Avastasin, et pool "iseseisva töö nädalast" on juba läbi. Ma pole millegagi veel hakkama saanud.. Ja ei ole ka loota, et järgmise kahe päeva jooksul saaksin... Praegu istun muide töö juures;)
Tänane uudis on, et meie uus ülemus, kes alles tuli, läheb juba testpidi tagasi ära:( Mulle ta just meeldis, nii et mul on kahju. Ja ju vist on neil elava muusika õhtute lootustel, mida ma juba vaikselt ajama hakkasin, ka lõpp.. Millest on veel rohkem kahju. Omanik rääkis midagi nägemuste paljususest (mis tekitas tema meelest liiga segase pildi, st oli negatiivne), mis on minu meelest ainult hea ja edasiviiv. Nüüd on karta, et sellest kohast võib saada veinidiskoteek (nagu vähemalt üks mu töökaaslane seda nimetas). Ja ausalt öeldes ei taha ma uut juhatajat. Neid igasuguseid asjapulki on siin nagunii nii palju, ja kui uus tuleb, ei tea kunagi, mis kõik toimuma võib hakata. Ja vaatamata sellele, et muutused on üldiselt head, siis kõik ikka ei ole ka.
Jeerum, ma tunnen, kui lolli juttu ma ajan. Aga panen selle mitmenda veiniklaasi ja magamatuse süüks.
Käisin, muideks, eile-täna muuseumites ja mängisin niisama Tallinna giidi. Nendele, kes ei tea, kus Vabaduse väljak või raekoda asuvad, on see päris lihtne:D Homme on natuke teadlikumad "kliendid" neile ikka Cortese't Chablis' asemel ei anna pähe määrida:P
Reede õhtuks peaks mingid koolitööd ka ära tegema, et mitte endale käkki keerama hakata. Ühel eelmise nädala eksamitest on tulemused välja pandud. Ja need on suht naljakad:P Numbrite järgi ei peaks ma nii loll olema, kui ma tunnen, et olen. Või on lihtsalt asi selles, et on päris palju veel hullemaid...? Ma juba arvasin, et see etapp sai mööda, kui see mind üldse huvitas, aga vist iga kord kui ma jälle üllatun, siis ... ma jälle üllatun:P Aga ega see vist kaua enam ei kesta, arvestades, et esmaspäeval on näiteks Briti ajaloo eksam...:S Milleks oleks hea too 700 lk raamat läbi lugeda, mida ma veel alustanud pole. Või siis vähemalt kõik lektori loengumaterjalid, mida olevat iga loengu kohta u 15 lehekülge...:D Fun;)
Kõik kommentaarid sõnade järjekorra ja õigekirjavigade kohta palun siiralt endale hoida! :D
neljapäev, oktoober 30, 2008
neljapäev, oktoober 23, 2008
327
Olen vahepeal unustanud, et mul oli ju süsteem - iga positus kannab pealkirjas numbrit, mille olen hommikul garderoobitädi käest saanud. Aga ju vist olen kirjutanud rohkem nädalavahetustel või numbri ära unustanud, nii et neid siin eriti polegi..
Igatahes, unustasin ennist reklaami teha. Oma kahekuulise telekavaba aja jooksul olen veetnud ühe nädalavahetuse Tartu kodus ja pulti klõpsides TV1000 sattusin vaatama filmi "Cashback". Juba hetkel, kui nägin pealkirja, hakkas see mulle meeldima (huvitav, millal see süsteem ka Eestisse jõuab, muide?) ning film ise oli paraja kiiksuga, mõnusate karakteritega, parasjagu kerge aga mõtliku sisuga ja õige feelinguga:) Pluss peategelane oli ka sümpa;) Ja mäletan nii mõnigi kord Tescos või Dunnes'is käies, kuidas mõtlesin, mis elu nüüjad elavad, millistel põhjustel seal töötavad jms. Vahel nüüd Rimis käies tuleb ka pähe, aga siin on ikkagi kuidagi teistmoodi. Ma ei teagi, mis. Supermarketi kultuuriruum?:P
Igatahes, unustasin ennist reklaami teha. Oma kahekuulise telekavaba aja jooksul olen veetnud ühe nädalavahetuse Tartu kodus ja pulti klõpsides TV1000 sattusin vaatama filmi "Cashback". Juba hetkel, kui nägin pealkirja, hakkas see mulle meeldima (huvitav, millal see süsteem ka Eestisse jõuab, muide?) ning film ise oli paraja kiiksuga, mõnusate karakteritega, parasjagu kerge aga mõtliku sisuga ja õige feelinguga:) Pluss peategelane oli ka sümpa;) Ja mäletan nii mõnigi kord Tescos või Dunnes'is käies, kuidas mõtlesin, mis elu nüüjad elavad, millistel põhjustel seal töötavad jms. Vahel nüüd Rimis käies tuleb ka pähe, aga siin on ikkagi kuidagi teistmoodi. Ma ei teagi, mis. Supermarketi kultuuriruum?:P
rahuloluvativahusees
Ootamatute plaanimuutuste tõttu tekkis mulle vaba aeg! Mida saab kasutada tegemata tegude tagantjärele tegemiseks ja kuhjuvate heinakuhjade läbimatsutamiseks:)
Täna hommikul oli keele variatiivsuse vaheeksam, milleks ma eile kella neljani artikleid lugesin (pool ajast olid silmad küll loojas vist:P) ja nii oma konspekti kui netis olevaid materjale paralleelselt uurisin. Tuli kohe tunne, et ma õpin kah ometi:) Esimesed paar lehekülge olid juba pideva iganädalase kasutamise jooksul iseenesest selgeks saanud ja olid väga arusaadavad ka, aga mida rohkem ma lehti keerasin, seda enam pidin tõdema, et asi kisub rappa. Väga keeruline on eristada väga lähedaste mõistete eri nüansse(õigemini neid paikapandud variante, sest mõistmisviise on mitmeid ja tuleb meelde jätta, mis autori meelest milline kõige asjakohasem on ja kelle tekstides sama mõistet veidi teises tähenduses tarvitatakse) ja siis ise neid kasutada osata, lisaks veel näiteid tuua. Kui ma enne kurtsin, et meil on kõik ained väga tehnilised, konkreetsed ja praktilised, mulliajamist ega mõtlemisvõimalust ei olnud, siis siinkohal olen jõudnud otsaga semiootikasse. Kui ma mingi ime läbi sellest vaheeksamist läbi peaks saama, siis järgmine on sotsiolingvistika peale ;)
Muide, kui läksin tööd ära viima ja hakkasin veits kahtlevalt küsima, et kas nime kõrvale oli matrikli numbrit ka vaja (kui mina kohale jõudsin, istusid kõik juba kohtadel, tööd ees, kuigi ma ei jäänud hiljaks), siis õppejõud küsis, et kas see ongi mu nimi või:p Või umbes niimoodi. Kuidagi sõbralikult ja mainides, et väga huvitav nähtus. Keeleteadlaste suust on seda kuidagi meelitavam kuulda kui tavainimeselt:D Ei teagi, miks.
Tunnen, et olen põhimõtteliselt õiges kohas. Ma ei tea, arvatavasti oleks mõni veel õigem, aga siin on ka täitsa ok. On muidugi asju, mis mulle ei meeldi, aga ma olen väsinud vingumast. Teen seda siis, kui muud teha pole. Nii et harva, sest koguaeg on väga palju teha.
Mulle meeldib, et ma saan teha asju iseenda jaoks. Põhimõtteliselt on kõik minu otsustada. Tulen ja lähen, kuhu tahan ja millal tahan. Kui ei taha, ei lähe, aga tean, et edaspidise suhtes oleks kasulikum minna. Ja et edaspidine üldse tulemas on, on mu enda valik.
Lõpuks ometi tunnen, et tegevustel on mõte. Asjad on omavahel tugevas seoses. (Olen seda ju koguaeg teadnud, aga nad pole sellest ammu märku andnud lihtsalt.) Tekitab huvi ja edasisi assotsiatsioone, kui ühe aine terminid on teises kasutusel ja kolmandas mainitud nimed neljandas jutuks tulevad. Kordamisega peab ju lõpuks midagi meelde ka jääma:) Viimaste päevade jooksul on kirjandusest palju juttu olnud, nii Miriamiga kui Briti ajaloos. Tunne, et keegi pole midagi kõnealustest teostest lugenud (mina nende hulgas!!) on kohutav, samas utsitab tagant. Poleks arvanud, et iseenese lolluski võib inspireeriv olla:P Minu puhul on absurdne see, et nii mõnegi kohta tean mõndagi eluloost või teoste pealkirju etc, nime kuuldes tekib mingi äratundmismuie näole, aga lugenud ei ole (ning kui keegi minult küsiks, millest ta kirjutab vms, siis ei oskaks ma kardetavasti midagi kosta). Ja ei ole jaksu ka praegu lugeda:( Raisatud hetki ju tagasi ei saa, et neid otstarbekamalt kasutada. Mineviku peale mõeldes tundub küll, et aega oleks olnud, mida teisiti saanuks kulutada. Aga mis sest aasimisest ikka kasu, hea seegi, et ajapikku näen, mida oleks paremini võinud teha, ehk siis millalgi teen ka.
Tegelikult on mul ka filmide puhul samasugune ängistav tunne, et ma pole midagi näinud, millest räägitakse ja näiteid tuuakse. Saan aru, et peaks ka mainstreami vaatama, et olla üldise kultuuriga kursis. Õnneks olen oma illegaalse tehase ilusti tööle saanud ja kohe kui mõni pealkiri pähe tuleb, toksin selle lihtsalt sisse. Iseasi muidugi, millal ma nad ka vaadatud saan, aga peaasi, et nad olemas on.
Tunnen veits süümepiinu, et olen inimesed tagaplaanile jätnud. Inimesed, kelle kirjadele kuu aega vastamata on, inimesed, keda üüratu kaua näinud pole. Inimesed, keda endale pidevalt külla kutsun ;) Inimesed, kellele plaanin ise juba tükk aega külla minna. Inimesed, kellega kokkusaamiseid olen pidanud edasi lükkama. Või ära jätma.
Vahel on küll tunne, et tahaks kuhugi ära. Enamasti siis, kui postkasti potsatavad lennupiletite sooduspakkumised:P Ja enamasti siis, kui keegi küsib. Millegipärast on mu loomuses alati elu kiruma hakata, kui küsitakse, kuidas lood on. Või kui mitte kiruma, siis viitama, et tahaks, et teisiti oleks. Aga ma ei tea ju tegelikult kas ma tahan. Hetkel ei taha. Täpselt sel praegusel hetkel. Kes teab, võib-olla juba homme ma enam nii ei arva. Igatahes tahtsin lihtsalt välja öelda, et ma olen rahul. Ja vaevalt see "The Darjeeling Limited" vaatamise 'spiritual journey'-tunde tõttu on:P Lihtsalt, et asjad on enam-vähem paigas. Kohalolu. Teel olek, mitte vajadus kuhugi jõuda. That's it. Ja et tekstidel võib mõnikord imepärane mõju olla vaadata sinu sisse. Või ka üksikul sõnal. Et on veel inimesi, kes otsivad samuti iga üksiku elemendi tähendust. Oh, I think I could go on and on... :)
Täna hommikul oli keele variatiivsuse vaheeksam, milleks ma eile kella neljani artikleid lugesin (pool ajast olid silmad küll loojas vist:P) ja nii oma konspekti kui netis olevaid materjale paralleelselt uurisin. Tuli kohe tunne, et ma õpin kah ometi:) Esimesed paar lehekülge olid juba pideva iganädalase kasutamise jooksul iseenesest selgeks saanud ja olid väga arusaadavad ka, aga mida rohkem ma lehti keerasin, seda enam pidin tõdema, et asi kisub rappa. Väga keeruline on eristada väga lähedaste mõistete eri nüansse(õigemini neid paikapandud variante, sest mõistmisviise on mitmeid ja tuleb meelde jätta, mis autori meelest milline kõige asjakohasem on ja kelle tekstides sama mõistet veidi teises tähenduses tarvitatakse) ja siis ise neid kasutada osata, lisaks veel näiteid tuua. Kui ma enne kurtsin, et meil on kõik ained väga tehnilised, konkreetsed ja praktilised, mulliajamist ega mõtlemisvõimalust ei olnud, siis siinkohal olen jõudnud otsaga semiootikasse. Kui ma mingi ime läbi sellest vaheeksamist läbi peaks saama, siis järgmine on sotsiolingvistika peale ;)
Muide, kui läksin tööd ära viima ja hakkasin veits kahtlevalt küsima, et kas nime kõrvale oli matrikli numbrit ka vaja (kui mina kohale jõudsin, istusid kõik juba kohtadel, tööd ees, kuigi ma ei jäänud hiljaks), siis õppejõud küsis, et kas see ongi mu nimi või:p Või umbes niimoodi. Kuidagi sõbralikult ja mainides, et väga huvitav nähtus. Keeleteadlaste suust on seda kuidagi meelitavam kuulda kui tavainimeselt:D Ei teagi, miks.
Tunnen, et olen põhimõtteliselt õiges kohas. Ma ei tea, arvatavasti oleks mõni veel õigem, aga siin on ka täitsa ok. On muidugi asju, mis mulle ei meeldi, aga ma olen väsinud vingumast. Teen seda siis, kui muud teha pole. Nii et harva, sest koguaeg on väga palju teha.
Mulle meeldib, et ma saan teha asju iseenda jaoks. Põhimõtteliselt on kõik minu otsustada. Tulen ja lähen, kuhu tahan ja millal tahan. Kui ei taha, ei lähe, aga tean, et edaspidise suhtes oleks kasulikum minna. Ja et edaspidine üldse tulemas on, on mu enda valik.
Lõpuks ometi tunnen, et tegevustel on mõte. Asjad on omavahel tugevas seoses. (Olen seda ju koguaeg teadnud, aga nad pole sellest ammu märku andnud lihtsalt.) Tekitab huvi ja edasisi assotsiatsioone, kui ühe aine terminid on teises kasutusel ja kolmandas mainitud nimed neljandas jutuks tulevad. Kordamisega peab ju lõpuks midagi meelde ka jääma:) Viimaste päevade jooksul on kirjandusest palju juttu olnud, nii Miriamiga kui Briti ajaloos. Tunne, et keegi pole midagi kõnealustest teostest lugenud (mina nende hulgas!!) on kohutav, samas utsitab tagant. Poleks arvanud, et iseenese lolluski võib inspireeriv olla:P Minu puhul on absurdne see, et nii mõnegi kohta tean mõndagi eluloost või teoste pealkirju etc, nime kuuldes tekib mingi äratundmismuie näole, aga lugenud ei ole (ning kui keegi minult küsiks, millest ta kirjutab vms, siis ei oskaks ma kardetavasti midagi kosta). Ja ei ole jaksu ka praegu lugeda:( Raisatud hetki ju tagasi ei saa, et neid otstarbekamalt kasutada. Mineviku peale mõeldes tundub küll, et aega oleks olnud, mida teisiti saanuks kulutada. Aga mis sest aasimisest ikka kasu, hea seegi, et ajapikku näen, mida oleks paremini võinud teha, ehk siis millalgi teen ka.
Tegelikult on mul ka filmide puhul samasugune ängistav tunne, et ma pole midagi näinud, millest räägitakse ja näiteid tuuakse. Saan aru, et peaks ka mainstreami vaatama, et olla üldise kultuuriga kursis. Õnneks olen oma illegaalse tehase ilusti tööle saanud ja kohe kui mõni pealkiri pähe tuleb, toksin selle lihtsalt sisse. Iseasi muidugi, millal ma nad ka vaadatud saan, aga peaasi, et nad olemas on.
Tunnen veits süümepiinu, et olen inimesed tagaplaanile jätnud. Inimesed, kelle kirjadele kuu aega vastamata on, inimesed, keda üüratu kaua näinud pole. Inimesed, keda endale pidevalt külla kutsun ;) Inimesed, kellele plaanin ise juba tükk aega külla minna. Inimesed, kellega kokkusaamiseid olen pidanud edasi lükkama. Või ära jätma.
Vahel on küll tunne, et tahaks kuhugi ära. Enamasti siis, kui postkasti potsatavad lennupiletite sooduspakkumised:P Ja enamasti siis, kui keegi küsib. Millegipärast on mu loomuses alati elu kiruma hakata, kui küsitakse, kuidas lood on. Või kui mitte kiruma, siis viitama, et tahaks, et teisiti oleks. Aga ma ei tea ju tegelikult kas ma tahan. Hetkel ei taha. Täpselt sel praegusel hetkel. Kes teab, võib-olla juba homme ma enam nii ei arva. Igatahes tahtsin lihtsalt välja öelda, et ma olen rahul. Ja vaevalt see "The Darjeeling Limited" vaatamise 'spiritual journey'-tunde tõttu on:P Lihtsalt, et asjad on enam-vähem paigas. Kohalolu. Teel olek, mitte vajadus kuhugi jõuda. That's it. Ja et tekstidel võib mõnikord imepärane mõju olla vaadata sinu sisse. Või ka üksikul sõnal. Et on veel inimesi, kes otsivad samuti iga üksiku elemendi tähendust. Oh, I think I could go on and on... :)
kolmapäev, oktoober 15, 2008
You have to speak like a marshmallow, that's all there is to it!
Wiii, istusin täna neli tundi raamatukogus ja kirjutasin teksti ümber. 10 lk on veel vaja, selle teen homme..
Pärast seda on tore rääkida mõne inimesega, keda tead kauem kui poolteist kuud. Isegi, kui ainult kuu võrra kauem, sest ikkagi tundub see palju kauem. Eriti hea, kui nad jõuavad ilma korgitserita su poolikud veinipudelid lahti teha!:D
Üldiselt on kuradima tihe graafik pidevalt ja arvestus on selline, et enne novembrit naljalt hingata ei saa, nii et tegin endale täna õhtul veits aega (kuigi jah, ma tean, et peaks nendeks kolmeks vaheeksamiks õppima, mis kõik teisipäeval on, või siis kolmapäevaks tekstianalüüsi koduse töö ära tegema või neljapäevaks keele variatiivsuse kontrolltööks veel neli artiklit läbi lugema, või keeleteaduse materjale otsima hakkama, et tänasest teisel esmaspäeval arvestus ära teha või ometi kord selle Briti ajaloo raamatu lugemist alustama. Jah, just selle 700 lk-lise, mille peale viimasel oktoobri nädalal KT on. Aga selle asemel olen ma hõivatud youtube'i videote vaatamisega, täpsemalt need sajad variandid erinevatest briti, ameerika, austraalia, iiri ja whatever aktsentidest. Mixing work with pleasure;) Sest tegelikult läheb see veist kokku mu äsjaalanud ainega English Phonetics and Phonology ja on niisama huvitav. Ja leidub nii mõndagi naljakat:D
Homme lähen tööle, sest mõni mees sai endal jala kipsi. Ja siis reedel esimese rongiga Tartusse, et arstile jõuda. Ei tea, kas ma tervisetõendi üldse saaks sellise kroonilise hääle- ja ninaviperusega... Ja nädalavahetusel on sünnipäev!:) Ühel mehel. Aga kingituseks saab ta hetkeseisuga... õuna?
Pärast seda on tore rääkida mõne inimesega, keda tead kauem kui poolteist kuud. Isegi, kui ainult kuu võrra kauem, sest ikkagi tundub see palju kauem. Eriti hea, kui nad jõuavad ilma korgitserita su poolikud veinipudelid lahti teha!:D
Üldiselt on kuradima tihe graafik pidevalt ja arvestus on selline, et enne novembrit naljalt hingata ei saa, nii et tegin endale täna õhtul veits aega (kuigi jah, ma tean, et peaks nendeks kolmeks vaheeksamiks õppima, mis kõik teisipäeval on, või siis kolmapäevaks tekstianalüüsi koduse töö ära tegema või neljapäevaks keele variatiivsuse kontrolltööks veel neli artiklit läbi lugema, või keeleteaduse materjale otsima hakkama, et tänasest teisel esmaspäeval arvestus ära teha või ometi kord selle Briti ajaloo raamatu lugemist alustama. Jah, just selle 700 lk-lise, mille peale viimasel oktoobri nädalal KT on. Aga selle asemel olen ma hõivatud youtube'i videote vaatamisega, täpsemalt need sajad variandid erinevatest briti, ameerika, austraalia, iiri ja whatever aktsentidest. Mixing work with pleasure;) Sest tegelikult läheb see veist kokku mu äsjaalanud ainega English Phonetics and Phonology ja on niisama huvitav. Ja leidub nii mõndagi naljakat:D
Homme lähen tööle, sest mõni mees sai endal jala kipsi. Ja siis reedel esimese rongiga Tartusse, et arstile jõuda. Ei tea, kas ma tervisetõendi üldse saaks sellise kroonilise hääle- ja ninaviperusega... Ja nädalavahetusel on sünnipäev!:) Ühel mehel. Aga kingituseks saab ta hetkeseisuga... õuna?
laupäev, oktoober 11, 2008
sick, tired and hungry ... või kuidas see laulupealkiri oligi?
Oeh. Olen lõpuks kategooriliselt väsinud. Pidevast ringituuseldamisest, mitte vaba aega omamisest.
Täna veel õhtul tööle ja homme saab korraks ehk puhata. Ja siis tuleb see hullumeelne nädal, mis lõpeb põhimõtteliselt novembris....
Täna veel õhtul tööle ja homme saab korraks ehk puhata. Ja siis tuleb see hullumeelne nädal, mis lõpeb põhimõtteliselt novembris....
teisipäev, oktoober 07, 2008
420 ja 77
Magasin täna morffi sisse. Mitte sihilikult, aga nagu välja tuli, oligi parem, et minemata jäi:D
Tore on see, et sain veel kaks KT (vaheeksamit tegelikult) sellele 20ga nädalale kirja, nii et.... Lõbusaks läheb elu.
Mulisemisaines sattusin täna ühe leedu tüdruku kõrvale, kes tegelikult prantsusmaal ülikoolis käib ja siis ta rääkis, kuidas ta elab siin Karu ühikas nelja toa boksis igasuguste toredate välismaalastega koos :D Järgmiseks korraks jäi mingi paarisülesanne ka teha, nii et ma hakkan meilima temaga.
Homme aitan arvatavasti hädasoleva prantslase öömajale, kuigi siin õunade keskel just palju ruumi ei ole:P
Nüüd on veel viimane tund aega jäänud, et IVAsse mingite ajuvabade juhenditega (kust ma tõepoolest praktiliselt ühestki sõnast aru ei saa, kuigi see on vaid inglise keeles) ülesanded üles laadida. Ma mõtlesin tegelikult, et see oli eilseks ja sain viimasel hetkel(23.00on tähtaeg) tehtud, aga tuli välja, et seitsmes on alles täna, nii et võiks üle vaadata, mida mu pidevalt tukkuv aju välja mõtles. Nali on selles, et ülesanded ise võib-olla eriti keerulised polekski, kui saaks lihtsalt aru, mida tegema peab, aga seda pole ka kusagilt järele vaadata ja teised ka ei tea. Nii et loodan, et BINGO töötab.
Aa, üks uus aine tuli tänasest juurde. Foneetika ja fonoloogia. Tundub iseenesest põnev, aga mina ei suuda selliseid asju koos kambaga õppida. Mul on vaja oma aega, et asjadest aru saada ja kõike ise salaja järele proovida, aga klassis ma niisama ffffffffffffffffffffffff ja sssssssssssss piniseda ei taha..
Ma tõepoolest vihkan, kui õpikud on saadaval ainult raamatukogus lugemiseks!! Ma ei suuda ju 20 lk tekste (tehnilisi termineid) niimoodi selgeks saada!! Oleks, et on korraga mingi paar lk, siis võiks kas või ise endale arvutisse ümber toksida, aga rohekm on liiga karm..
Pugin nüüd viimase tüki torti ära (jah, väga tervislikud oitumisharjumused, tean, tean) ja üritan homse Miriami-tunni paberid ka selgeks teha.
Tunnen, kuidas kõik vaikselt koguneb ja kuhjub, tegemata asjade hunnikusse. Varsti oleks vaja pikemat puhkust, et kõik jälle rajale tagasi suunata, aga... seda ei ole tunneli lõpust küll veel paista. Vähemalt olen rahul, et tänast filmi vaatama sain minna. Ja oli täitsa hea kohe. Näitlemisega oli muidugi nii nagu oli (kuigi ma usun, et neil lihtsalt kästigi täpselt nii teha), aga idee ja üldine teostus olid head ja 1931. aasta kohta eriti.
Tore on see, et sain veel kaks KT (vaheeksamit tegelikult) sellele 20ga nädalale kirja, nii et.... Lõbusaks läheb elu.
Mulisemisaines sattusin täna ühe leedu tüdruku kõrvale, kes tegelikult prantsusmaal ülikoolis käib ja siis ta rääkis, kuidas ta elab siin Karu ühikas nelja toa boksis igasuguste toredate välismaalastega koos :D Järgmiseks korraks jäi mingi paarisülesanne ka teha, nii et ma hakkan meilima temaga.
Homme aitan arvatavasti hädasoleva prantslase öömajale, kuigi siin õunade keskel just palju ruumi ei ole:P
Nüüd on veel viimane tund aega jäänud, et IVAsse mingite ajuvabade juhenditega (kust ma tõepoolest praktiliselt ühestki sõnast aru ei saa, kuigi see on vaid inglise keeles) ülesanded üles laadida. Ma mõtlesin tegelikult, et see oli eilseks ja sain viimasel hetkel(23.00on tähtaeg) tehtud, aga tuli välja, et seitsmes on alles täna, nii et võiks üle vaadata, mida mu pidevalt tukkuv aju välja mõtles. Nali on selles, et ülesanded ise võib-olla eriti keerulised polekski, kui saaks lihtsalt aru, mida tegema peab, aga seda pole ka kusagilt järele vaadata ja teised ka ei tea. Nii et loodan, et BINGO töötab.
Aa, üks uus aine tuli tänasest juurde. Foneetika ja fonoloogia. Tundub iseenesest põnev, aga mina ei suuda selliseid asju koos kambaga õppida. Mul on vaja oma aega, et asjadest aru saada ja kõike ise salaja järele proovida, aga klassis ma niisama ffffffffffffffffffffffff ja sssssssssssss piniseda ei taha..
Ma tõepoolest vihkan, kui õpikud on saadaval ainult raamatukogus lugemiseks!! Ma ei suuda ju 20 lk tekste (tehnilisi termineid) niimoodi selgeks saada!! Oleks, et on korraga mingi paar lk, siis võiks kas või ise endale arvutisse ümber toksida, aga rohekm on liiga karm..
Pugin nüüd viimase tüki torti ära (jah, väga tervislikud oitumisharjumused, tean, tean) ja üritan homse Miriami-tunni paberid ka selgeks teha.
Tunnen, kuidas kõik vaikselt koguneb ja kuhjub, tegemata asjade hunnikusse. Varsti oleks vaja pikemat puhkust, et kõik jälle rajale tagasi suunata, aga... seda ei ole tunneli lõpust küll veel paista. Vähemalt olen rahul, et tänast filmi vaatama sain minna. Ja oli täitsa hea kohe. Näitlemisega oli muidugi nii nagu oli (kuigi ma usun, et neil lihtsalt kästigi täpselt nii teha), aga idee ja üldine teostus olid head ja 1931. aasta kohta eriti.
esmaspäev, oktoober 06, 2008
jällegi 74
Vaatasin hommikul postkasti - oligi pakikutse tulnud. Pärast kooli hüppasin postkontorist läbi ja võtsin ära. Oleks ma teadnud, et see nii suur ja raske on, oleksin mingi eraldi koti või käru kaasa vedanud!:P Kuigi väike kiusatus on, lubasin endale, et ei ava pakki enne kolmapäeva.
Siis põrkasin tänaval endise klassiõega kokku. Ajanappuse tõttu vahetasime vaid paar sõna ja kontrolli mõttes telefoninumbreid, et lähitulevikus kokku saada ja juttu ajada:)
Nüüd ammutan Postimehest artikleid ja pean homseks praktiliste ainete täispikaks päevaks valmistuma... Ülikooliga seoses, siin üks arvamus. Mõnes mõttes ma täitsa nõustun temaga, vaadates näiteks oma kursuse üldist keskmist taset. Samas võiks ju ikkagi säilida võimalus õppida seda, mida tahad (nagunii tasuliselt), sest kes ütleb, et need kriteeriumid, millega "piisavat ajupotentsiaali" mõõdetakse, tegelikult ka asjakohased on. Pealegi, mõni võib ju alguses olla teistest nõrgem, aga õpingute käigus neist möödagi minna. Aga jah, natuke karmimaks võiks tasulistele kohtadele sissevõtmist teha küll.
Meie majanduskatastroofijuttude taustal tasuks sellist artiklit siin täitsa lugeda. Paljudel võib vaja minna;)
Siis põrkasin tänaval endise klassiõega kokku. Ajanappuse tõttu vahetasime vaid paar sõna ja kontrolli mõttes telefoninumbreid, et lähitulevikus kokku saada ja juttu ajada:)
Nüüd ammutan Postimehest artikleid ja pean homseks praktiliste ainete täispikaks päevaks valmistuma... Ülikooliga seoses, siin üks arvamus. Mõnes mõttes ma täitsa nõustun temaga, vaadates näiteks oma kursuse üldist keskmist taset. Samas võiks ju ikkagi säilida võimalus õppida seda, mida tahad (nagunii tasuliselt), sest kes ütleb, et need kriteeriumid, millega "piisavat ajupotentsiaali" mõõdetakse, tegelikult ka asjakohased on. Pealegi, mõni võib ju alguses olla teistest nõrgem, aga õpingute käigus neist möödagi minna. Aga jah, natuke karmimaks võiks tasulistele kohtadele sissevõtmist teha küll.
Meie majanduskatastroofijuttude taustal tasuks sellist artiklit siin täitsa lugeda. Paljudel võib vaja minna;)
Talk is cheap because supply always exceeds demand.
Ma leidsin juhuslikult ühe Keeleabi lehekülje, kus on igasuguseid toredaid sõnu. Ma ei saa aru, miks peaks kirjutama millennium ja mitte milleenium, või kes küll mõtles, et sõna sponsima on kõige parem viis väljendamaks sponsoreerimist(mis, kusjuures, pole üldsegi lubatud), hädapärast(kas see käib kokku või lahku??) kõlbavat ka spondeerima.
Mis siis veel?
Sain kinnitust, et mul ikkagi on õigust kobiseda inimestega, kes ütlevad "taodeldakse", mitte taotletakse, samas pean meeles pidama, et tegeldakse ja tegeletakse on mõlemad lubatud.
Oleks väga tore, kui keegi mu vigu parandaks (ok, võib-olla mitte neid laiskusvigu, mis ma suht nimme sisse jätan, sest sidekriips on ju nii kaugel või suurtähe kopsamine/sõna kursiivi panek liiga tülikas, aga just neid põhimõttelisi vigu).
Kui keegi üldse viitsiks jälgida, mida nad ise ja ka teised inimesed suust välja ajavad ja mis kujul! Ja kui (pool)ametlikes kirjutistes (nt sisekorraeeskirjad vms nõuded, juhised) on lademetes õieti-õigesti/peale-pärast vigu ja siis veel mõned niisama suulised väljendid kirjalikul moel, olen ma ainuke, kel on imelik.
Ja ma olen tegelikult normidevaba eneseväljenduse poolt! Mõned asjad lihtsalt häirivad.
Mis siis veel?
- K:Kas õige on tekib või tekkib, lõpeb või lõppeb, satub või sattub?
- V:Nende verbide puhul on mõlemad variandid õiged.
- Ma saan aru, et sõnaga lõpeb/lõppeb on pidevalt see küsimus, aga et näiteks tekkib või sattub on lubatud... njaa.
Sain kinnitust, et mul ikkagi on õigust kobiseda inimestega, kes ütlevad "taodeldakse", mitte taotletakse, samas pean meeles pidama, et tegeldakse ja tegeletakse on mõlemad lubatud.
- K: Kumb on õige, kas importija või maaletooja?
- V:Õige on importija, omasõnaga sissevedaja, sissetooja. Maaletooja on oskamatu toortõlge soome keelest.
- Kas pole maaletooja mitte väga omaks võetud kõikide reklaamitegijate ja müügiagentide poolt? Aga lause oli hea ärapanija:P
Oleks väga tore, kui keegi mu vigu parandaks (ok, võib-olla mitte neid laiskusvigu, mis ma suht nimme sisse jätan, sest sidekriips on ju nii kaugel või suurtähe kopsamine/sõna kursiivi panek liiga tülikas, aga just neid põhimõttelisi vigu).
Kui keegi üldse viitsiks jälgida, mida nad ise ja ka teised inimesed suust välja ajavad ja mis kujul! Ja kui (pool)ametlikes kirjutistes (nt sisekorraeeskirjad vms nõuded, juhised) on lademetes õieti-õigesti/peale-pärast vigu ja siis veel mõned niisama suulised väljendid kirjalikul moel, olen ma ainuke, kel on imelik.
Ja ma olen tegelikult normidevaba eneseväljenduse poolt! Mõned asjad lihtsalt häirivad.
laupäev, oktoober 04, 2008
klirr
Eile käisid mul külalised ja tõid hunnikute viisi õunu, nii et mul on kolme aasta varud olemas, ja moose-kompotte ja varajased sünnipäevakingitused ka veel! Nii et kui ma telefonile ei vasta, siis ma võibolla ei tunne ära, et minu oma heliseb, ja nüüd saab väiksema vaevga teed juua;)
Kahjuks polnud mul võimalik kuigi kaua nendega aega veeta, sest õhtul pidin tööle minema. Ja oli see alles tööpäev! Kogu maja oli bronnitud mingi EBSi kokkutuleku jaoks ja rahvast oli nii palju, et ei mahtunud liikumagi. Ega nad just teed vabaks ka ei teinud, kui sa klaasihunnikuga mööda tahtsid saada, nii et klirinat oli päris korduvalt kuulda... Nüüd ma tean, kuidas oleks baaris töötada. Aga tegelikult sujus kõik suhteliselt ladusalt. Sundolukorras õpib ikka rohkem;) Ja ainult kiiresti liigutades tuleb vanasti sisseõpitud automaatika meelde:D
Kui ma oleksin pidanud samuti poole viieks teisele töökohale jõudma, nagu üks teine töötaja, oleksin hiljaks jäänud, nii vara saime töölt lahti.. Ja linn oli rahvast täis!! Ei tea, kas seepärast, et suhteliselt soe õhtu oli või oleks ka niisama olnud, aga aigatahes...
Mina olen täna haige. Ärkasin öösel(hommikul siis) korduvalt üles, sest lihtsalt nii vastik oli olla. Neelatada ei saa, hingata on raske, jalad ja selg löövad tuld, silmi pööritada ei saa ja pea vasardab vaatamata mitmele tabletile ikka edasi. Ju see on septembrikuu järelmõju.. Loodetavasti tuleb tänane öö veits vaiksem ja saab ikka homme välja puhata, sest noh, uuel nädalal on ka vaja püsti püsida;)
Peaks vist hommikusöögiks midagi peale õuna ka hamba alla otsima.. Ja siis sammukesed apteegi suunas seadma. Kas nad sellist teenust ka pakuvad nagu kraadimine?
Tha-thaa!
Kahjuks polnud mul võimalik kuigi kaua nendega aega veeta, sest õhtul pidin tööle minema. Ja oli see alles tööpäev! Kogu maja oli bronnitud mingi EBSi kokkutuleku jaoks ja rahvast oli nii palju, et ei mahtunud liikumagi. Ega nad just teed vabaks ka ei teinud, kui sa klaasihunnikuga mööda tahtsid saada, nii et klirinat oli päris korduvalt kuulda... Nüüd ma tean, kuidas oleks baaris töötada. Aga tegelikult sujus kõik suhteliselt ladusalt. Sundolukorras õpib ikka rohkem;) Ja ainult kiiresti liigutades tuleb vanasti sisseõpitud automaatika meelde:D
Kui ma oleksin pidanud samuti poole viieks teisele töökohale jõudma, nagu üks teine töötaja, oleksin hiljaks jäänud, nii vara saime töölt lahti.. Ja linn oli rahvast täis!! Ei tea, kas seepärast, et suhteliselt soe õhtu oli või oleks ka niisama olnud, aga aigatahes...
Mina olen täna haige. Ärkasin öösel(hommikul siis) korduvalt üles, sest lihtsalt nii vastik oli olla. Neelatada ei saa, hingata on raske, jalad ja selg löövad tuld, silmi pööritada ei saa ja pea vasardab vaatamata mitmele tabletile ikka edasi. Ju see on septembrikuu järelmõju.. Loodetavasti tuleb tänane öö veits vaiksem ja saab ikka homme välja puhata, sest noh, uuel nädalal on ka vaja püsti püsida;)
Peaks vist hommikusöögiks midagi peale õuna ka hamba alla otsima.. Ja siis sammukesed apteegi suunas seadma. Kas nad sellist teenust ka pakuvad nagu kraadimine?
Tha-thaa!
kolmapäev, oktoober 01, 2008
74
Mul on üks ütlemata tore õppejõud:) Seesama, kes ükskord meilis soovitas meil Muusikamajja üht Eesti-Iiri ühiskontserti kuulama minna ja teine kord parki Indian summer'it nautima! Nüüd sain meili, mis sisaldas sellist lõiku:
Also, if you haven't been informed yet, there's a film night at the university tomorrow (2nd Oct. in U-218, at 20.00) - one of the films is Dead Man by Jim Jarmusch. I can't recommend it highly enough, a rerfreshingly unconventional director, a surreal film, with Johnny Depp in another offbeat role. You can find out more about Jarmusch and the film at http://www.imdb.com
Vaatasin seda kuulutust ise juba ammu ja nii kahju on, et ma ei saa seda vaatama minna. Nagu kaa eelmisel neljapäeval. Ja eilsele ma ka ei jõudnud, sest teeõhtult läksime edasi üliõpilasnõukogu koosolekule ja sealt ühe üliõpilasseltsi külalisõhtule.
Väääää! Kuigi praegu on väga põnev ja tore aeg, tuli mul täna miskipärast vääääga suur äraigatsus peale. Eriti kui ma jalutan pidevalt mööda LAV vabatahtlikuks minemise plakatist ja märkasin just, et Damien Rice'il on homme Dublinis (Trinity College'is) kontsert ja kui ma kuulen, kuhu inimesed minna plaanivad, ja siis kui ma vaatan, et ma ei saa isegi Riiga minna, tahab küll pisar silma tulla:( Oleks mul ometi veiniavaja kuskil, siis jooks küll selle koolituselt üle jäänud superhea Tšiili La Joya Reserva Cabernet Sauvignoni ära.. :P
Also, if you haven't been informed yet, there's a film night at the university tomorrow (2nd Oct. in U-218, at 20.00) - one of the films is Dead Man by Jim Jarmusch. I can't recommend it highly enough, a rerfreshingly unconventional director, a surreal film, with Johnny Depp in another offbeat role. You can find out more about Jarmusch and the film at http://www.imdb.com
Vaatasin seda kuulutust ise juba ammu ja nii kahju on, et ma ei saa seda vaatama minna. Nagu kaa eelmisel neljapäeval. Ja eilsele ma ka ei jõudnud, sest teeõhtult läksime edasi üliõpilasnõukogu koosolekule ja sealt ühe üliõpilasseltsi külalisõhtule.
Väääää! Kuigi praegu on väga põnev ja tore aeg, tuli mul täna miskipärast vääääga suur äraigatsus peale. Eriti kui ma jalutan pidevalt mööda LAV vabatahtlikuks minemise plakatist ja märkasin just, et Damien Rice'il on homme Dublinis (Trinity College'is) kontsert ja kui ma kuulen, kuhu inimesed minna plaanivad, ja siis kui ma vaatan, et ma ei saa isegi Riiga minna, tahab küll pisar silma tulla:( Oleks mul ometi veiniavaja kuskil, siis jooks küll selle koolituselt üle jäänud superhea Tšiili La Joya Reserva Cabernet Sauvignoni ära.. :P