neljapäev, mai 27, 2010
Smile and the world will laugh with you;D
Njaa, ma tulin rootsi keele suuliselt eksamilt nüüd. Pole veel naeru pidama saanud, heheee:D :P Pikemalt sellest ei räägi;) Teel kooli sujusid mu rootsikeelsed mõtted päris ladusalt, aga... Ütleme nii, et kõrge uncertainty'ga olukordades on mul tunne, et mu problem management skill'id vajavad ikka väääga arendamist! Ükskõik, millises keeles. Mingi neuro-psühhovärgi uurimisega peaks vist tegelema, et vastuseid saada. Aga noh, alustuseks sobivad suulised keeleeksamidki:P Kolmapäeval toimub siis järgmine katse, seekord på italienska;) Aga kõigepealt vaatame, kuidas ma homme Byronite-Dickensite-Scottide jt toime tulen...:D
kolmapäev, mai 26, 2010
Jag fick tillbacka min gröna kofta och receptionisten tittade på mig leende :)
Ja eksam polnud ka väga hull. Kuigi ma viskasin kirjutamisülesandes vist ühe prantsuse keele artikli sisse:P Aga nüüd ma ei kujuta ette, kuidas ma peaks ajastama selle kirjandusajaloo õppimise nii, et ma enne suulist svenskat ka paar tundi magada saaks.. ja siis veel mõned sõnad rootsi keelt ka suust välja tuleks pärast seda.
Oi, kuidas ma ootan, et oleks juba reede õhtu! Kuigi kahju jälle ühest (seekord küll väga lühiajalisest) kodust välja kolida.
Hälsingar!
Suule
PS! Wikipedia võiks olla õppematerjalide hulka inkluuditud:P Mida kõike sealt ei leia... "The English Civil War (1642–1651) was a series of sad old men who wanted a bit of s e x because they wanted to kill themselfs armed conflicts and political machinations between Parliamentarians and Royalists." Kes väga entusiastlikult ajalugu õpib, ei pruugi muidugi märgatagi;P
Ja eksam polnud ka väga hull. Kuigi ma viskasin kirjutamisülesandes vist ühe prantsuse keele artikli sisse:P Aga nüüd ma ei kujuta ette, kuidas ma peaks ajastama selle kirjandusajaloo õppimise nii, et ma enne suulist svenskat ka paar tundi magada saaks.. ja siis veel mõned sõnad rootsi keelt ka suust välja tuleks pärast seda.
Oi, kuidas ma ootan, et oleks juba reede õhtu! Kuigi kahju jälle ühest (seekord küll väga lühiajalisest) kodust välja kolida.
Hälsingar!
Suule
PS! Wikipedia võiks olla õppematerjalide hulka inkluuditud:P Mida kõike sealt ei leia... "The English Civil War (1642–1651) was a series of sad old men who wanted a bit of s e x because they wanted to kill themselfs armed conflicts and political machinations between Parliamentarians and Royalists." Kes väga entusiastlikult ajalugu õpib, ei pruugi muidugi märgatagi;P
pühapäev, mai 23, 2010
Pleugghhhh intrj. Used to express disgust at the sound, texture, and smell of neologistic nonsense.
Haaa:)
Ma olen sukeldunud keelefoorumitesse, kus inimesed on mõnusalt obsessiivsete kalduvustega mingi sõna õige kasutuse leidmisel:D Ülihea koht avastamaks, kui palju erinevaid võimalusi ühe ja sama asja väljendamiseks on, ja leidmaks, et kui britt ütleb, et See on õige, siis ameeriklane pole sellest kunagi kuulnud, kanadalane ütleb, et neile seda koolis küll kunagi ei õpetatud, austraallane ja uusmeremaalane(:P) nõustuvad ja iirlane ütleb, et noh, käib ju kah. Või umbes nii.
Aga jah, esialgu kasutasin ma seda foorumit itaalia keele tarbeks, aga nähtavasti on praegusel tasemel olles ingliskeelne veidi jõukohasem:P Ja mõnusalt iroonilise maiguga.
Ahjaa, peaks tegelt oma kirjatükki ka alustama nüüd lõpuks..:S See on ju ometi imelühike ja suhteliselt ebaoluline, nii et ma ei saa aru, miks sellised ülesanded küll kunagi sama ladusalt minna ei võiks kui näiteks... eem..njah, mis mul üldse ladusalt läheb?:P
Ja veel samma suunda.. Lugesin Kitchen'i arvustust, milles leiti, et see oli väga simplistlikus stiilis kirjutatud ja kaugeltki mitte oma auhindu väärt. Mõtlesin, et nojah, eks igaühel on oma vaatenurk, ja kõik ei saagi samu asju väärtuslikuks pidada, ja et eks ta(see raamat;)) natuke naiivne ju oligi. Kuni lugesin vastukaja sellele arvustusele.. "This reviewer missed the point entirely. Psychic pain creates a surreal apprehension of life. A mind numbed by pain (or by painkillers) becomes simplistic. It's all about survival. One moment at a time. Not thinking, just functioning. Unfortunately, Ms. Hain's, like so many supposed critics, has led a very sheltered life, so is unprepared to consider the sufferings of others and accept the manifestations of their suffering. Here's an idea for Ms Hain -- put yourself in the shoes of victims of abuse, war, violence. Imagine their feelings. Cry cry cry for all the lost in this world and for the cruelty of their masters. Only then will you have the humanity to review books like Kitchen. I read it years ago, and although I didn't completely understand it, was blown away by the narrators gentle narration and its surreal settingIt has stayed with me ever since. Perhaps only an artist or poet can appreciate these feelings and the art that's based on them."
Ei tea nüüd, kas ma olen tuulelipp või lihtsalt avatud?:P Või peaks äkki selle raamatu lihtsalt uuesti üle lugema. Äkki seekord inglise keeles. Sest vaevalt, et ma kunagi jaapani keele ära õpin, et originaali lugeda. Hmmm...
Heh, ma mäletan, kui ma ükskord töö juures üht teist Yoshimoto raamatut lugesin, ja see siis letil vedeles, kui ühed balletitantsijatest kliendid arveid klaarima tulid, ja too itaallane kuidagi ära märkis, et ohhoo, sa loed Teda, olin ma väga üllatunud, et tema Yoshimotot teadis, aga nagu selgus, siis on paljud tema raamatud Itaalias mitmes laaris välja lastud ja lähevad nagu soojad saiad. Ja Baricco vestlusring tõlkeprobleemidest jm tuleb ka elavalt meelde:) Ja sellega seonduvalt, et peaks endale äkki mõne tema teose itaaliakeelse variandi muretsema;)
Küll ma teeks ikka lõputult neid asju, mida vaja pole..! Aga noh, just sellepärast tundubki elu mõnikord täitsa tore:)
Haaa:)
Ma olen sukeldunud keelefoorumitesse, kus inimesed on mõnusalt obsessiivsete kalduvustega mingi sõna õige kasutuse leidmisel:D Ülihea koht avastamaks, kui palju erinevaid võimalusi ühe ja sama asja väljendamiseks on, ja leidmaks, et kui britt ütleb, et See on õige, siis ameeriklane pole sellest kunagi kuulnud, kanadalane ütleb, et neile seda koolis küll kunagi ei õpetatud, austraallane ja uusmeremaalane(:P) nõustuvad ja iirlane ütleb, et noh, käib ju kah. Või umbes nii.
Aga jah, esialgu kasutasin ma seda foorumit itaalia keele tarbeks, aga nähtavasti on praegusel tasemel olles ingliskeelne veidi jõukohasem:P Ja mõnusalt iroonilise maiguga.
Ahjaa, peaks tegelt oma kirjatükki ka alustama nüüd lõpuks..:S See on ju ometi imelühike ja suhteliselt ebaoluline, nii et ma ei saa aru, miks sellised ülesanded küll kunagi sama ladusalt minna ei võiks kui näiteks... eem..njah, mis mul üldse ladusalt läheb?:P
Ja veel samma suunda.. Lugesin Kitchen'i arvustust, milles leiti, et see oli väga simplistlikus stiilis kirjutatud ja kaugeltki mitte oma auhindu väärt. Mõtlesin, et nojah, eks igaühel on oma vaatenurk, ja kõik ei saagi samu asju väärtuslikuks pidada, ja et eks ta(see raamat;)) natuke naiivne ju oligi. Kuni lugesin vastukaja sellele arvustusele.. "This reviewer missed the point entirely. Psychic pain creates a surreal apprehension of life. A mind numbed by pain (or by painkillers) becomes simplistic. It's all about survival. One moment at a time. Not thinking, just functioning. Unfortunately, Ms. Hain's, like so many supposed critics, has led a very sheltered life, so is unprepared to consider the sufferings of others and accept the manifestations of their suffering. Here's an idea for Ms Hain -- put yourself in the shoes of victims of abuse, war, violence. Imagine their feelings. Cry cry cry for all the lost in this world and for the cruelty of their masters. Only then will you have the humanity to review books like Kitchen. I read it years ago, and although I didn't completely understand it, was blown away by the narrators gentle narration and its surreal settingIt has stayed with me ever since. Perhaps only an artist or poet can appreciate these feelings and the art that's based on them."
Ei tea nüüd, kas ma olen tuulelipp või lihtsalt avatud?:P Või peaks äkki selle raamatu lihtsalt uuesti üle lugema. Äkki seekord inglise keeles. Sest vaevalt, et ma kunagi jaapani keele ära õpin, et originaali lugeda. Hmmm...
Heh, ma mäletan, kui ma ükskord töö juures üht teist Yoshimoto raamatut lugesin, ja see siis letil vedeles, kui ühed balletitantsijatest kliendid arveid klaarima tulid, ja too itaallane kuidagi ära märkis, et ohhoo, sa loed Teda, olin ma väga üllatunud, et tema Yoshimotot teadis, aga nagu selgus, siis on paljud tema raamatud Itaalias mitmes laaris välja lastud ja lähevad nagu soojad saiad. Ja Baricco vestlusring tõlkeprobleemidest jm tuleb ka elavalt meelde:) Ja sellega seonduvalt, et peaks endale äkki mõne tema teose itaaliakeelse variandi muretsema;)
Küll ma teeks ikka lõputult neid asju, mida vaja pole..! Aga noh, just sellepärast tundubki elu mõnikord täitsa tore:)
laupäev, mai 22, 2010
sommartider hej hej sommartider......
Tallinn är den ovänligaste staden mot cyklister! Förut trodde jag det, men nu vet jag, för det var min första gång som en cyklist här idag.
Pardon my svenska:P Och de där fasliga felen! Ma jõudsin täna selleni, et kunagi olen ma pidanud seda keelt päris hästi oskama, kui vaadata, mida kõike ma lugenud, kirjutanud ja jutustanud(!:S) olen, aga nüüdseks olen praktiliselt alguses tagasi:( Ma tean, et tegelikult on ju kõikide asjadega (või noh, teadmistega:P) nii (et kui ei kasuta, tähendab pole mõtet oma kõvaketast koormata, nii et prügikast võtab endale. Ja siis kui oleks vaja, avastad, et tagavarakoopiat polegi), aga keelte puhul on seda lihtsalt kõige selgemini näha (mul).
Aga kummalisel kombel ei ole ma väga deprimerad:) Kanske därför att solen skiner:D Och så är det allt okej!:) Isegi mu praadimisest kipitav punane nahk ja rattasõidust tuikavad jalad-randmed-õlad-tagumik pole väga murettekitavad. Just nagu kõik need asjad, mida ma praeguseks teadma peaksin, ja kõik need, mis peaksin olema ära kirjutanud-lugenud. Nu har ja äntligen (egentligen;P) fått en biljett till London!! Mul käib vist kõik tagurpidi:P Sest noh, London-Dublin on olemas juba tükk aega, ja nüüd on vaja välja mõelda, kuidas ma Riiga (issand, on mu silmanägemisel midagi viga või ongi see sõna sellisel kujul väärakas?!) saan, aga kuna ütlesin ettenägelikult, et tahaks õhtusele lennule, siis peaks see utan problem minema. Ja loodetavasti on see tuhk ikka 28.juuniks kuhugi paigale jäänud:)
Hmm, ma loodan, et ma pakkisin selle isegi-sakslastele-keerulise Thomas Manni ikka Tartusse läinud asjade hulka, mitte K. keldrisse... sest äkki ma saaks ta Riias P.-le tagastada:) Oi, ja nüüd ma saan ju oma "tulevastele korterikaaslastele" välja pakkuda, et äkki nad tahaksid oma couchsurferitele mõeldud ala mulle kaheks kuuks välja üürida:D Btw, CS on wikis ka päris kobeda ala enda alla haaranud;)
Ja see tuli ka meelde, et väga tõenäoselt oleks P45 vaja kaasa võtta.. aga esiteks, kas ma ikka sain ta kätte lõpuks? Ja teiseks, kui sain ja ta seisis selles kollases kastikeses pruuni kapi all, siis kas mul oli nii palju taipu, et see koos PPSN paberite jms kaasa võtta, kui sortisin välja, mida võiks vaja minna...
Pardon my svenska:P Och de där fasliga felen! Ma jõudsin täna selleni, et kunagi olen ma pidanud seda keelt päris hästi oskama, kui vaadata, mida kõike ma lugenud, kirjutanud ja jutustanud(!:S) olen, aga nüüdseks olen praktiliselt alguses tagasi:( Ma tean, et tegelikult on ju kõikide asjadega (või noh, teadmistega:P) nii (et kui ei kasuta, tähendab pole mõtet oma kõvaketast koormata, nii et prügikast võtab endale. Ja siis kui oleks vaja, avastad, et tagavarakoopiat polegi), aga keelte puhul on seda lihtsalt kõige selgemini näha (mul).
Aga kummalisel kombel ei ole ma väga deprimerad:) Kanske därför att solen skiner:D Och så är det allt okej!:) Isegi mu praadimisest kipitav punane nahk ja rattasõidust tuikavad jalad-randmed-õlad-tagumik pole väga murettekitavad. Just nagu kõik need asjad, mida ma praeguseks teadma peaksin, ja kõik need, mis peaksin olema ära kirjutanud-lugenud. Nu har ja äntligen (egentligen;P) fått en biljett till London!! Mul käib vist kõik tagurpidi:P Sest noh, London-Dublin on olemas juba tükk aega, ja nüüd on vaja välja mõelda, kuidas ma Riiga (issand, on mu silmanägemisel midagi viga või ongi see sõna sellisel kujul väärakas?!) saan, aga kuna ütlesin ettenägelikult, et tahaks õhtusele lennule, siis peaks see utan problem minema. Ja loodetavasti on see tuhk ikka 28.juuniks kuhugi paigale jäänud:)
Hmm, ma loodan, et ma pakkisin selle isegi-sakslastele-keerulise Thomas Manni ikka Tartusse läinud asjade hulka, mitte K. keldrisse... sest äkki ma saaks ta Riias P.-le tagastada:) Oi, ja nüüd ma saan ju oma "tulevastele korterikaaslastele" välja pakkuda, et äkki nad tahaksid oma couchsurferitele mõeldud ala mulle kaheks kuuks välja üürida:D Btw, CS on wikis ka päris kobeda ala enda alla haaranud;)
Ja see tuli ka meelde, et väga tõenäoselt oleks P45 vaja kaasa võtta.. aga esiteks, kas ma ikka sain ta kätte lõpuks? Ja teiseks, kui sain ja ta seisis selles kollases kastikeses pruuni kapi all, siis kas mul oli nii palju taipu, et see koos PPSN paberite jms kaasa võtta, kui sortisin välja, mida võiks vaja minna...
teisipäev, mai 18, 2010
to: fernə ha:lwəs
Dæm, dæm, dæm, aɪm ə dʌm læm!!! Ma vihkan kõiki eksameid, kus küsitakse ainult laialt kahte-kolme teemat ja kirjuta aga kõigest, mida tead nende kohta! Ei tule mul midagi õigel ajal meelde niimoodi, isegi kui enne olen teadnud.. Njah, vaadake parem Early Modern English'i faili laensõnade kohta, kus on need hollandi keelest tulnud sõnade grupid.. 1) sea-related terms; 2) art-related words ja 3) swear-words, sulgudes on näiteks f**k! Ma ei saa ju 31.sel uuesti Tallinnasse tulla:(
What a plunge! What a lark! Hahaa...
What a plunge! What a lark! Hahaa...
laupäev, mai 08, 2010
pikajutuplika
Nii, eksperimendi selle aasta esimesed 4/5 on läbitud:P Oli päris naljakas. Kuna läksin seekord absoluutselt igasuguse ettevalmistuseta, polnud pinget ollagi. Kuni selle hetkeni, kui öeldi, et nii, teil on nüüd 20 minutit aega kirjutamisosa lõpuni, ja mina olin alles poolel teel mõtlemisega, mis need tänapäeva noorte stressiallikad võiksidki olla..:P Olin vist liiga kauaks mõtlema jäänud, kuidas ma tegelikult seda esimese ülesande Iirimaa lastelaagrisse töölemineku kirja kirjutaksin. Mõistsin jällegi, kui ebardlik on kirjutada aja peale, käsitsi ja pidevalt jälgida, et sõnade arv üle limiidi ei läheks!! Ma olen ju harjunud kuskil kodus lösutama ja "üks idee tunnis"- kiirusel pidevate närimispauside ja internetiotsingutega töötama!:S Ja ma ei suuda end jätkuvalt sundida lihtsalt midagi suvalist kirjutama, peas vasardavad mingit tekstieditimise kommentid, a la 'poor paragraph development' ja 'weak opening sentence'... Pealegi, ma olen sõnaraamatutega kokku kasvanud! Kui mul on mingi suvaline laialivalguv sõnatu idee, siis kõplan ma mõnikord kümneid sõnu põhjalikult läbi, enne kui mõne enam-vähem sobiva leian, sest nüansierinevused loevad;)
Kuulamine algas mõnusalt, sai oma tänast horoskoopi ühe Aussie esituses kuulata:) Ma ei mäletagi enam, mis see teha käskis-keelas, aga enamusel juhtudest oli soovitus relaxida:P Aa, mul pidi olema hea päev dokumentaalide vaatamiseks ka.. Muud kahjuks ei mäleta. Teine ülesanne (see uudisele pealkirja klapitamine) algas ühe mu lemmikteemaga - PTSD! Muud jälle ei mäleta..aga väga probleeme ei tekitanud:) Samas polnud ka midagi eriti sisutihedat või suuremat äratundmisrõõmu. Ühel aastal, kui need lennu-ja rongijaama teated olid, siis lõi küll nägu särama:) See oli tookord kui üldse kõige lihtsam oli, aga õpetajad vingusid, et jube raske oli.. Võib-olla pole nad lihtsalt väga lennujaamades viibida saanud?;) Aa, viimane ülesanne seekord oli kuidagi totter. Kui sulle räägitakse pikk jutt maha ja siis on terved pikad tühjad lüngad lausete jaoks, aga sul on piirang, et võib kirjutada kuni 5 sõna, siis mina küll ei oska otsustada, milline info see nüüd muust nii palju vajalikum on, et just see sinna 5 sõnasse pressida.. Ja veel, kui normaalne oleks kirjutada küsimuste vastuseid täislausetega, siis ma tahaks näha, kuidas see küll võimalik on, kui pointiosa on juba ise sama pikk kui lubatud sõnade arv??!
Igatahes, ma tunnen jätkuvalt, et ma ei kõlbaks veel gümnaasiumigi lõpetama, nii et... eks järgmine aasta siis uuesti:D Ma ei kujuta ette, mida ma veel siis teeks, kui ma alles koolilaps olekski ja selliseid eksameid tegema peaks..:S Ju vist kirjutaks ka nagu üks tüdruk bussist, et ma olen 13-aastane ja tahaks sinna lastelaagrisse minna:P
Nende lugemisülesannete tekstid on jätkuvalt suures osas mingi uinutavalt kuiva sisuga, aga siis eksib wildebeestide sekka ka mõni filmiarvustuste ülesanne (see tehti suht maha) või filmi sisukirjelduse ja pointi kokkuviimise ülesanne, kus kirjeldatakse teiste hulgas ka ühte filmi, mida ma Edinburghs vaatamas käisin ja mõned päevad tagasi just pealkirja meelde tuletada üritasin:) Kasu kah midagi!:D
Ja eksperimendi teine tähtis osa (koolide vaatlus) läks ka asja ette. Väga sõbralik ja vastutulelik õhkkond! Kogu suhtlus käis kusjuures esmajärjekorras eesti, mitte vene keeles. Muudkui kiitsid mu ilusat nime, küsisid ega eksam liiga raske pole ja kas ikka kuulamise helitugevus sobib jms, lubasid veel viimase lõigu kirjast ka ümber kirjutada, kuigi läksin ajaga minuti võrra üle, ja suulise osa aja muutsid mul ka ära, kui ma ütlesin, et pean sel ajal koolis olema (ja rääkima kuidas 'thödrruhhtofmarrtšhhathperrsedtothöroote:P). Muide, neil on seal paljudel klassidel riikide sildid ukse kohal. Mina istusin France'is, vastas uksel oli Scotland, kõrval Marokko (inconsistent!;P), trepist üles tulles hakkas esimesena silma Italy ja nii edasi..
Eilsest nii palju, et Jason Goodwin jättis muheda mulje (ta jalutas ükskord ligi 6 kuud Gdanskist Istanbuli, oli seal kolm päeva ja läks siis koju tagasi:P). Mulle meeldis näiteks see idee, et nii kaua kui sa mingist asjast veel eriti palju ei tea, saad sa sellest kergekäeliselt kirjutada, aga kohe kui oled teemaga rohkem kursis, tulevad sisemised takistused. Kui tead, et punktist A punkti B minekuks läheb tegelikult vaja vähemalt 45 minutit, siis ei saa kohe kuidagi oma tegelast sinna 5 minutiga jõudma panna, aga kui vahemaade kaugusest veel aimu pole, on see mure vähem:) Tema tõlkija (nimesid nimetamata!) hääldus ei vastanud aga absoluutselt minu ettekujutusele..
Ja K-PAX on olemas! Believe me:) Aga Obabasse ma küll kunagi minna ei taha:S
Kuulamine algas mõnusalt, sai oma tänast horoskoopi ühe Aussie esituses kuulata:) Ma ei mäletagi enam, mis see teha käskis-keelas, aga enamusel juhtudest oli soovitus relaxida:P Aa, mul pidi olema hea päev dokumentaalide vaatamiseks ka.. Muud kahjuks ei mäleta. Teine ülesanne (see uudisele pealkirja klapitamine) algas ühe mu lemmikteemaga - PTSD! Muud jälle ei mäleta..aga väga probleeme ei tekitanud:) Samas polnud ka midagi eriti sisutihedat või suuremat äratundmisrõõmu. Ühel aastal, kui need lennu-ja rongijaama teated olid, siis lõi küll nägu särama:) See oli tookord kui üldse kõige lihtsam oli, aga õpetajad vingusid, et jube raske oli.. Võib-olla pole nad lihtsalt väga lennujaamades viibida saanud?;) Aa, viimane ülesanne seekord oli kuidagi totter. Kui sulle räägitakse pikk jutt maha ja siis on terved pikad tühjad lüngad lausete jaoks, aga sul on piirang, et võib kirjutada kuni 5 sõna, siis mina küll ei oska otsustada, milline info see nüüd muust nii palju vajalikum on, et just see sinna 5 sõnasse pressida.. Ja veel, kui normaalne oleks kirjutada küsimuste vastuseid täislausetega, siis ma tahaks näha, kuidas see küll võimalik on, kui pointiosa on juba ise sama pikk kui lubatud sõnade arv??!
Igatahes, ma tunnen jätkuvalt, et ma ei kõlbaks veel gümnaasiumigi lõpetama, nii et... eks järgmine aasta siis uuesti:D Ma ei kujuta ette, mida ma veel siis teeks, kui ma alles koolilaps olekski ja selliseid eksameid tegema peaks..:S Ju vist kirjutaks ka nagu üks tüdruk bussist, et ma olen 13-aastane ja tahaks sinna lastelaagrisse minna:P
Nende lugemisülesannete tekstid on jätkuvalt suures osas mingi uinutavalt kuiva sisuga, aga siis eksib wildebeestide sekka ka mõni filmiarvustuste ülesanne (see tehti suht maha) või filmi sisukirjelduse ja pointi kokkuviimise ülesanne, kus kirjeldatakse teiste hulgas ka ühte filmi, mida ma Edinburghs vaatamas käisin ja mõned päevad tagasi just pealkirja meelde tuletada üritasin:) Kasu kah midagi!:D
Ja eksperimendi teine tähtis osa (koolide vaatlus) läks ka asja ette. Väga sõbralik ja vastutulelik õhkkond! Kogu suhtlus käis kusjuures esmajärjekorras eesti, mitte vene keeles. Muudkui kiitsid mu ilusat nime, küsisid ega eksam liiga raske pole ja kas ikka kuulamise helitugevus sobib jms, lubasid veel viimase lõigu kirjast ka ümber kirjutada, kuigi läksin ajaga minuti võrra üle, ja suulise osa aja muutsid mul ka ära, kui ma ütlesin, et pean sel ajal koolis olema (ja rääkima kuidas 'thödrruhhtofmarrtšhhathperrsedtothöroote:P). Muide, neil on seal paljudel klassidel riikide sildid ukse kohal. Mina istusin France'is, vastas uksel oli Scotland, kõrval Marokko (inconsistent!;P), trepist üles tulles hakkas esimesena silma Italy ja nii edasi..
Eilsest nii palju, et Jason Goodwin jättis muheda mulje (ta jalutas ükskord ligi 6 kuud Gdanskist Istanbuli, oli seal kolm päeva ja läks siis koju tagasi:P). Mulle meeldis näiteks see idee, et nii kaua kui sa mingist asjast veel eriti palju ei tea, saad sa sellest kergekäeliselt kirjutada, aga kohe kui oled teemaga rohkem kursis, tulevad sisemised takistused. Kui tead, et punktist A punkti B minekuks läheb tegelikult vaja vähemalt 45 minutit, siis ei saa kohe kuidagi oma tegelast sinna 5 minutiga jõudma panna, aga kui vahemaade kaugusest veel aimu pole, on see mure vähem:) Tema tõlkija (nimesid nimetamata!) hääldus ei vastanud aga absoluutselt minu ettekujutusele..
Ja K-PAX on olemas! Believe me:) Aga Obabasse ma küll kunagi minna ei taha:S
teisipäev, mai 04, 2010
Heh, miks on alati nii, et kui mina olen leidnud, et vot see või too üritus oleks külastamist väärt, siis jõuab keegi seda enne selle toimumist veel kogu karjale soovitada!? (Umbes nagu see, kuidas nii mu põhikooli kui gümnaasiumi kirjanduse õpetajad soovitasid ikka vahetevahel üle klassi 'midagi teistsugust' lugeda, ehk siis nt midagi sellist, mida ma paar aastat varem oma kirjandis kasutanud olen..) Olen jah kade!:P Kes tahab näha/kuulda/lugeda, leidku ise üles! Ja oma viga, kui ei leia. Tough luck!
Üks hea brittide retsept selle Birminghami tüübi poolt:
Take some Picts, Celts and Silures
And let them settle,
Then overrun them with Roman conquerors.
Remove the Romans after approximately 400 years
Add lots of Norman French to some
Angles, Saxons, Jutes and Vikings, then stir vigorously.
Mix some hot Chileans, cool Jamaicans, Dominicans,
Trinidadians and Bajans with some Ethiopians, Chinese,
Vietnamese and Sudanese.
Then take a blend of Somalians, Sri Lankans, Nigerians
And Pakistanis,
Combine with some Guyanese
And turn up the heat.
Sprinkle some fresh Indians, Malaysians, Bosnians,
Iraqis and Bangladeshis together with some
Afghans, Spanish, Turkish, Kurdish, Japanese
And Palestinians
Then add to the melting pot.
Leave the ingredients to simmer.
As they mix and blend allow their languages to flourish
Binding them together with English.
Allow time to be cool.
Add some unity, understanding, and respect for the future,
Serve with justice
And enjoy.
Note: All the ingredients are equally important. Treating one ingredient better than another will leave a bitter unpleasant taste.
Warning: An unequal spread of justice will damage the people and cause pain. Give justice and equality to all.
Aga mul on tunne, et mõned koostisosad on ta välja jätnud. Nii et huvitav, kas see asi tuleb niigi juba 'bitter' või võib igaüks lihtsalt ise kokkama hakates nö oma maitse järgi aineid kokku segada, ilma et maitse mõruks keeraks..
Üks hea brittide retsept selle Birminghami tüübi poolt:
Take some Picts, Celts and Silures
And let them settle,
Then overrun them with Roman conquerors.
Remove the Romans after approximately 400 years
Add lots of Norman French to some
Angles, Saxons, Jutes and Vikings, then stir vigorously.
Mix some hot Chileans, cool Jamaicans, Dominicans,
Trinidadians and Bajans with some Ethiopians, Chinese,
Vietnamese and Sudanese.
Then take a blend of Somalians, Sri Lankans, Nigerians
And Pakistanis,
Combine with some Guyanese
And turn up the heat.
Sprinkle some fresh Indians, Malaysians, Bosnians,
Iraqis and Bangladeshis together with some
Afghans, Spanish, Turkish, Kurdish, Japanese
And Palestinians
Then add to the melting pot.
Leave the ingredients to simmer.
As they mix and blend allow their languages to flourish
Binding them together with English.
Allow time to be cool.
Add some unity, understanding, and respect for the future,
Serve with justice
And enjoy.
Note: All the ingredients are equally important. Treating one ingredient better than another will leave a bitter unpleasant taste.
Warning: An unequal spread of justice will damage the people and cause pain. Give justice and equality to all.
Aga mul on tunne, et mõned koostisosad on ta välja jätnud. Nii et huvitav, kas see asi tuleb niigi juba 'bitter' või võib igaüks lihtsalt ise kokkama hakates nö oma maitse järgi aineid kokku segada, ilma et maitse mõruks keeraks..
pühapäev, mai 02, 2010
ho guardato la TV /ti:vu:/
Eile oli lahedalt kummaline õhtu Rai Uno seltsis Ti lascio una canzone't vaadates:) Nad kuradid laulavad seitsmeaastasena ka nagu tõelised profid!! (Ühe tema video all oli kommentaariks "Sei bella e dolce come un muffin!!":D) Ja nii võimsate häältega! Päris tore on pika jutuvada seest üksikuid tuttavaid sõnu välja pikkida:D Ancora...millenovecentosettantacinque...allora.. senza...canzone... inferno.. per lei.... quando.... stasera...asesso... nostra bambini....pranzo....ieri...viaggio...perfetto....prossimo...
Kusjuures, kes tahab ühte kurba aga head BFMikate lühifilmi näha, siis tuleb kiiresti seda ja seda vaadata, sest varsti võetakse need maha. S., muide, sinu ema tütar mängib ka selles!!
Kusjuures, kes tahab ühte kurba aga head BFMikate lühifilmi näha, siis tuleb kiiresti seda ja seda vaadata, sest varsti võetakse need maha. S., muide, sinu ema tütar mängib ka selles!!