neljapäev, juuni 02, 2011

did you know?

Mul oli juba ammusest ajast ühes aknas umbes kümmekond Tallinna Virtuaalse Ülikooli ettekannet avatud, aga polnud siiani olnud mahti neist ühtegi vaadata-kuulata. Nüüd siis tahtsin hakata neid tab'e sulgema, aga enne ju ei saa, kui oled aimu saanud, millest seal räägitakse, eksole...;) Mõned olid nii kohutava helikvaliteediga, et midagi polnud võimalik kuulata, mõni lihtsalt kohutavalt aeglane ja seega piinavalt tüütu, aga siis jäin pidama ühel, mis mu tähelepanu täielikult haaras. Nimelt sellel, mis rääkis heaolu ja ökoloogilise jalajälje suhestumisest riigiti. Kui on teada, et paljud Aafrika riigid on kesised mõlemal teljel ning paljud nö Lääne riigid nagu USA kipuvad teise äärmusesse, siis on ka selliseid oaase nagu Costa Rica, mis oma jalajälje väiksusele vaatamata on oma elanike jaoks !The Happiest Place on Earth" (ja ma ei räägi Disneylandist;)). Ja siis teistpidi diagonaalis Costa Ricale on meie väike Eesti, mis vaatamata oma kes(km)isele heaolule on justkui hiigelsaabastega... :(

Potentsiaalselt huvitavaid linke video lõpust:
http://www.happyplanetindex.org/
http://www.nicmarks.org/
http://www.neweconomics.org/projects/five-ways-well-being
http://www.neweconomics.org/

Olles osa EList, peame arvestama sellega, et me ei saa teatud asju teha (näiteks sõjaväge laiali saata), aga midagi me ju ometi saaks teha, vaatamata oma põhjamaisusele.
Mulle meeldi statistika. Selles on mingi hoomamatu tagapõhi, taust. Loomulikult ei saa kõike lihtsalt numbritesse lüüa, aga statistika näitab kõike niivõrd konkreetselt ja lihtsustatult, et jääb üle ainult mõelda, et näidatavate probleemide lahendamine ei saa olla palju keerulisem kui nende üles leidmine. Ja kui on mingigi tõenäosus või võimalikkus, siis tundub lahendus vägagi käegakatsutav. Nagu kõigi teiste asjadegagi, et kui tema saab, siis miks mitte mina?

Ja paar päeva tagasi jäi mulle ette üks dokumentaalfilm, mis viis mind tagasi varasemalt väga tihedalt kokkupuututud teemaga. Pole just eriti asjakohane praeguses kurgi-temaatikas, aga lihtsalt.. Naljakas on see, et kuigi ma tean väga hästi reaalseid põhjuseid, mis see teatud juhtudel kohe üldse kõige parem variant ei ole, ja et ma ise seda praktiseerida ei tahaks, siis argumendid, mis selle kasuks räägivad, ja näiteks toodud juhtumid panevad siiski mõtlema, et see võib tõesti raviv olla. Ja siis ka kogu see Food Miles arvestus, et kas kaugelt lennutatud öko ikka lõppude lõpuks on nii öko..
Ja siis mu üle muiatakse, et ma olen nii lillelapsest maailmaparandaja.. oh well..
Mängigem siis parem seda veggie-mängu:) Õpetlik ja värviline.

Ja kui siis BookDepository (hmm.. peaks end vist ametlikult nende reklaamijaks registreerima :P) teatab, et nad oma soodukaid pühapäevani pikendasid, tekib jälle tahtmine kõik raamatud kokku osta (ja ma ei peaks neid ju isegi siia tellima, et tagasi Eestisse kolides pagasit lennutada, vaid võiks otse Eestisse saata, aga...). Sellised raamatud, mille kohta ma tean, et ma neid just kuigi tihti ei kasutaks, kui üldse, aga ma tahaks, et nad mul oleks, juhuks kui kunagi vaja peaks minema. Näiteks see, mida ma paar päeva tagasi raamatukogus ahmimas käisin.. Ja igasugused cookbookid ja uncookbookid jms..

Ah, peaks hoopis CSerid otsima hakkama järgmise nädala tarvis. Sest homme tuleb Printsess külla ja kui ta pühapäeval tagasi Pariisi põrutab, on esmaspäevast S. siin:)

Link