esmaspäev, mai 25, 2009

wth?

Mulle hakkab tunduma, et ma olen vist imelik. Ja et võibki tõsi olla, mida K. kunagi ütles (aga hoopis ühe teise situatsiooni kirjeldamiseks). Kahju, et mul geist parimat sõpra pole:P
Ja tegelikult peaks igasuguse sotsialiseerumise mõneks ajaks täiesti tagaplaanile tõstma. Nüüdsest ainult ladina keel, sotspsühh, ispsühh, SLA ja kirj.teooria.

Kõik.

laupäev, mai 23, 2009

huuh

Jällegi olen sattunud õppimisest viilima ja loen netis ajalehti. Leidsin ühe äratundmisest muigamapaneva artikli :) Mitte nüüd too teadusteemaline osa, vaid hoopis selline lõik: "Isegi Treffneri kool, mille reaalklassi ta tänavu lõpetab, pole talle teab mis õnneriik olnud. Igatahes katoliku kool, kus ta põhihariduse sai, meeldis oma individuaalse lähenemisega palju rohkem kui Eesti tippkooli konveierit meenutav süsteem."
Hea teada, et isegi inimesed, kellele see kool akadeemilises mõttes kindlasti üle jõu käiv olla ei saa, ei tunne kuigi suurt armastust ta vastu. See tähendab, et asi ei olnud ikkagi ainult minus. Ja selle üle on ka hea meel, et Eestis leidub noori (nais)inimesi, kes nii huvitatult selliste "mittenaiselike" teemadega tegelevad ja juba nii noorelt nii tegijad on :D

Aga nüüd asun oma selle semestri lemmikaine (sotsiaalpsühholoogia) kallale tagasi. Või noh, kuivõrd see tagasi on, sest olin alles esimesel leheküljel, kui üks asi vahele tuli ja siis sealt edasi jälle kuhugi uitama sattusin..

Varsti pean välja minema asutama. Enne tööle minekut tahan veel poest läbi jõuda - meie toredal juhatajal K.'l on täna sünnipäev! :) Ja mõtlesin, et ostan endale lõpuks sammulugeja ka. Rimis neid peaaegu et jagatakse niisama.

Ja vaatamata sellele, et lösutasin mitu päeva oma tatti täis peaga niisama ja vaevusin kahe eksami asemel vaid ühte tegema, on praegu olemine peaaegu et hea. Lõõgastumine ahjuvormi tehes ja kisselli keetes mõjus hästi, nagu ka lähkrite viisi sooja vee joomine, ja N viimasel hetkel kossumängu vaatama minemine (koos jalutuskäiguga tagasi linna ja sellejärgsete istumiste ja jutuajamistega) oli samuti hea vaheldus (kahju ainult, et Rock lõpuks ikkagi kaotas). Keegi minu tulevase kossutiimiga ei taha liituda?:A
Hea on, et ma praegu vaatasin, mis kell homne KorFesti etendus algab, sest tuleb välja, et homme seda ei toimugi..

I. jõuab ka täna Itaaliast tagasi:) Ja T. tuleb mulle esimest korda tööle külla! :D

Kirjadele vastamisega on mul korduvalt selline probleem tekkinud, et mulle tundub, et olen vastuse ammu (arvatavasti juba kirja saades) valmis klõbistanud, aga tüki aja pärast selgub, et saadetute kaustas seda ikkagi ei ole.. Nii et ma ei tea enam, kas valetab mu mälu või postkast (esimese variandi tõenäosus on muidugi tunduvalt maksimumilähedasem:P).

teisipäev, mai 19, 2009

leiunurk

Ma praegu mõtlesin, et kas on väga vahet sõnadel uppunud ja joobes/purjus, kui teemaks on muusika.. Olen täiesti kuskil "ära" lainel. Eile käisin veel kontserdil ka, mis aitas kaasa sellele, et olen nüüd järjekordselt absoluutselt keskendumisvõimetu, kui asi puudutab eksamiteks õppimist, ja kuulan netist mingeid vapustavaid viiulipalu ja ... Kontsert, muide, oli väga hea. Ainult laulmist oleks võinud (tunduvalt) vähem olla:P

Kuna eilse ladina keele teksti tõlkisin väljas lösutades, ja lisaks täitsin veel kolmveerand kohutavalt mahukast isiksusepsühholoogias jagatud testikomplektist (mis pole mitte suvaliste tudengite bakatöödel abiks, vaid ikka päriselt teaduse hüvanguks), siis nüüd on mu turi sama punane kui kardin mu laes..

Kui veel testidest rääkida, siis ootan kannatamatult selle EMTA muusikapsühholoogia tudengi tehtud testi tulemusi, millest selguvad nö järgmise taseme testile sobivad inimesed. Ma tahan, et minu aju ka masinasse pistetakse!! :P Ja siis muusikat kuulama pannakse, et uurida, mis alad täpselt millele reageerivad jms. Kusjuures, Sassa loengus tegi ta selle testi reedel, eksole, ning eile pärast kontserti "tšaitama" minnes nägin ma seda mu.psh tudengit läbi akna siinsamas nurgapealses kohvikus istumas ja tekkis kohutav tahtmine selle uuringu kohta igasugu asju küsima minna (aga noh, kohe näha, kes meist siin Maslow ennast teostavast inimesest veel väääga kaugel on, nii et..see temp jäi tegemata). Tüütasin siis teisi oma vaimustusega sellest uuringust ja arvake ära, kes täna SPsse tuli..?!:D Nii et A.-M. sai ka seda testi täita.

Siin on jälle külm.

Olen suht stressed out oma suutmatuse pärast välja mõelda, kuidas on võimalik ühildada kõik plaanid ja olemasolevad kohustused. Piletid oleks vaja kohe-kohe ära osta, aga enne pean teadma, kuhu üldse sõidan. Ja seda ei saa enne teada, kui ühele ankeedile vastus tuleb. Aga seda ei saa tulla, kui ankeet saadetud pole. Ja toda ei saa saata, kui ei tea, millal minna saan ja mis ajal tagasi olema pean. Ja siis veel sama suletud ring NI numbriga. Ja kas mu keeletase selleks otstarbeks üldse piisav oleks, pole üldsegi nii kindel, kui mõni üritab mulle pähe taguda. Aga õnneks poleks sõit nagunii eriti kaugele või tundmatusse "auku", nii et tagatipuks võin ka niisama kondama minna, kui midagi lõpuks ikkagi välja ei tule. Kuigi esialgne variant oleks peaaegu et unistus (unustage nüüd korraks see jutt, mille ma kunagi kirjutasin unistuste puudumisest, onju).

Kirjadele vastamisega tegelen eeem.... alates 3.juunist vast.

Mul on hirmus tahtmine lähiajal tööl olla. See on nagu vajadus. Kas just suhtlemisvajadus, aga... Neljapäevast ma polegi rääkinud, aga detailne kirjeldus läheks ka väga pikaks. Igatahes oli üks imetore õhtu (kui SY jama välja arvata) :D Üks harukordne "välismaalasest" pikajutuline klient oli ka;) Ja M. viimast tööpäeva (nii kurb kui see ka poleks, on esimene meist läinud) sai ka vastavalt tähistatud :) Liitrite kaupa sooja vee joomisest oli tolku ainult nii palju, et hääl kadus ära alles tänase külma tõttu.

...tell me when ... I am losing my mind... Ideaalne aeglane valss, mis sest, et häid jõule soovib.

Nagu näha, kaldun ma kuidagi väga oma erialast kõrvale. Ei teagi, mis selles suhtes ette võtta...

pühapäev, mai 17, 2009

... with a fairytale :)

Arvake ära, mida mina praegu teen:P Jah, just! Ja ma olen positiivselt üllatunud. Ma ei mäletagi, kas on olnud aastat, kui Eurovisiooni võidab laul, mis mulle tõesti meeldib:D Ja et võidabki laul, mitte poliitika:) Ja et selles on meloodiat, mitmekülgsust, särtsu, viiuleid, stiili ja nunnu naeratusega poiss ;) Han er så utrolig sjarmerende!!(See on kellegi teise lause, mille ma varastasin, sest see tundub nii ägedalt kõlavat:P)

Ja et ometi oli kord ka meie poolt kena laul ja esitus!

kolmapäev, mai 13, 2009

"Come back or I will die"

Käisin täna Alessandro Baricco vestlusringi kuulamas. Kestis ligi kaks tundi ja oli ülimalt põnev ning meelelahutuslik. Lummav, kuidas inimesed oskavad keelt nii mitmekülgselt kasutada J Ja mitte vaid verbaalset keelt, vaid selle sees ka muusikat. Kui vestlus läbi sai, tänas Rein Raud (keda me kahjuks itaalia keeles rääkimas ei kuulnud) teda, ja ütles, et nüüd kohe, pärast tänuaplausi, võivad kuulajad oma raamatutele autogramme küsima minna, ning tõstis oma portfelli laua peale ja hakkas sellest hooletu demonstratiivsusega ükshaaval raamatuid välja laduma. Mida sai lõpuks umbkaudu 15-20…:D

Ma polnud ühtki tema teostest lugenud (vot, minu suurt lugemust:P). Polnud ta nimegi varem kuulnud (võimalik, et nime olin, aga meelde see ilma seoseta ju ei jää). Nüüd tekkis tahtmine need kõik läbi lugeda. “Veretult” soovitavalt itaalia keeles. Nii et kõigepealt tuleks see “selgeks” õppida.

Ma tabasin täna ära, et see, mis mulle nii väga itaallaste juures meeldib, on just see sära, nakatav energia nende silmis :D Mõneti fanaatiline suhtumine sellesse, mida nad teevad. Ja enamasti ka nende tunnetuslikkus, graatsia. Lohakus põimitud pedantsusega. Näiliselt arrogantne olek, mis paari lause järel muutub nii soojaks ja sõbralikuks. Voolav jutt, mis on osalt filosoofiline, osalt igapäevanäiteid täis pikitud. Ja ok, nende lokid ja sallid ka:P

Kusjuures, minu kõrval ukse juures seisis see VHK eesti keele õpetaja, kes igaühele personaalset lugemisvara valib;) Tean nüüd, et ta on “Siidi” läbi lugenud. Pole muidugi ime, et luuletajale Baricco poeetilise alatooniga proosa meeldib;)

Ja kui sellest peaks ETVs kunagi mingi saade tulema, siis teadke, et see, kes vahepeal tuled ära kustutas, olin mina:P


Pealkirjast räägin siis, kui minu itaallastele saadetud järelpärimiste vastused tulevad ;) Aga tegu on jaapani keele tõlkeprobleemidega igatahes.



Lisa

Niinii, järelpärimiste tulemused näitasid kõigist eri allikatest sama: need kolm sõna on "Torna o moriro". Ja jaapanlasel oli tõlkimisel väikeseid probleeme, sest

1)"Torna" on käskiv kõneviis, mida jaapani keeles nimelt pole, nii et ta pidi seda väljendama u "Ehk oleksite nii kena ja teeksite mulle seda au, et tuleksite tagasi".

2)Nii kardinaalse valiku ette ei tohi jaapanlasi panna, nagu seda teeb "o".

3)Ja lausekese kolmas komponent, "moriro", väljendab tulevikku, mida jaapani keeles ei ole.. Nii et pole imestada midagi, et vaene mees terve lehekülje ühte imelühikest lauset täis kirjutama pidi.. :P

esmaspäev, mai 11, 2009

dash

Ma kirjutasin siin eile hommikul pika sissekande valmis, aga teatud isiklikel põhjustel läks see lõpuks väga teoreetiliseks, nii et jäi avalikustamata (nagu umbes pooled mu 'sissekannetest'..). Pole teil vaja lugeda mingitest geniaalsetest välismaa psühholoogiameestest, kes Tulvingu õpilased olid ja lihtsalt tema konverentsi pärast Eestiski käisid. Õigemini, mu kirjutis polnud mitte nendest, vaid ideedest, millega nad lagedale tulid ja mis minu mõttemaailmaga hästi ühildusid. Ja nii edasi..

Aga tegelikult käisime A-M'ga eile õhtul teatris:D Mina, kes ma olen siin teatrite keskel elades täielikult kultuurivõhikuks muutunud, jõudsin ka lõpuks kummitust vaatama! Väga hea muusikaline külg oli! Ideid ka nagu leidus kohati, kohati aga kiskus venivaks, sest pausid ei kandnud ja pinget neis enamasti polnud. Aga mõni andekam on nüüd kahe selle kursuse esitatud etenduse põhjal juba minu jaoks eristunud:)
Pärast etendust jalutasime küll igasuguste ringidega ja aeglustades kodu poole, aga ikka oli kodu liiga lähedal, et jutt enne päralejõudmist otsa saaks, nii et jäime Jajaa ees liiklusmärki piirama. Ja u poole tunni pärast möödus meist M.'i korterinaaber T., kes ei osanud oma ootamatult sülle kukkunud vaba õhtupoolikuga midagi peale hakata ja lonkis linna mööda ringi. Nii et jätkasime juttu juba kolmekesi. Ja siis kui minul jalad seismisest juba kangeks läksid, nii et liiklusmärgi põndakale istusin, mõtlesime, et läheks hoopis nurgapealsesse mõnusasse Revalisse, aga seda pandi just kinni, nii et läksime mujale. Ja kui pool maailma oli läbi arutatud, torkisin ma A.-M. klaverit mängima (T. korterinaabril on süntekas ja me elame kõik 3 minuti raadiuses;)) ja nüüd ma kuulan ühte tema kirjutatud kohutavalt head klaveripala, mille ta suure lunimise peale mulle saatis:D Tahaks hirmsasti seda siia üles panna, aga ilma luba küsimata ei ole kena seda teha (ja seadus ei luba ka).
Igatahes, me läksime kella seitsmeks teatrisse ja koju jõudsime alles öösel:P

Peamised missioonid järgmiseks semestriks:
* otsida endale tantsuvõimalus ja partner (eilne oli päris hea algus juba tegelt;))
* sebida mingi trummikursus algajatele
* leida keegi, kes isegi minusuguse viisi pidama paneks

Hakkan nüüd "Karupoeg Puhhi" ladina keelest eesti keelde tõlkima:D
Loodan, et süntaksisse homme sisse ei maga.. terminoloogia test oleks vaja õigel ajal ära teha, et säiliks lootus ilma eksamit tegemata läbi saada.

teisipäev, mai 05, 2009

eksperimentide vajalikkusest :)

On ikka narr küll iga aastaga aina rumalamaks jääda... Sest ma ei hakka siin seletama, et kirikukellade helisemine häris või salvestised kahisesid või mõeldamatult raske eksam oli koostatud.. Või mingeid muid absurdseid vabandusi otsima. Põhjendusi leiab ju lademetes, kes urgitseda tahab. Kuid parem on tõele ausalt otsa vaadata.
Aga ma olen tõeliselt õnnelik, et ma leidsin kooli, kus ma käia oleksin tahtnud!:D Okei, ma tean, et väljastpoolt vaadatuna tundub kõik mitteoma ikka parem, aga VHK jättis tõeliselt hooliva mulje oma personaalse lähenemisega õpetajatega:) Ja väike annus õige ajastusega siseinfot varemlõpetanult sobis selle muljega imehästi kokku.
Kui täna hommikul loengusse jalutasin, sõitis Narva maanteel üks inglise keele õpetaja mulle rattaga vastu. Seesama, kellega lõunaajal juttu ajada sain;) Ma ei mäleta (ja siinkohal pole probleem vaid mu teadagimillises mälus!) oma kooliajast ühtki sellist inkaõpsi, ei enda ega mõne teise rühma oma... Ikka olid kurjad ja kibestunud. Ja need muhedad kirjanduseõpetajad, kellest mõni hallisilmaline luuletaja iga õpilase jaoks personaalset lektüüri valib:D Ja see välismaalaslik tüüp, kes meile näitas, milliseid salakäike pidi 106 ruumi saab:) Oeh... Ja kui ma veel mõtlen, kui palju neile igasugu kultuuriasju (kinorühm ja Petersonide juhitavad teatrirühmad jm) räägitakse-näidatakse ja mis tasemel keeleõpe on (ja nii mõnigi õpetaja on emakeelne) ja... Väikese nuhisessiooni järel sain teada, et rootsi keelt oleks seal ka õppida saanud:) Ja tütarlaste tantsuõpetaja on Katrin Essenson!!
Hea on, et ma tol ajal Tallinnas ei elanud. Muidu oleks mul väga kurb meel olnud, kui ma sisse poleks saanud.

esmaspäev, mai 04, 2009

kondamine

Vabandan väga, aga pean praegu oma sõnu sööma. Ikkagi ei jõua eriti kirjutada. Tänane päev oli vaatamata kohustuste puudumisele päris kurnav, nii et lähen hoopis varakult magama. Päikesepõletuse sain vist sellest 4-5-tunnisest jalutuskäigust.. Raamatu lugesin läbi ja tegin ahjukana igasugu kemüüsega. Nüüd tahaks Charlie šokolaadid lõpuni vaadata, eile kustusin poole pealt ära (ja karta on, et täna juhtub sama). Praeguse seisuga ootan esimest juunit:)