palju ja rohkem

Vaatasin praegu oma vana kalender-märkmikku.. Praegusel ajajärgu kohal olid väga põnevad kirjutised. Kaks aastat tagasi oli nimelt potsatamiskuupäev:) Ja reede öösel otsustasin ma inimeseks hakata.
Aga ega praeguses elus käes olev etapp ka just igavusega hiilata ei oska! Paras maraton. Ja vihma sajab ka nagu siiski, pidevalt ja palju. Ja jalad on koguaeg märjad. Homme võtan vaba õhtu ja lähen pidžaamapeole, laupäeval istume koolis ja "joonistame puid". Pühapäeval pean veel paar raamatut läbi saama ja siis asjad kokku viskama, et esmaspäeval sõitu minna. Ja taaskord tõusen 26.dal lendu:) Hakka või uskuma, et numbrid tähendavad midagi. Ja esimesel juulil sündinud inimesed võiks klubi teha (ja minuga rohkem suhelda)! Tore, et vähemalt üks seda teeb..

Ma tahan endale kollaseid kummikuid!

lumetas

Asjad hakkavad vaikselt kuhjuma. Põrandale. Nagu Solarises kinosaali lagi. Nii et ma teen virnu ja ladustan märkmepabereid teha-vaja nimekirjadega. Väga armas, kui lugemisnädalaks veel muid ülesandeid kuhjataks:S Sest ma kavatsesin seekord läpaka koju jätta ja need kilod hoopis 14 šoksitahvliga täita;) Raamatuid vedada oleks ka koormav..

Hämmastav, kuidas üks konspektis leiduv sõna võib tekitada sellise guugeldamisahela, et läheb juba meelest, mis see esimene sõna oligi.. Ammugi siis see tekst, mille näites see sõna esines. Ainult et miskipärast tõmbab mind ikka rohkem nende mitteakadeemilist laadi linkide poole ja nii ma siis lõpetangi ringiga tagasi Buckfastini jõudnuna:P

Would you describe yourself as being disabled?

Jään huviga ootama aega, millal mõnel minu tööankeedil samasugune küsimus laiutaks:P

Uue aastaga seoses... Luban, et üritan rohkemad asjad lõpuni viia, ja samas ka rohkemaid alustada. (Palun siinsele allikale viidata, kui seda punkti rikun!)
Selgust tahaks. Ausust, otsekohesust ja otsuseid. Nii endalt kui teistelt.
Tahaks, et see "vahel on tunne, et kõik on võimalik" külastaks mind tihemini. Ja et tolle teise, pikema lause "vahel" seda kunagi ei teeks:)

Ja tahaks, et kunagi juhtuks selline ime, et kõik need, keda ma tahaksin oma sünnipäeval näha, saaksid ka tegelikult minuga samal ajal samas kohas olla, mitte poleks mööda ilma laiali. Aga jah, mõni asi peab ju ka unistuseks jääma:)

who stole my voice??

Ma pole kunagi see, kellel hääl ära oleks! Ja nüüd ma siis tean, kuidas tumm olla oleks... Tore on, et mul homme seminar on:S Äkki ajab viipekeeles läbi...:P

inimlikkuse ja headuse eksperiment

Läksin täna tund enne raamatukogu sulgemist sinna, et üks esmaspäevaks oluline raamat läbi lapata. Ja kuna seal kõik edasi-tagasi trallisid ja kõva häälega juttu ajasid jms, siis jõudsin 400st leheküljest umbes sadat vaadata. Ja küsisin vahetult enne kella seitset, kas oleks mingi võimalus eritingimustel see raamat niimoodi koju kaasa võtta, et ta homme 10.02 tagasi toon, ja vaatamata väikestele kõhklustele tegid nad tsiuh-tsäuh ja mina tänasin südamest:D

kraanamehed ja konformsus

Ma ei saa aru, mida need kraanamehed ikka veel mu akna taga teevad. Ja mina veel mõtlesin, et ma elan liiga kõrgel korrusel, et keegi niisama "möödaminnes" aknast sisse vaataks:P Ma lehvitasin neile juba korra ja siis me naersime vastamisi. K. mõtles, et võiks neile teed pakkuda:) Oleks päris vahva. Sellisel kellaajal, ja sellises nö avakõrguses.

Kuna meil läks siin igasuguste asjade arutamiseks, siis asusin nüüd oma konformsuse materjale lugema. See on kuidagi väga nauditav kui suudad end sellistel hetkedel kätte võtta. Noh, eks ma ise pakkusin välja, et võiks enne seminariettekannet veits koos konsulteerida. Jama ainult et see tähendab kuuendat puudulikku uneööd ja järjekordset kümnest kaheksani koolipäeva.. Niipalju siis nendest tudengipäevadest, mis väidetavalt homseni kestavad...