Ik klim de boom in.

Ma avastasin, et ma olen aja jooksul oma esialgse idee täiesti unustanud. Või kui mitte unustanud, siis selle korda saatmiseks mitte ühtegi sammu astunud. Miks ma just selle kooli valisin? - Et saaks võimalikult palju vabaaineid ja eelkõige igasuguseid keeli õppida. Ja arvake ära, mitmes võõrkeeletunnis (pidev inglise ja esialgne kohustuslik ladina keel ei lähe arvesse) ma siis selle pooleteise aasta jooksul käinud olen?! Ühes...njah. Väga tubli. Aga see lillade juustega tädi ei mõjunud väga sümpa oma kasvatusmeetoditega.

Väärtuslikud avastused tulevad ikka kõige absurdsematel hetkedel.

Aga ma nüüd tekitan endale "avaliku" väljaütlemisega kohustumuse - üritan nüüd tõesti end kätte võtta! Kui tekib esimene vaba hetk, teen endale "tegevuskava". Sest nagu näha, siis selline suvaline improvisatsioon, millel siiani kelgutanud olen, just kaugele ei vii. Lumi ju sulab.

Jag ska bli... som jag vill!:) Kuigi see on arvatavasi neist kolmest peas ringlevast variandist kindlasti mitte see, mida ma tegelt väljendada tahtnuks, aga...

Hehhee, mulle jõudis praegu alles kohale, et see pealkiri läheb kogemata mu tänase puu-teemaga väga hästi kokku:D Terve elu küll neid puid "joonistada" ei viitsiks, aga vahelduseks on süntaksiteooria väga värskendav. Arendab ehk loogikatki. Tuleks see eksam ka enamjaolt praktiliste ülesannetena.. teoreetikuna olen ma kõiges ikka eriliselt nõrk.

Winter

Ma mõtlesin, et viin täna kohe üles ärgates raamatu raamatukogusse tagasi, et saan väikse jalutuskäiguga ärkvele ja siis tegutsema. Ja et siis tagasiteel teen pilti. Aga nad olid Selle plakati maha võtnud! Selle, millest ma pilti tahtsin teha. Selle, mis seal üle kuu aja või kauemgi häirimatult seisnud oli, viimased nädalad paksu lumemütsi all, endal ainult lühikeste varrukatega õhuke pluus seljas... Kummaline, ma just üleeile kirjutasin sellest ühes kirjas, aga kirja ära ei saatnud. Nüüd saates oleks vale info.
Igatahes, siit loo moraal: kui tahad midagi teha, tee seda kohe, sest hiljem ei pruugi selleks enam võimalust olla!

bööö

Mu keel(mõtlen seekord seda, mis mul füüsiliselt suus asub) on varsti vist auklik.. Põhjuseks see, et ma ei suuda kuidagi närimist lõpetada. Pähklid, mandlid, šokolaad, näkileivad, kuivatatud puuviljad, õunad, piparkoogid... Ja mul pole isegi mitte kõht tühi!! Lihtsalt selline tunne on, nagu mõnikord kaks päeva enne pikemat reisi. Või kunagi tantsuvõistluste eel. Et kohe-kohe hakkab pihta ja minul pole veel kleitki seljas.
Ja need näritavad asjad on siis mu üldsegi mitte abistavateks farmakonideks.
Huvitav, kui hästi plaaster keele peal püsiks:P
Oeh, ajuvabadus pole väga soodne seisund. Ei soovita järele proovida.

Ja kellel veel vähegi võimalust - loodan, et teil jõuab mõistus tükk maad nooremana kohale kui minul. Siis ei pea tegemata-nägemata-teadmata-tundmata asjade pärast hiljem kümme korda rohkem vaeva nägema. Ja sada korda rohkem vinguma.

Viljandisse tahaks hoopis. Haapsalu ei teeks ka paha. Ja Helsinki kaudu saaks Manchesteri. Jah, ma murdsin jälle oma lubadust ja avasin ühe ahvatleva meili. Või kui lubadus oli ainult Ryanairi kohta, siis mitte...

Vabandust, aga nüüd ei tasu vähemalt nädal aega mingeid vähem absurdseid sissekandeid oodata.. Vot, reedel kui kell lööb keskööd, ja möödas on neli eksamipäeva ja projekt on "postkasti" pandud, siis... kuigi ma tean, et tuleks iga hetke nautida, mitte elada nädalalõppude või suve jms nimel.

urrrr

Üks asi, mida ma peaaegu kõige enam vihkan, on see, kui inimesed oma lubadusi ei täida! Ja ma olen 99% kindel, et Zimbardo Stanfordi vanglaeksperimendist ei rääkinud T.N. meile oma loengutes (millest umbes 95% mu kõrvust läbi on käinud, ja vähemalt need asjad, mida ma juba eelnevalt tean, jäävad mulle üldiselt meelde, kui neid korratakse, nii et selles ei saa põhjus olla) ega ka Cialdini selles raamatus (mis pidi üldsegi meie ainuke eksamis kasutatav õppematerjal olema) mitte sõnagi! Kui mul teistest ainetest mõned asjad külge poleks jäänud (kusjuures, need pole isegi eeldusained mitte, sest sellel polegi ühtki eeldusainet!), siis ma tahaks teada, kuidas ma oleksin pidanud oskama nendele küsimustele vastata??! Ja nendele, mis pole teistes ainetes jutuks tulnud, loomulikult ei osanudki.

Igatahes, eesmärk sai täidetud, kui selleks oli vähemalt ühe kursust läbiva tudengi tuju nullimine ning oma teadmistest ja võimetest kujunenud niigi ebamäärase pildi lõplik purustamine. Well done! Eriti hea on nüüd sellise tundega vaadata vastu järgmisele nädalale, kui on vaja neli päeva järjest eksameid teha vihtuda. Jepikajee!

Kusjuures, kui see naine, keda me täna nägime, on tema abikaasa, siis tunnen ma talle isegi kaasa. Ja mõistan, miks tal on vajadus inimestele s***a keerata. Kuigi noh, valinud siis paremini:P Ja selle peale võib vabalt nüüd mulle sama öelda, sest ega keegi ju ei sundinud mind seda ainet võtma... Ja muide, tema puhul ma ei imestaks absoluutselt, kui ta ei jätnud sihilikult mõnda asja mainimata, vaid tõepoolest ei mäletanudki, et see vajalik oleks. Nagu näiteks siis, kui ta ühe loengu alguses küsis, kas meil ühed paljundused on, sai teada, et pole ja lubas pausi ajal paljundada. Siis tuli pausilt tagasi küsimusega "Kas teil on need lehed?" ja hakkas meid üle lugema, et teada, palju vaja on, ja läks "uuesti" paljundama. Njah... Oma lubatud kolm õlut päevas võiks siis pärast tööpäeva võtta:P

Viimased meetrid Cialdinit.. Ei saa öelda, et pole muhelemaajav lugemine olnud. Siiani vist kõige mõnusam eksamiks õppimise viis. Kommikarbist Milka-südameid matsutades veel:)

Leheküljelt 84 leiab sellise dialoogikatke:

Pine: Su pikkade juuste järgi võiks arvata, et tegemist on tüdrukuga.
Zappa: Su puujala järgi võiks arvata, et tegemist on lauaga.

Õelad naljad on vähemalt naljakad, tabavad (või noh, äkki oli eellugu ka vajalik, aga ma ei viitsi rääkida. Igatahes, Pine olevat mingi kiuslik ja ründava stiiliga vestlussaatejuht olnud). Nagu ka see lugu.. Palju õnne tõepoolest!

Jeerum, ma poleks arvanud, et ümberlülitamine korralikule argielule nii vaevaliselt võib minna...:S Peaks uurima, kas on olemas keskendumishäireid vähendavaid ravimeid:P Või noh, küllap on, aga et millised. Sobiks suurepäraselt, kui sihikindlus kõrvalnähtude nimekirjas leiduks... Praeguseni hüppavad mõtted pidevalt mõnda neist viimaste päevade vestlustest ja siis ongi meelest läinud, mis tegevus parasjagu käsil oli.

Olen suutnud läbi lugeda ühe peatüki, mis tähendab, et 13 on veel 'läbida', aga oi, mis aeg selle ühega juba läks... Samas tempos jätkates jõuan ehk alles suveks läbi kogu materjali. Minu võimetu ajukönn ei suuda ilma isiklikuma kontaktita ühtegi inforaasu säilitada, nii et otsin abi Wikilt ja eksin vahet pidamata Google Maps'i ära. Kasu on siiani olnud vaid nii palju, et olen jõudnud järeldusele, et kunagi võtan ma ette reisi, mille jooksul külastan kõiki neid umbes 30 Londonit, mis üle ilma laiali. Või siis näiteks teen võrdlused Euroopa ja Ameerika Birminghamist, Durhamist, Aberdeenist, Cornwallist, Manchesterist ja kõigist neist teistest, mida mõlemal pool asub (ja mõnda kohe mitu). Aga eks see võtaks vist sama kaua kui selle peatüki lugemine:P

Vääää! See automaatne järjekindlus, mida Cialdini just eriti positiivses valguses ei näita, võiks sellistel hetkedel appi tulla. Ma oleks väga tänulik.