neljapäev, november 29, 2012

ära hõiska enne hommikut..

Ja sajab meilgi siin lund. Mitte küll nii tormiliselt kui teil seal, aga kes teab, mis veel tulema võib hakata..

kolmapäev, november 28, 2012

valge

Ei, ei saja meil siin veel lund, (mis sest, et jõuluturud on juba avatud). Vihma aga küll. Sellist parajat Iirimaa seenekat. Ja vahet pidamata, nii et isegi toas sees ei taha pesu ära kuivada (ma olen nüüd aru saanud, miks pesukuivati Sealmaal palju hädavajalikum kodumasin oli kui näiteks pliit). Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Täna hommikul sai väike tripp kesklinna tehtud (kohe jõuan ka selleni, miks) ning tagasiteel oli ometi kord piisavalt valge, et märgata, et see väike apelsinikarva seintega Bäckerei, mis meie kodu ja metroopeatuse vahele jääb ja minu siiakolimise hetkel veel täiesti töökorras oli, on vahepealse pika puhkuse järel hakanud jällegi ellu ärkama. Nad on oma aknad läbipaistmatute kiledega kinni tapitseerinud, et uudishimulikke õrritada, aga täna seisis aknalaual üks kaheldava maitsekusega lambilühter, mille taha kiusukardina seelikusaba kinni oli jäänud, nii et sain natuke sisse piiluda ja seal käivat remonti jälgida. Sain jällegi kinnitust, et sakslased kohe kuidagi värvilisi seinu ei salli! Apelsinisusest on saanud kunstigalerii või haiglapalat hallikasvalgete seintega...Passipiltide tegemiseks sobiks need ka muidugi hästi. Ja vaevalt, et see vaid vaheetapp on, sest uksel seisva töökuulutuse järgi peaks seal küpsetustöö juba paari päeva pärast algama. Loomulikult saksa keeles.

Valgetest seintest rääkides.. jõudsin eile selleni, et kui ma end kohe keeletestile kirja ei pane, siis jääb mul sellesse unistuste magistriprogrammi kohe kindlasti kandideerimata. Kui ma USA ja UK teste võrreldes nende head ja vead kaalule panin, leidsin üllatuslikult, et idee poolest meeldib mulle TOEFL tunduvalt rohkem - kujutlege vaid seda imet, et nad testi täiesti arvutipõhiselt teevad!;) Pealegi lubasin endale kunagi, et ma rohkem ühtegi sellist haiget päheõpitud reeglitega eksamit ei tee nagu seda on gümnaasiumi inglise keele eksami suuline osa. Ja see kuulamisosa vastuste teisele lehele ülekandmine... nagu kiviajast oleks! Paberile kirjutamine tundub ka palju aeganõudvam tegevus kui arvutisse toksimine, nii et tuleb kirjutamise osas sisu mõtlemisega kiiremini hakkama saada. Njah, pärast ameerikapärase proovitesti läbivaatamist jõudsin siiski järeldusele, et olen pigem ikka konkreetsust armastav inimene, ja kõik need abstraktsusemullilised valikvastused tunduvad mulle ühesuguse hämamisena. Võib-olla lihtsalt harjumise asi, aga kuna mul ümberharjumiseks aega pole, jään parem vana rasva peale lootma ja virisen selle vanaaegse ja konservatiivse süsteemi üle:)

Niisiis sundisin end brittide absurdseid reegleid järgides registreerimist läbima ja imestasin, et nad mult eelmise kuu elektriarvet ei nõua.. Kuigi nad oma kodulehel uhkelt teatavad, et "All communication is done by email", tuleb neile tigupostiga Berliini väljaprinditud registreerimise kinnitus, pangaülekande tõestus, ID kaardist või passist tehtud koopia ja passipilt saata. Nagu väljaprintimine nende toimingute või dokumentide õigsust tõestaks! B esimene reaktsioon oli, et tal võtaks mõne sellise paberi "leiutamine" arvatavasti vähem aega kui nende välja printimine ja/või koopiate tegemine. Foto puhul on muidugi terve rida reegleid, nii et kui ma siis öösel avastasin, et minu ainukesed olemasolevad passipildid lisaks sellele, et nad on vanemad kui lubatud pool aastat (aga keda see ikka huvitaks!), ka 2-3 mm liiga väikesed on, tuli kasuks, et meil veel üks sein puhta valge on.... Neaksin end muidu vist elu lõpuni, kui mind nende 2 mm pärast testi tegema ei lubataks :P Nii et üritasin oma tülpinud ja unise näo võimalikult neutraalseks moondada ja paar klõpsu ära teha. Panime siis 6 tk nö ühele fotole ja käisime täna ühes nö rohupoes seda "ilmutamas". Loodan, et pildi kvaliteet ei reeda, et see professionaalses kohas tehtud pole - 27 sendi eest 6 tükki pole just paha tehing:P Vähemalt polnud kääre sisse lüües hirmu, et kui nüüd vildakalt lõikan, tuleb kõike otsast peale alustada.. Millimeetritäpsusega lõikamine on päris hea käeline harjutus:D
Kusjuures, enne testi tegemist tuleb, nagu autojuhilube taotledeski, kohapeal nagunii foto teha. Isiku tuvastamiseks. Sellepärast peavad alla 18-aastased ka kvanematelt kirjaliku nõusoleku saama, et üldse testi teha. Igatahes... et ma nüüd ei unustaks selle käsitööfoto tagaküljele oma nime kirjutada. Muidu arvavad veel, et saatsin kellegi teise pildi ;P

Ja siis postmargijahile ja kooli... kui veel Hausaufgabeniteni (oeh, kuidas seda lõppu nüüd külge kleepidagi?) ka jõuaks oleks eriti tore:)

Tervita iseennast!
(B kavatseb alustada selleteemalise pealkirjaga blogi kirjutamist Grüß Gott'i vastu "võitlemiseks", nö seeriast "ema sul on.../ise oled...")

Kui juba, siis juba! Näe, siin ka mõned toredad sakslaste kohta käivad stereotüübid. Olgu öeldud, et minu 1.5 palli kümnest võimalikust vist eriti kõrget akulturatsioonitaset ei näita, aga vähemalt sellega olen ma väga rahul, et minu 2017. aasta kalender on sama valge kui sakslaste seinad :D Ja Ritter Sport'i õnneks tegelikult selliste "originaalsete" maitsetega ei müüda, isegi selles vinges muuseum-kohvik-poes Berliinis, kus saad saja (ok, liialdan vist) komponendi vahel valida ja lasta endale kohapeal täpselt endale sobiva maitsega tahvli valmis plökerdada.

Ja uus katse.. Tschüss!
S.

neljapäev, november 22, 2012

Oi, ma leidsin täna niiii palju huvitavat lugemismaterjali, et ei saanud silmi ekraanilt lahti..pole just kuigi hea asi tegelt, kui teatud asjad kiiremas korras tegemist vajavad, aga nii see juba kord minuga on.
Igatahes, siit tuleb nimekiri, kes huvitatud (see on rohkem sellepärast, et ma ei leia oma kaootilisest bookmarkidekogust varsti enam midagi üles, kui ma neid kuidagi pealkirjastatud kujul välja ei kirjuta):

1. Work less, play more and stop screwing the planet

2. "The fact that nearly half of the people in the United States don’t even understand evolution well enough to realize it isn’t a question of belief should show us that there is a fundamental intellectual deficit in this country."

3. Can a bike-powered blender really save the world?

4. samal soonel

 5. "Sharespray"

6. lihavabasusest

7. "Paul McCartney once said: "If slaughterhouses had glass walls, we'd all be vegetarians". Well, if people could see the state of war-torn Iraq, we'd all be cyclists."

8. ja lõpuks ka see, kuidas ma kõigi nende seotud teemadeni jõudsin..

9. kaotab see, kel on surres kõige rohkem mõttetuid asju

(Mõtlesin, et vahelduseks peaks saksa keele asemel oma inglise keele jäänukeid ka natuke roostest puhtaks pühkima, nii et..)


Ja Löwenzahn!!:D

kolmapäev, november 21, 2012

meeldetuletus

Laupäeval on rahvusvaheline ostuvaba päev!! Ärge siis seda ära unustage:)

Kuidagi tuli sellega seoses meelde, et meie äsja kahenädalaselt Brasiilia-puhkuselt tagasi jõudnud saksa keele õpetaja mainis tänase tööotsimise teema juures, et keegi poliitik oli välja tulnud ideega, et annaks igale inimesele (ma ei tea, kas see oli Saksamaa-spetsiifiline või suurema/väiksema mastaabiga idee) 1000 eurot ja kes rohkem tahab saada, peaks tööd tegema. Et kui kogu poliitikute raha ümber jagada, siis... :P Polekski nii paha idee. Kohe näha, et palgad on siin vist natuke teises kaalukategoorias. Ma usun, et paljud inimesed teeksid siis vabatahtlikult tõesti seda, mida nad tunnevad, et peavad tegema. Ja reaktsioonile "But somebody still has to make money!" ütleks lihtsalt, et egas seda pidevalt ka juurde prindita, see on lihtsalt ringluses. Väärtuse tõus või langus oleks aga vist suht ettearvamatu. Aga mis sest ikka, rahavaba elu olevat tunduvalt realistlikum idee:D

Näedsa, see on see, millest ma rääkisin..

Wer wenig sagt, kann nicht so viele Fehler machen..;)

Ma otsustasin oma mök-mök suhtumist muuta ja (vähemalt vahelduseks) siia midagi kirja panna. Seda sellepärast, et ma sain just..eem..eile vaat et nagu kaebekirja (positiivse:), et mu blogi istub omadega jätkuvalt suves, kuigi meil siin (ja teil seal kindlasti ka) juba poolest päevast just nagu kott pähe tõmmatakse ja sügisestest värvilistest lehtedest pole enam kuigi palju alles. Eelmisest šokolaadilaarist ei jäänud just palju alles, muidu oleksin juba B'le tööle nö advendikalendri teinud. Ok, noh, natuke on laiskuse ja muude faktorite süüd ka, aga sellegipoolest. Oma advendikalendri mõtlesin teha sellepärast, et esiteks loomulikult saab siis šokolaadi ilma igahommikuse "oeh, ma lähen paksuks niimoodi" jututa kaasa sokutada:) Teiseks, kui neil kontoris ringi vaadata, siis just sellised lapsikud asjad pea igal laual ja arvutipealsel vedelevadki, nii et see sobiks ideaalselt:) Kolmandaks saaks vähemalt mõned leheküljed neist lõpututest tasuta saadetavatest reklaamidest ja kolmekordse ajakirja mõõtu kataloogidest kasutatud, vägagi otseses mõttes:) Nagu ka see liimipulk, mille leidmiseks enne pool linna läbi käia tuleb, sest ega keskmistes Aldides/Rewedes/Tengelmannides siin ometi sellist luksust ei müüa, selleks tuleb nö Lõunakeskusesse sõita. Ja neljandaks see kõige peamisem põhjus - kuna me 18.dal Euroopa suurimasse linna (kus tänu Allahile mingit totakat jõulueelset hullust olla ei saa!) sõidame, siis läheksid paar viimast "aknakest" kalendris võibolla juba selle aja peale halvaks, kui me läbi jõulude (seekord siis poola-saksa traditsioonidega) ja häkkerikonverentsi ükskord tiiruga koju tagasi jõuame.

Muide, mul on vist mingi haigus küljes. Aer Lingus saatis mulle täna oma uudiskirja, nagu nii mõnigi kord. Seekord tegin ma selle aga lahti ka ja avastasin, et ega New Yorki või Torontosse lendamine palju kulukam pole kui Eestisse... Njah, kui ainult töö ka olemas oleks.. Kel töö on, siis palun!

Kuulasin just praegu poolkogemata Jaak Printsi TEDxTartu videot, kus ta korrutas ikka ja jälle, et "me vajame teadmatust". Jah, seda tõepoolest. Ma soovin ka, et inimesed ei võtaks teatud asju iseenesestmõistetavalt. Et me oskaksime rohkem "sündmustele seljagaseismist" kasutada. Et me oskaks unustada need etteaimatavad, ette teada olevad situatsioonid.
Jah, tõsi ta on, et me mäletame seda, millest oleme aru saanud, ja seejärel laseme neil külmaks ja loiuks muutuda. Panen seda keelekursusel iga päev järjest enam tähele. Kuna meid on "õnnistatud" pideva õpetajate vahetusega, siis tuleb iga paari tunni tagant end jälle kord tutvustada ja teatud fraasid on muutunud täpselt sellisteks ah-jälle-see ütlusteks, millest aga 90% juhtudest kogu grammatika välja imetud on (haa, teeme seekord siis kõrvallause saksa keele süntaksi kohaselt;P). Kuna ma meie U-tähe põhjas istun, siis võttis järje minuni jõudmine parasjagu nii palju aega, et ma jõudsin ilusti paar päris lause moodi lauset välja mõelda (sh eessõnadele ja käänetele ja lausete sidususele mõeldes), nii et õpetaja tegi suured silmad ja küsis, et kaua ma siin olen olnud. Kui kuulis, et augusti lõpust alates, ehk siis umbes sama nagu vist grupi keskminegi, küsis, et kui kaua ma siis enne tulekut omal käel saksa keelt õppisin. Haa-haa:P Aga noh, ta pidas meid üldse veits pikaldasteks vist, sest erinevalt teistest õpetajatest, kes meil siiani olnud on (ja neid on kahe ja poole kursuse peale kokku juba hea 8), rääkis ta praktiliselt lihtlausetega ja justkui veerides. See vist tekitaski natuke trotsi ja tuli tahtmine talle paar päris lauset vastu öelda ja näidata, et pole me nii lollid midagi! Me C. ja N.'ga ringutasime seal akna all juba tükk aega, oodates, millal ta lõpuks oma venitatud pausidega laused lõpetatud saab. Mõnikord lihtsalt on nii, et kannatus käib peale nagu pissihäda ja kohe kuidagi ei suuda lihtsalt istuda ja kuulata, kui samal ajal võiks eluga nii palju asju korda saata ja iga selline minut tundub raiskamine.

Muide, eile saime esimese kursuse inimestega kokku ja kuna paar tükki neist inglise keelt ei räägi, tegime "reegliks", et räägime ainult saksa keeles. Kultuurilistest erinevustest tingituna tuli arvestada vähemalt 40-minutilise ooteajaga;) Esimene tund aega, enamjaolt pooliku grupiga oodates, (ma kauem kahjuks olla ei saanud) oli igatahes ülimalt naljakas:D  Ja noh, midagi saab ju räägitud ka juba. Näiteks õpetajate kirumine tuleb meil kõigil hästi välja:D Ja mõne üksiku kiitmine ka  - meie Hiinast pärit õpetaja on näiteks minu edetabeli tipus hetkel. Aga laupäevase lauamänguõhtu teeme igatahes "kein Deutsch". Muidu oleks vist vaikus majas. Või räägiksid ainult doktor-insenerid omavahel..:S Igatahes, ootan huviga. Eelmine kord said kõik guugeldajad minult igatahes Carcassonne'is pähe:D

Aga praeguseks siis tadaaa!!:)
S.