laupäev, august 07, 2010

mayhem-rahu

Shanghai olevat väidetavalt rahulik:P

Keegi on umbes sama juttu kirjutanud kui mina aeg-ajalt mõtlen..

Start reading a book today. Haa, alustasin juba ammu, aga täna just seletasin M'le, kuidas ma ootan magamaminekut, et saaks lugema hakata. Vabadus ju:)

Send a message to an old friend today. Mul on plaanis neid vähemalt kaks saata. St kahele inimesele. Kuigi 'old' on mõlemas mõttes suhteline. Ja vanus on ikka nii tähtsusetu asi tegelikult! Meil tulevad augusti lõpus külalised. M ütles, et kuna neid on vist 5, siis ta juba kupatas osad hostelisse ööbima. Mille peale ma küsisin, et vanad nad siis on (ses mõttes, et põrandapinda jagub ju küll). Ta pidas väikse mõttepausi, mille ajal torkasin vahele, et kas umbes our age. Muie:P Ehk siis.. 21, 27 ja 30 või?

Päevakajalist ka.. Täna, nagu reedetele kohane, saime varakult tulema ja Andy sai oma arvele ka minu palga, nii et lippasime panka. Ootasime terve järjekorra ära ja siis kui ta PIN number'it (siin kasutavad kõik selles väljendis eranditult redundancy't!;P) kolm korda valesti oli pannud, andis alla. Ma mõtlesin, et see on nagu Murphy ikka küll. Enne oli Natasha üritanud telefonitsi kolme eri astme pangatöötajaga rääkida, et äkki oleks võimalik, et tšekke saaks ka ilma Ennisesse minemiseta käshida, aga nii vastutulelikud siin muidugi ei olda. Aga mingite hiinakeelsete telefonikõnede tagajärjel asus A uuesti järjekorda ja tuli rahahunnikuga tagasi;)
Seejärel lippasin mina tax office'isse. Kõigepealt heitsin pilgu neile blankettidele, mis seal avalikult vedelesid. 12A tundus kasulik. Võtsin näppu ja läksin infolauda. Kuna mul tuli viimasel hetkel meelde, et see pole ju koht, kus seletada, et mul panga jaoks mingit suvalist dokumenti vaja on, siis sai ehk tegelikult palju vajalikum asi nagu teine kärbes lapatsi alla löödud. Ehk siis see, et P45 puudumisest jama ei tekiks. Ja nüüd on aadressid ka klappima saadud, nii et vast ei pea kuu aega tühja ootama kirja, mis kunagi ei saabu;) Küsiti, et kas see oli 2008, kui ma viimati siinmaal olin. Eeem... mina pean mäletama või?:P (-eiei, ma ei öelnud seda!) Ja et kui kauaks seekord on plaan jääda :P Njaa.. paar päeva tagasi oleks nad mulle vist öelnud, et vabandust, aga see paber ei jõua nii kähku kohalegi, aga praeguse seisuga läks kirja "umbkaudu veebruarini". Pärast seda ostsin endale (muu hulgas) talvesaapad/sussid..:P

Ja ei - ma ei tapa end siin igapäevaselt 19-tunniste tööpäevadega. Järgnevad paar nädalat tulevad lausa pooleldi puhkus, ja siis ... Electric Picnic:D Pärast ühte randomlikult kujunenud smuutibreigijutuajamist esitati mulle spetsiaalselt pakkumine:)

Oh my... even minu kell näitab varsti peaaegu sama numbrit nagu hommikul ärgates;S Ja ma pole tegelikult ei lugema hakanud ega meilidele vastanud (37 akna vaheldumisi klõpsimine pole eriti abiks neile) ega nädalavahetuseplaane paika pannud (täna ma nähtavasti Limericki ei jõudnud, et K.A. etendust näha). Homme on muidu mitu CS üritust ja kolme inimesega on jätkuvalt kokku saamata.. Hmm..

Kusjuures, ma pole kunagi eriti laulude sõnu kuulanud (mõned üksikud juhud välja arvatud), aga kolmapäeva hommikul tööl omas mullis olles hakkas Dido mulle kahtlaselt kõrva... Mõned read tunduvad tuttavamad kui neis kirjades, mida kellelegi öösiti saatnud olen ja pärast millegipärast uuesti näen;)

Kommentaare ei ole: