laupäev, jaanuar 29, 2011

at least at last

Nii, külalised on jällegi läinud ja tühi tunne on tekkimas. Asjad on läinud, elutoast on poiste töölauad kadunud, nagu ka täiskülmik ja 157kg kraami, mis Saksamaale shipiti. Minu kohvrike sõitis ka Eestimaale ootama ja teises on parasjagu paar-kolm asja sees, mille ise kaasa võtan. Nüün täpselt nädala pärast istun lennujaamas ja umbes tunni aja pärast tõusen lendu.

Kogu see väljakolimisolek ja tegemised on pidevalt turjal. Ja eriti tore on see, et kui pesumasin kinni kiilub, siis seda parandanud onu mingi teise osa ära lõhub, et uuesti parandama tulla, ja siis mõne aja pärast lõpetab veepump töötamise, nii et vaid köögi külmaveekraanist veidi vett tuleb, kui mõni duši all on.

Päike tuli korraks välja. Mõtlesin, et peaks kinno minema. Saaks midagigi näha siin. Kui neljapäeva õhtul E. ja S.'iga ringi käisime, siis jõudis järjekordselt kohale, kuidas ma pole siin ikka midagi näinud-teinud ega kusagil käinud. Parasjagu siis kui The International Bar'i juurest eemalduma hakates pisar silma tuli, möödus minust DAMIEN RICE! Suurest üllatusest mainisin tema nime kõva häälega, nii et ta veel tagasi vaatas.. Nii et isegi kui ma midagi näinud pole, siis vähemalt Kedagi olen:) And inside I'm dancing, once. Seitse ja pool kuud on pikk aeg.

teisipäev, jaanuar 18, 2011

call of the day

Yey, küll oli tore päev alles. Polnud pea ühtegi asja, mis normaalselt ja korrapäraselt töötanud oleks. Alates sellest, et eile hommikul, kui see uus tüdruk pidi oma treeningperioodi alustama, aga kohale ei ilmunud, ja tuli välja, et ta ei kavatsegi tulla ning on teise töö leidnud, ja me peame nüüd uuesti otsinguid alustama. Siis sidruni-juiceri tuksiminek, ja tagatipuks kõige põhjapanevam - triipkoode ja muid silte printiv masinake otsustas kleepsupaberit niimoodi närima hakata, et murdis paar hambakest oma hammasrattal, nii et selle momentaalseks parandamiseks ei aita isegi doktorikraadist (millest oli aga muude jurade lahendamisel palju abi), ja parandusse saatmine tähendab kahenädalast seisakut, uue kohalejõudmine kahepävast ümbervangerdust. Istusin siis pool tundi telefoni otsas, et teha "endale" konto mingis netipoes, mis ei tahtnud meie asutuse aadressi kuidagi sisse võtta, nii et pidin selle klienditeenindaja kaudu kõike täitma ja muudkui vassima. Nael oli see kui küsiti, et kui kaua te seda firmat omanud olete - eeeem, ma ei oskagi nüüd öelda.. about 5 aastat:P No ja kõik muu selline.
Üks teine kõne oli ka muidugi tore - üks rullnokast delivery-guy, kelle sildifirma oli saatnud pakki kohale tooma, helistas ja uuris, et kuidas ikka sinna kohale tulla. Ja seleta siis ühte või teist teed pidi, aga ikka aru ei saa. Lõpuks jõudis talle kohale, et ah see nende sotsiaalelamute lähedal kohe, jah. :P Well, noh.. I guess so.
Ja see on ka tore, et mõni oma eelmise kuu paberitöö täiesti tegemata on jätnud, nii et nüüd torssis poemanagerid helistavad ja kurdavad, et no statement-no pay. Hmm.. kaos kui tore:) Ja mõni istub seal "tantramäe" otsas ilma internetita ja kõhugripiga. Heh.

Later!
S.

reede, jaanuar 14, 2011

parandused

Täna on KEVAD! Päike paistab (vahelduva eduga) ja mütsi-mantliga on liiga soe väljas käia.

Olen nüüd pea kaks nädalat juba tööl vastu pidanud. Ilma N'ta on palju tsillim olla:) Eks saab ju ka kõik need tülikad asjad lõppude lõpuks ise ära aetud, aga üldiselt pole pidevalt sellist tunnet, et keegi kukil istuks.
Kuna mu nädala tundide arv (mida oli niigi 6h võrra suurendatud), sai eile 12.30 täis, siis tulin tulema ja hakkasin kõige sellega tegelema, mille jaoks ajast siiani puudu on jäänud (nädala sees on kõik pärast tööd kinni ja nädalavahetusel olin haigena kodus). Käisin pangas, et nad mu internetipanga lõpuks ometi korda teeksid. Olin neile paar õhtut järjest helistanud, aga kui menüüst läbi mõne inimeseni jõudmine võtab veerand tundi ja siis see totu ütleb ainult, et kõik on ju korras, siis pole palju kasu;) Ja ega see panga klienditeenindaja ka targem polnud. Helistas veel kellelegi kaheksandale ja too soovitas igaksjuhuks kõik ankeedis olevad telefoninumbrid kirja panna, et äkki sellepärast näitab nagu poleks ma registreerunud. Aga ju selles ka polnud asi, sest koju jõudes proovisin ja ikkagi sama jama! Võttis turtsuma ja siis B valis juba uuesti panga numbrit. Mind tuleb ikka kõiges (kurat!) tagant torkida. Eks ma siis turtsusin järjekordselt oma probleemi sellele neiukesele ka ja siis pidin läbi kahekordse kõne kõiksugu koode sisse toksima, kuni näitas juba, et mingi kood on ka vale. Mida rohkem tagasikäike tekkis, seda enam ma mõtlesin, et mille kuradi pärast ma üldse sellise pangaga jaman, kes ei saa kolme kuuga kontot avatud, ja siis võtab intenetipanga töölesaamine veel kolm kuud (alates hetkest, mil selleks eraldi neile helistad ja 20minutilise andmekontrolli läbid, milleks pead kusjuures teadma senditäpsusega, mis su viimased sissetulekud-väljaminekud olid!)... Lõpuks tuli igatahes välja, et neil oli mingi "ok" seal vajutamata jäänud vms, ja sain lõpuks oma koodid-värgid tööle. Ja kui olin sisse loginud selgus, et ega sealt ju nagunii midagi tarka teada ei saa!:D Ülekandeid saan ehk hakata tegema, kui see koodikaart kohale jõuab..

Saapad viisin poodi ja anti järjekordselt uued:P Seekord lubati juba valida ükskõik millised kogu poest, aga kuna mulle ei hakanud midagi paremat silma, siis otsustasin samade kasuks. Ehk seekord läheb õnneks. Kolm on kohtuseadus. Ja selle vastu, et mul kolm ilusat lillat Blowfishi kingakarpi kapis istub, pole mul praegu midagi - ehk tulevad kolimiselgi kasuks.
Saapaid puhastades avastasin, et tööpapudele on ka iseenesest mingi auk sisse tekkinud. Ecco rahvas nii kergekäeliselt uusi asemele ei anna, aga võtsid sisse, et managerile näidata. Nädala pärast kuuleb.
Tööl said vist ka kõiksugused pakendid-sildid-toiduained tellitud. Üle 10 telefonikõne vast ei läinudki. Eriti naljakas on see, kui tuleb mööda maja ringi joosta ja otsida inimest, kes saaks mulle anda telefoninumbri, et hummusepotsikuid tellida, sest N'l seda jäetud polnud ja nemad tellivad samast kohast. Ma poleks varem arvanud, et nii kaootiliselt saab ka firmat pidada..:P (ma põhilistest valukohtadest parem blogis ei kirjuta;))

Asjaajamistest on vaja veel Ryanairiga sotid selgeks teha. Ja N numbrid üle kontrollida;) Ja nädalavahetusel on ehk aega ka CS vastamatajätmised korvata ja itaallased üle uudistada. Ja välja selgitada, kellelt ma pean hakkama seda paberit taga ajama, mille tagajärjel üks teine paber 7.veebruaril allkirjad peale peab saama.

Haaaaaaaaaaaaa!:D Martinile tuli just listi e-mail, et Herr Fabianowski doktoritöö läbis kaitsmise ja isegi parandusi pole vaja teha!!:D Mis tähendab ka seda, et mina olen kihlveo võitnud:P

Ja veel - ostsin just piletid 21.jaanuariks Nouvelle Vague'i kontserdile!!:D

Näh, sõnusingi ära - just tuli siuke vihmaladin, et selle alla küll jääda poleks tahtnud.. Aga enam pole nii hullu - ainult kolm nädalat veel!!:D Täna tegin hommikusöögiks pannkooke ja meil oli kapis veel veits Nutellat, nii et tuli kohe ette, et ühes Torino raamatus mainiti, et see on parasjagu šokolaadilinn ja Nutella kodulinn ka:) Lal-lal-lal-lal-laa-laa-laa-life is wonderful..:)

Dublinist jäävad mulle head mälestused kui linnast, kust on võimalik €2 eest 30 banaani saada, et siis neist laadungitena smuutisid vuristada ja ühte ammust Bahá'í Natania-Davidi-Shahini-Kertu banaani-šokolaadi kooki proovida:)

Kuulmiseni!
S.