad sulle midagi, ja mõni kohe hunnikute viisi! Nüüd ostsin Selveri laadapäevadelt kolm suurt tahvlit, sest kui isu tuleb, läheb üks terve korraga alla..

Et päästa maailm, pead sa vaid tantsima

Oleks see tõesti nii lihtne, siis ma muud ei teekski:) Aga on, kuidas on, hea idee sellegipoolest.

Tahaks lausa näha, kuidas see toimib. Kui see siis kunagi veel avatud on, kui ma kord jälle Londonisse jõuan, vaatan üle. Huvitav ainult, kuidas nad kontrollivad, kas on ikka tõepoolest ökolt kohale tuldud või eralimusiiniga kõrvaltänavasse pargitud..

Mul on homme pikendamatu raamatukogutähtaeg, aga tänaseks olin läbi vaadanud kuuest filmist ühe ning kahest 90-leheküljelisest filmiajakirjast vaid kümmekond lk. Tuleb tempot tõsta! Ja selleks tuli appi vennakese käest saadud programm, mis põhimõtteliselt pikendab mu tähtaega;)
Ajakirjad tuleb siiski läbi lapata:)

Kuna mul on see valgete ööde unetus peal, siis eile öösel neljatunnise lage imetleva voodislesimise katkestamiseks lugesin Joyce'i "Pagulased" lõpuks läbi. Muidu vedeles ja vedeles teine mul kapi otsas, ise õhuke nagu telekava. Ja tänase testi inglise keele osas kiideti Joyce'i biograafia autorit, kes olevat sellega elulookirjanduse kuivade faktide rittaladumise asemel uuele tasemele viinud.
Ja test kusjuures, oli mulle isiklikult lihtsam, kui see eelmise aasta oma, mis netis üleval on. Täitsa mõnus on vahelduseks matemaatikaülesandeid lahendada:P Ma küll olin arvestanud, et jätan selle osa tegemata, aga nii mõnigi oli täitsa tehtav. Kahju, et lõpus iga 5 minuti tagant ei hoiatatud, et aeg läbi hakkab saama, ma olin arvutisega ametis ja ei taibanudki enne, kui pastakad käest kästi panna, et tühjadesse kastidesse võiks ju suvaliselt riste tõmmata ;) Mitte et mul mingist kogemata teenitud punktist (või üldse kogu tulemusest) midagi kasu oleks...

Eile sain üle pika aja jälle Iirimaalt uudiseid. Muuhulgas tuleb välja, et meie majas pole enam alles mitte ühtegi minuaegset elanikku!

Ja sünnipäevalapselt ootan vastust!:)