Oeh. Täna oli küll pikk päev. Algas eile hommikul kooliga ja õhtul oli niiöelda klassiõhtu. Üllatavalt huvitav oli - video vaatamine (mul siiani kummitab see "kehalise tunni" "Shake, shake, shake" koht, kus Erka õndsa naeratusega kaasa hüppas), viktoriin, katusel ja keldrikäikudes kondamine ja erinevad seltskondlikud mängud. Ma mängisin esimest korda Maffiat ja pidin kohe kriminaali mängima. Aga päris hea tunne oli, kui teistele ära tegin, mis sest, et algaja õnn. Süüdistusi paaril korral oli, aga kuna ma olen ju koguaeg selline "vaikne ja kahtlase näoga", siis mind väga ei kahtlustatud ja välja ei hääletatud. Täna pani mind muigama see, kui mõned käisid ütlemas, et tegelikult ma teadsin küll, et sina mahvia oled:P Eks surunud siis oma arvamus teistele ka peale, sõnakad aktivistid nagu nad on! Ja tore näha, et aju kella kolme ajal öösel päris funktsioonitu ei ole:D Kuigi, jah, oleks mälu ka, siis oleks tunduvamalt lihtne. Aga äkki siis poleks kaif ka, kui üldse pingutama ei peaks.. Igatahes mulle meeldis, selline parajalt psühholoogiline ja intelligentne mäng:)
Kui kunagi varem klassis arutasime, mis mänge või tegevusi kavasse võtta, siis tuli neid kõvasti rohkem, kui me tegelikult teha jõudsime. Rahvas vajus enamasti umbes kolme paiku ära, me Ann-Leenaga töllasime siis kahekesi ringi - mängisime kaarte ja ajasime juttu. Mäka otsustas ka lõpuks tunniks ajaks magama minna ja siis ma jäin puhta üksi. Mõnus on kusagil kohas, mis on tavaliselt avalik, täiesti üksi ja pimedas ringi komberdada ja kuulata, kuidas mõni kuskil aatriumiaugus norskab.
Hommikul oli äge näha, kuidas padjanäod järjest üles tõusma hakkasid ja muudkui undasid, et tahaks edasi magada. Filosoofia tunni ajal "vaatasime" mingit filmi, enne selle algust ütles Jürka jälle, et kui tahate, siis võite magada, aga ärge juttu ajage. Ma arvan, et seda pakkumist kasutasid peale minu veel paljud.. Nii et umbkaudu pool tundi sai tukkuda ka.
Kunst läks täna kuidagi märkamatult kähku, esimese tunni ajal kirjutasin ma umbes kolm lehekülge konspekti ja teise tunni ajal läksime kunstinäitusele. Täna toimusid üldse pooled tunnid väljaspool koolimaja. Ühiskonna ajal läksimegi kohtumajja, kus meile näidati erinevaid kohtusaale ja arestikambreid ja arhiivi ja ... Erka küsis sellelt pressiesindajalt igasuguseid toredaid küsimusi, nii et ta sai jälle vastata:" Vot ma tegelikult seda täpselt peast ei teagi, seda tuleks küsida nende inimeste käest, kes konkreetselt sellega tegelevad. Ja see sõltub paljudest erinevatest asjadest". :P Aga ega polnud ka tema asi teada, mis neil täpselt selle laega juhtus, mis läbi tilkus või kuidas mingi ukselukk toimib vms. Ja väga lõbus oli jälgida teiste näoilmeid - osad tegid nägusid, et kuidas ta loll midagi ei tea ja teine osa oli magamajäämise äärel, mõni üksik muigas mõlemite üle.
Aga nüüd tahaks küll magada tegelikult.
reede, oktoober 27, 2006
neljapäev, oktoober 26, 2006
Väikesed pagariplikad
Eilne õhtu(kui selle kohta õhtu võib öelda..) möödus Regina juures küpsetades nagu ligi aasta tagasi enne balli. Kui eelmisel aastal olid põhitooteks muffinid, siis seekord keskendusime Aladini vaibale(ehk siis õunakook). Olime päris produktiivsed ja ära sõime ainult 1/6 oma toodangust:P Täitsa hea oli:)
Vahepeal istusime maas ja mängisime kooki mugides kaarte, kella ühe paiku olime kõik suht eufoorilisse meeleollu jõudnud ja avastasime, et ka lihtsalt ühe juuksekummiga võib vääga palju nalja saada:P Laulvatest kassidest ärme parem räägigi..
Kahe paiku võtsime viimase koogi ahjust välja ja hakkasime kodu poole jalutama, kõik peale Regina loomulikult. Eeva-Liisa kadus juba vähem kui viie minuti jooksul oma koju ja meie tatsasime keset autoteid edasi. Kohati oli päris tihe liiklus, kusjuures ainul 2 autot olid taksod ja 1 politsei. Möödusime ühest onust, kes oma maja eest lehti riisus - mu meelest ideaalne tegevus unetutele.
Äärmiselt mõnus ikka, et Tartu on parajalt pisike, et igale poole jalgsi jõuda ning võõrad linnaosad isegi ööpimeduses kõhedust ei tekita:)
Vahepeal istusime maas ja mängisime kooki mugides kaarte, kella ühe paiku olime kõik suht eufoorilisse meeleollu jõudnud ja avastasime, et ka lihtsalt ühe juuksekummiga võib vääga palju nalja saada:P Laulvatest kassidest ärme parem räägigi..
Kahe paiku võtsime viimase koogi ahjust välja ja hakkasime kodu poole jalutama, kõik peale Regina loomulikult. Eeva-Liisa kadus juba vähem kui viie minuti jooksul oma koju ja meie tatsasime keset autoteid edasi. Kohati oli päris tihe liiklus, kusjuures ainul 2 autot olid taksod ja 1 politsei. Möödusime ühest onust, kes oma maja eest lehti riisus - mu meelest ideaalne tegevus unetutele.
Äärmiselt mõnus ikka, et Tartu on parajalt pisike, et igale poole jalgsi jõuda ning võõrad linnaosad isegi ööpimeduses kõhedust ei tekita:)
Meestest 2
Kui jutt juba meeste peale läks, siis jätkame. Koolist tulles sõitis minust peenekondilisel linnarattal mööda üks stiilne noormees, kellel oli peas must soni, seljas tume pintsak, mille hõlmad tuules lendlesid ja mille all oli punane kõrge kraega pusa. Tundub ehk väga tavaline, aga ta sobis sinna Toomemäe kollaste lehtede vahele erakordselt hästi:)
Erka nägi täna kuidagi teistsugune välja. Ma täpselt ei saanud aru, mis muutunud oli, aga pakuks, et juukseid oli veits pügatud. Ja ma tahaks tumerohelist velvetkuube tagasi..
UV on ikka väga sõbralik inimene. Enne viimast tundi ütlesid poisid(pane tähele, et kindlasti mitte teemasse sobivad mehed, vastutustunde vahe on sees!), et pärast tunde peame fotoarhiivi materjale kusagilt ülevalt alla tassima ja sortima-uurima. Kuna viimased tunnid olid kehalised, siis jäid poisid kuhugi jube kauaks mökutama(kui nad üldse ära ei unustanud ja koju ei läinud) ja kuna Mõni on haige, siis ma pidin üksi aega parajaks tegema ja passisin UV kabinetti viiva trepi juures pingil. Ta tuli alla, et kuhugi minna, ja nägi, et ma seal istun, ning tegi juttu. Selgus, et meie ülesannet, mis paberil kirjas on, muudeti natuke, aga kuna täna kedagi peale minu kohal polnud, siis räägib ta sellest täpsemalt homme kell 10.35 kui me uuesti kokku saama pidime.
Mökutamise ajal klõpsisin korraks arvutist oma postkasti lahti ja seal oli kiri swingiringilt - kutsusid 27.dal Illegardi vaatama/liigutama. Seda lugesin ma juba lehest ka, nii et polnud uudis, kuigi väga meelitav, et nad niimoodi isiklikult ühendust võtavad. Mulle hakkas silma hoopis see, et meili saanute nimekirjas oli ka õpetaja, kelle meiliaadressi lõpp on yahoo.fr ja kes mulle alati teisipäeviti pärast trenni lõppu nii toredasti tere ütleb;)
Ja Hannest on viimasel ajal lausa mitu korda päevas näha. Mul on tema üle jube hea meel, nad näevad selle repsuga nii armsad välja:)
Erka nägi täna kuidagi teistsugune välja. Ma täpselt ei saanud aru, mis muutunud oli, aga pakuks, et juukseid oli veits pügatud. Ja ma tahaks tumerohelist velvetkuube tagasi..
UV on ikka väga sõbralik inimene. Enne viimast tundi ütlesid poisid(pane tähele, et kindlasti mitte teemasse sobivad mehed, vastutustunde vahe on sees!), et pärast tunde peame fotoarhiivi materjale kusagilt ülevalt alla tassima ja sortima-uurima. Kuna viimased tunnid olid kehalised, siis jäid poisid kuhugi jube kauaks mökutama(kui nad üldse ära ei unustanud ja koju ei läinud) ja kuna Mõni on haige, siis ma pidin üksi aega parajaks tegema ja passisin UV kabinetti viiva trepi juures pingil. Ta tuli alla, et kuhugi minna, ja nägi, et ma seal istun, ning tegi juttu. Selgus, et meie ülesannet, mis paberil kirjas on, muudeti natuke, aga kuna täna kedagi peale minu kohal polnud, siis räägib ta sellest täpsemalt homme kell 10.35 kui me uuesti kokku saama pidime.
Mökutamise ajal klõpsisin korraks arvutist oma postkasti lahti ja seal oli kiri swingiringilt - kutsusid 27.dal Illegardi vaatama/liigutama. Seda lugesin ma juba lehest ka, nii et polnud uudis, kuigi väga meelitav, et nad niimoodi isiklikult ühendust võtavad. Mulle hakkas silma hoopis see, et meili saanute nimekirjas oli ka õpetaja, kelle meiliaadressi lõpp on yahoo.fr ja kes mulle alati teisipäeviti pärast trenni lõppu nii toredasti tere ütleb;)
Ja Hannest on viimasel ajal lausa mitu korda päevas näha. Mul on tema üle jube hea meel, nad näevad selle repsuga nii armsad välja:)
kolmapäev, oktoober 25, 2006
Meestest ;)
Kuulsin nats aega tagasi raadiost uudist, mis teatas, et sülearvutite kasutamine mõjub pärssivalt meeste viljakusele. See tulenevat sellest, et sülearvutit ei saa süles hoida põlved laiali istudes, aga põlved koos istumine jällegi vähendab elujõuliste sugurakkude arvu. Igatahes tundus natuke naljakas, et keegi tuli selle peale, et siuke uuring läbi viia, mis neid seoseid kinnitaks ja et selline gei-maneeriga onu seda ette lugedeskommentaaris, et tänapäeval istuvad mehed üldse väga naiselikult ja viisakalt.
Tegelikult tahtsin hoopis kirjutada sellest, et meil on koolis ikka jube muhedaid meesõpetajaid. Hetkel ma pean silmas seda, kes täna kulutatud teksaseid ja tavalist pintsakut kandis, kusjuures triiksärgi ülemine nööp oli lahti! Jutt käib Beierist, kes veel ei tea. Kuna ta on otsustanud abituriente igapäevase vastamakutsumisega mitte piinata, siis on tema tunnid päris vabad ja vähemalt minu jaoks lõbusad(kuigi seda olid nad vist ka eelnevatel aastatel, kui välja arvata need pingelised 15 minutit tunni algusest, mil ta soovis, et talle õpik ilusasti peast ette loetaks. See võib olla mu mälestusi meeldivast tunniosast mõnevõrra kustutanud.). Täna kirjutas ta tahvlile kohti, kus mingid iidama-aadama-aegsed (oh, mis kummaline sõnakompott!) kirikud asusid ja üks neist oli Haljalala:) Mul tekkis selle peale kohe laulutuju. Ja enne tundi kirjutas klassi rahakoguja tahvlile meeldetuletuse "Klassiõhtu raha 15.- per kärss", milles Beier sujuvalt ja temale omase muheda lõualotimuigega väikese paranduse tegi ja lõppu hoopis "per nägu" kirjutas.
Eilses trennis oli mingi tantsuvõtte harjutamise hetk, kui ma olin treenerist kõige kaugemas nurgas ja siis, kui ta õige asja näitamiseks minu enda juurde kutsus, tegin ehmatusest/üllatusest kummalist grimassi, mille peale ta küsis, et kas ma kardan teda:P Mina, olles parajalt lollakas ja iroonilises tujus, vastasin talle "Jah!:P ". Selle peale hakkas saal naerma ja treener ütles, et väga hea, kui õpilane õpetajat kardab, aga et tegelikult pole teda vaja karta. Njaa, meil saab ikka alati nalja ka, isegi tangot tantsides:)
Kui ma eile kooli uksest sisse astusin, siis tuhnis Erka kantselei juures olevate infovoldikute ja reklaamlipikute hunnikuid, endal alles väliriided seljas ja pikk sinine vihmavari käes. Miskipärast mõjub see värviline ebavajalik paberipraht minule alati nii, et ma haaran mõne kaasa.
Praegu lendas telekast fraas "Ära sõima ahvi, vaid tema omanikku". Kas seda eesti keeles kuidagi teisiti ei öeldud?
Lippan nüüd Regina juurde küpsetusõhtule, mitte et see teadaanne kuidagi siia pealkirja alla sobiks aga.. Huvitav, mitu protsenti kookidest täna õhtul otsa saab?
Tegelikult tahtsin hoopis kirjutada sellest, et meil on koolis ikka jube muhedaid meesõpetajaid. Hetkel ma pean silmas seda, kes täna kulutatud teksaseid ja tavalist pintsakut kandis, kusjuures triiksärgi ülemine nööp oli lahti! Jutt käib Beierist, kes veel ei tea. Kuna ta on otsustanud abituriente igapäevase vastamakutsumisega mitte piinata, siis on tema tunnid päris vabad ja vähemalt minu jaoks lõbusad(kuigi seda olid nad vist ka eelnevatel aastatel, kui välja arvata need pingelised 15 minutit tunni algusest, mil ta soovis, et talle õpik ilusasti peast ette loetaks. See võib olla mu mälestusi meeldivast tunniosast mõnevõrra kustutanud.). Täna kirjutas ta tahvlile kohti, kus mingid iidama-aadama-aegsed (oh, mis kummaline sõnakompott!) kirikud asusid ja üks neist oli Haljalala:) Mul tekkis selle peale kohe laulutuju. Ja enne tundi kirjutas klassi rahakoguja tahvlile meeldetuletuse "Klassiõhtu raha 15.- per kärss", milles Beier sujuvalt ja temale omase muheda lõualotimuigega väikese paranduse tegi ja lõppu hoopis "per nägu" kirjutas.
Eilses trennis oli mingi tantsuvõtte harjutamise hetk, kui ma olin treenerist kõige kaugemas nurgas ja siis, kui ta õige asja näitamiseks minu enda juurde kutsus, tegin ehmatusest/üllatusest kummalist grimassi, mille peale ta küsis, et kas ma kardan teda:P Mina, olles parajalt lollakas ja iroonilises tujus, vastasin talle "Jah!:P ". Selle peale hakkas saal naerma ja treener ütles, et väga hea, kui õpilane õpetajat kardab, aga et tegelikult pole teda vaja karta. Njaa, meil saab ikka alati nalja ka, isegi tangot tantsides:)
Kui ma eile kooli uksest sisse astusin, siis tuhnis Erka kantselei juures olevate infovoldikute ja reklaamlipikute hunnikuid, endal alles väliriided seljas ja pikk sinine vihmavari käes. Miskipärast mõjub see värviline ebavajalik paberipraht minule alati nii, et ma haaran mõne kaasa.
Praegu lendas telekast fraas "Ära sõima ahvi, vaid tema omanikku". Kas seda eesti keeles kuidagi teisiti ei öeldud?
Lippan nüüd Regina juurde küpsetusõhtule, mitte et see teadaanne kuidagi siia pealkirja alla sobiks aga.. Huvitav, mitu protsenti kookidest täna õhtul otsa saab?
teisipäev, oktoober 24, 2006
Elu nagu filmis
Eile õhtul oli jube kehv olla. Kurk ja pea ei suutnud kokku leppida, kumma kord valutada on, ning vasardasid korraga. Pärast kuuma vanni istusin terve õhtu lihtsalt teki sees teleka ees, sõin pikavarrelise lusikaga mett ja jõin teed, ning vaatasin filmi "You've got mail", kusjuures alles kolmandat korda. Ma mõtlesin, et olen vist kümne aasta pärast nagu too "Kuutamolla" naine(, ainult et istun mõnikord filmivaatluste vahel ka arvutis, et lugeda fraasi "No new mail!"). Ausalt öeldes ma ei teagi, kas see nii paha oleks. Ma tahaksin ka töötada väikeses armsas raamatupoes ja lastele jõulujutte ja meesaia pakkuda(see oli nüüd mingi lisanditega kombinatsioon nendest filmidest) ja siis koju minnes mõelda, et elus on veel häid asju:)
Meg Ryan ütles eilses filmis, et mõnikord on elus mingi situatsioon, mis meenutab mõnd raamatut(minu puhul ka filmi), aga kas ei peaks mitte vastupidi olema? Njah.. Asi on vist ikka suht hull, kui isegi sellised (laiatarbe) filmid mu sentimentaalseks teevad..
Ja raamatutega seoses: ostsin täna raamatukogu odavmüügilt 7 raamatut, kogumaksumusega 28.-, mis teeb iga raamatu keskmiseks hinnaks 3 krooni. Ainult et enamus neist olid 1-kroonised. Ja rootsikeelsed. Vaheajaks veits lugemisvara ka;)
Meg Ryan ütles eilses filmis, et mõnikord on elus mingi situatsioon, mis meenutab mõnd raamatut(minu puhul ka filmi), aga kas ei peaks mitte vastupidi olema? Njah.. Asi on vist ikka suht hull, kui isegi sellised (laiatarbe) filmid mu sentimentaalseks teevad..
Ja raamatutega seoses: ostsin täna raamatukogu odavmüügilt 7 raamatut, kogumaksumusega 28.-, mis teeb iga raamatu keskmiseks hinnaks 3 krooni. Ainult et enamus neist olid 1-kroonised. Ja rootsikeelsed. Vaheajaks veits lugemisvara ka;)
Oh mind matemaatikut
Selle asemel, et oma matemaatikaülesannete risttahukaid ja muud sellist, mida ma ei oska ega viitsi, vorpida, tegin ma järjekordselt venna puhul ühe kasvatusliku vea, nimelt lahendasin kaks tema matemaatikaülesannet ära. Üllatavalt lihtsad olid. Ja ma veel arvasin, et meestel on matemaatilist taipu juba loomulikkusest rohkem!:P
Matemaatikaga seoses tuleb meelde, et kui ma arvestuseks õppisin, siis jäi mulle ette selline ülesanne:
Lapse käes on 4 kaarti tähtedega A, E, K, R. Mitmel viisil saab laps neid kaarte järjestada? Mitu tähendusega sõna võib tekkida? Esialgu saan, et 4!=24 ja siis on vaja nendest 24st tähendusega sõnu otsima hakata. Teada on, et neid peab olema 6. Nii et: KERA, EKRA, KARE, KREA, KRAE, ERAK, EKAR, KAER, KEAR, ERKA? :p
Matemaatikaga seoses tuleb meelde, et kui ma arvestuseks õppisin, siis jäi mulle ette selline ülesanne:
Lapse käes on 4 kaarti tähtedega A, E, K, R. Mitmel viisil saab laps neid kaarte järjestada? Mitu tähendusega sõna võib tekkida? Esialgu saan, et 4!=24 ja siis on vaja nendest 24st tähendusega sõnu otsima hakata. Teada on, et neid peab olema 6. Nii et: KERA, EKRA, KARE, KREA, KRAE, ERAK, EKAR, KAER, KEAR, ERKA? :p
reede, oktoober 20, 2006
Pikad jutud - tegelik sissekande kirjutuse aeg on 00:09 23.10
Ma pole mitu päeva kirjutanud, sest "materjali" on nii palju ja pole osanud seda kuidagi sõnastada. See ei tähenda aga üldsegi mitte, et mul elu korraga põnevaks oleks läinud, lihtsalt emotsioonid väikeste asjade pärast on need, mida palju on saanud. Nii et teen lühidalt.
Reedest nii palju, et ma olin pärast trenni ühe teatud isiku peale ikka väga pahane. Küsida ekstra, kas ma tulen trenni ja siis ise mitte kohale ilmuda! On alles jultumus, peaks ütlema. Ma oleks ju tahtnud Wernerisse prantsuse õhtule minna! Aga noh, eks see pahameel läks üle, sest mida ma tagantjärele ikka muuta saan, eksole.
Midagi läks veel metsa, aga ma ei mäleta täpselt, mis just. Aga tuju oli päris paha õhtuks, nii et oma "lemmiköökapiraamatut-unenäomeistrit" ei hakanudki kätte võtma.
Aa, helkuri suutsin ka ära kaotada:( Ma olen osav, aega läks alla nädala..
Laupäev oli see-eest märksa meeldivam, kuigi alguses polnud ma eriti rõõmsalt meelestatud. Nimelt oli mul JÄLLE sünnipäev! Juba kolmas vist sel aastal:P Tegelikult mina ei tahtnud üldsegi sünnipäeva, aga kuna mu vennakesel liiga kohe pärast mind sünnipäev on, siis peetakse neid alati koos, nii et oli minu sünnipäev ikkagi ka. Sünnipäevad on selle pärast head, et näeb mõnda inimest, keda ehk vaid kaks korda aastas juhtubki nägema ja et oleks mingigi motivatsioon natuke kola korteris koomale tõmmata. Igatahes tulid kõik vähesed külalised kohale ja äärmiselt tore oli, sellise seltskonnaga polnud kunagi varem Imago't ka mänginud ja see osutus täitsa naljakaks. Kuna mina lõpetasin kõige varem, siis jõudsin ka teatrisse õigeks ajaks. Läksin üksi ja lootes mitte ühtegi tuttavat näha, aga see ei õnnestunud kohe kuidagi.
Etendus algas suht paljulubavalt ja ausalt öeldes oli paar nüanssi, mida oleks osavalt saanud ära kasutada, aga kahjuks polnud seda tehtud. Kuidagi pealiskaudne oli ka, teema iseenesest ju oleks andnud venitamist kui palju. Ja mulle ei meeldi IKKA VEEL need rahvale meeldimiseks tehtud totrused ja vaevalt, et kunagi meeldima hakkavadki aga publikule(kelle hulgas oli üllatavalt palju u 25-35aastasi, nii mehi kui naisi), või vähemalt osale sellest, paistsid need vehkimised-tõmblemised-nägude tegemised väga peale minevat. Aga sellegipoolest mulle meeldis juba ainuüksi see, et ma sain üle pika aja üksi teatrisse. Ja kuna meie bussiliiklus laupäevaõhtuti on nii nagu ta on, siis väike jalutuskäik tänavavalgustite vahel oli ka mõnus:)
Aga seda ärgem emmele öelgem, onju;)
Aa, üks asi oli tõesti hea ka "Norway.Today" juures - nimelt muusika! Peaks järele uurima, mis lood need olid. Normaalne inimene oleks arvatavasti mõned neist ära tundnud, aga mina olen selleks küll liiga tumba.
Muide, minust on saamas padujoodik:P Või noh, täisealisuse esimesed pokaalid..Kui kähku alla neelata, siis polegi nii jubeda maitsega;)
Tänasest pole suurt midagi rääkida. Ainult üks asi jäi silma - prügikastiinimesed olid kuidagi eriti hoos. Igal pool, kus ma olin, oli neid ikka mitu korda rohkem. Aga jah, talv on ka tulekul..
Ja ma suutsin ennast juba närvi ajada sellega, et ülehomme on meil Beieri tund! Jeess!:S Uus tunniplaan oli ülimeeldiv ja meie neljapäevane klassiöö kujuneb kindlasti lõbusaks, kui reedel peab koolis passima. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik ilma vaheaegadeta elada?!
Reedest nii palju, et ma olin pärast trenni ühe teatud isiku peale ikka väga pahane. Küsida ekstra, kas ma tulen trenni ja siis ise mitte kohale ilmuda! On alles jultumus, peaks ütlema. Ma oleks ju tahtnud Wernerisse prantsuse õhtule minna! Aga noh, eks see pahameel läks üle, sest mida ma tagantjärele ikka muuta saan, eksole.
Midagi läks veel metsa, aga ma ei mäleta täpselt, mis just. Aga tuju oli päris paha õhtuks, nii et oma "lemmiköökapiraamatut-unenäomeistrit" ei hakanudki kätte võtma.
Aa, helkuri suutsin ka ära kaotada:( Ma olen osav, aega läks alla nädala..
Laupäev oli see-eest märksa meeldivam, kuigi alguses polnud ma eriti rõõmsalt meelestatud. Nimelt oli mul JÄLLE sünnipäev! Juba kolmas vist sel aastal:P Tegelikult mina ei tahtnud üldsegi sünnipäeva, aga kuna mu vennakesel liiga kohe pärast mind sünnipäev on, siis peetakse neid alati koos, nii et oli minu sünnipäev ikkagi ka. Sünnipäevad on selle pärast head, et näeb mõnda inimest, keda ehk vaid kaks korda aastas juhtubki nägema ja et oleks mingigi motivatsioon natuke kola korteris koomale tõmmata. Igatahes tulid kõik vähesed külalised kohale ja äärmiselt tore oli, sellise seltskonnaga polnud kunagi varem Imago't ka mänginud ja see osutus täitsa naljakaks. Kuna mina lõpetasin kõige varem, siis jõudsin ka teatrisse õigeks ajaks. Läksin üksi ja lootes mitte ühtegi tuttavat näha, aga see ei õnnestunud kohe kuidagi.
Etendus algas suht paljulubavalt ja ausalt öeldes oli paar nüanssi, mida oleks osavalt saanud ära kasutada, aga kahjuks polnud seda tehtud. Kuidagi pealiskaudne oli ka, teema iseenesest ju oleks andnud venitamist kui palju. Ja mulle ei meeldi IKKA VEEL need rahvale meeldimiseks tehtud totrused ja vaevalt, et kunagi meeldima hakkavadki aga publikule(kelle hulgas oli üllatavalt palju u 25-35aastasi, nii mehi kui naisi), või vähemalt osale sellest, paistsid need vehkimised-tõmblemised-nägude tegemised väga peale minevat. Aga sellegipoolest mulle meeldis juba ainuüksi see, et ma sain üle pika aja üksi teatrisse. Ja kuna meie bussiliiklus laupäevaõhtuti on nii nagu ta on, siis väike jalutuskäik tänavavalgustite vahel oli ka mõnus:)
Aga seda ärgem emmele öelgem, onju;)
Aa, üks asi oli tõesti hea ka "Norway.Today" juures - nimelt muusika! Peaks järele uurima, mis lood need olid. Normaalne inimene oleks arvatavasti mõned neist ära tundnud, aga mina olen selleks küll liiga tumba.
Muide, minust on saamas padujoodik:P Või noh, täisealisuse esimesed pokaalid..Kui kähku alla neelata, siis polegi nii jubeda maitsega;)
Tänasest pole suurt midagi rääkida. Ainult üks asi jäi silma - prügikastiinimesed olid kuidagi eriti hoos. Igal pool, kus ma olin, oli neid ikka mitu korda rohkem. Aga jah, talv on ka tulekul..
Ja ma suutsin ennast juba närvi ajada sellega, et ülehomme on meil Beieri tund! Jeess!:S Uus tunniplaan oli ülimeeldiv ja meie neljapäevane klassiöö kujuneb kindlasti lõbusaks, kui reedel peab koolis passima. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik ilma vaheaegadeta elada?!
kolmapäev, oktoober 18, 2006
Mul oli eile sünnipäev;)
...seda ei juhtu iga päev. Aga mõne meelest kaks korda kuus küll:D
Nonii, kaks arvestust on veel jäänud. Siiani pole ükski läinud nii, nagu ma oleks tahtnud. Aga tänase kirjanduse arvestuse tore külg oli see, et kuigi ma sain ühe oma "lemmikteemadest", sain ma jutu kuidagi sujuvalt suunata hoopis raamatutele, millest ma rääkida oskasin. Ja kui ma ikka midagi rääkida poleks osanud, siis ma oleks vist küll maininud, et kurat, mis see olgu, mul on kõik raamatud läbi loetud, aga kuna küsimusega ei vea, siis saan ikka mingi jama hinde, aga on inimesi, kes pole ühtegi raamatut lugenud(ei sel perioodil ega üldse kogu gümnaasiumiastme jooksul), aga saavad kogemata ainukese teema, mida oskavad(või blufivad sisukokkuvõtete abil) ja maksimaalse võimaliku hinde. Aga kes on öelnud, et elu peab õiglane olema? Nää, paljud on, aga mis see ütlemine ikka annab...
Killuke: Pärast "lemmikteema" käsitlemist ütles õpetaja:"Nii, no räägime siis Ristikivi loomingust". Mis mulle ühest küljest üldse ei meeldinud(kui oleksin pidanud loetlema kõiki ta teoseid ja elulugu lahkama), aga samas olin ma ju temast nii mõndagi kuulnud. Rääkisin siis "Nõiduse õpilasest" ja seletasin, et mulle meeldib selle vorm, et on hiljem tagantjärele meenutused kirjutatud. Et samuti nagu "Keisri hull" ja "Piiririik" ja et mulle üldse meeldivad kirja ja päeviku vormis kirjutatud raamatud. Selle peale küsis õpetaja:"Miks?". Ja mina, oskamata midagi asjalikku öelda, mainisin, et ju ma olen ise ka seda tüüpi.. Ja siis päris õpetaja, et millal siis sinu päevikuid avaldatud kujul näha/lugeda saab, mille peale ma vastasin:"Mitte kunagi! Või noh.., tegelikult saab praegu ka."
Täna on Sannu sünnipäev. Homseks inka arvestuseks küll viitsimist pole..
Nonii, kaks arvestust on veel jäänud. Siiani pole ükski läinud nii, nagu ma oleks tahtnud. Aga tänase kirjanduse arvestuse tore külg oli see, et kuigi ma sain ühe oma "lemmikteemadest", sain ma jutu kuidagi sujuvalt suunata hoopis raamatutele, millest ma rääkida oskasin. Ja kui ma ikka midagi rääkida poleks osanud, siis ma oleks vist küll maininud, et kurat, mis see olgu, mul on kõik raamatud läbi loetud, aga kuna küsimusega ei vea, siis saan ikka mingi jama hinde, aga on inimesi, kes pole ühtegi raamatut lugenud(ei sel perioodil ega üldse kogu gümnaasiumiastme jooksul), aga saavad kogemata ainukese teema, mida oskavad(või blufivad sisukokkuvõtete abil) ja maksimaalse võimaliku hinde. Aga kes on öelnud, et elu peab õiglane olema? Nää, paljud on, aga mis see ütlemine ikka annab...
Killuke: Pärast "lemmikteema" käsitlemist ütles õpetaja:"Nii, no räägime siis Ristikivi loomingust". Mis mulle ühest küljest üldse ei meeldinud(kui oleksin pidanud loetlema kõiki ta teoseid ja elulugu lahkama), aga samas olin ma ju temast nii mõndagi kuulnud. Rääkisin siis "Nõiduse õpilasest" ja seletasin, et mulle meeldib selle vorm, et on hiljem tagantjärele meenutused kirjutatud. Et samuti nagu "Keisri hull" ja "Piiririik" ja et mulle üldse meeldivad kirja ja päeviku vormis kirjutatud raamatud. Selle peale küsis õpetaja:"Miks?". Ja mina, oskamata midagi asjalikku öelda, mainisin, et ju ma olen ise ka seda tüüpi.. Ja siis päris õpetaja, et millal siis sinu päevikuid avaldatud kujul näha/lugeda saab, mille peale ma vastasin:"Mitte kunagi! Või noh.., tegelikult saab praegu ka."
Täna on Sannu sünnipäev. Homseks inka arvestuseks küll viitsimist pole..
reede, oktoober 13, 2006
Reede 13
Nonii, pole jube kaua kirjutanud:p Aga ega midagi eriti põnevat pole vahepeal ka toimunud.
Täna oli siis esimene arvestus. Nagu ikka pannakse kõige kirvema materjalimahuga arvestused alati esimeseks:) Aga noh, lootus on sellel, et järelarvestus on alles mõne aja pärast:P Õpetaja jagas meile kommi, ei tea kas tänase kuupäeva puhul..
Ülejäänud koolis oldud aeg oli eriti mõttetu.
Pool tundi tagasi saabusin Viljandist. Käisime Ugalas "Keisri hullu" vaatamas. Mulle suht meeldis. Tekitas tahtmise raamat ka ikka läbi lugeda:P Aga vaevalt, et ma arvestuse ajaks jõuan.. Igatahes etendusest niipalju, et olid mõned kavalalt lahendatud kohad ja näitlejad ei mänginud üldsegi nii halvasti kui mõni(meie õpetaja nimelt) arvas. Prominentset rahvast oli ka vaatamas, paar Siimu näiteks;)
Ja üks asi pani mind täitsa imestama. Nimelt see, et asjaga absoluutselt mitte kursis olema pidanud inimene küsib minult:"Kas su õde on seda etendust vaatamas käinud?". Mille peale mina suurest ehmatusest vastan nii, nagu asi on. (Eks ma sulle, Silja, räägin millalgi lähemalt.)
Aga ma olen väsinud. Vaatamata täiesti arvestatavatele öötundidele ja tänase-eilse pooletunnistele suigatustele. Nii et head ööd:)
Täna oli siis esimene arvestus. Nagu ikka pannakse kõige kirvema materjalimahuga arvestused alati esimeseks:) Aga noh, lootus on sellel, et järelarvestus on alles mõne aja pärast:P Õpetaja jagas meile kommi, ei tea kas tänase kuupäeva puhul..
Ülejäänud koolis oldud aeg oli eriti mõttetu.
Pool tundi tagasi saabusin Viljandist. Käisime Ugalas "Keisri hullu" vaatamas. Mulle suht meeldis. Tekitas tahtmise raamat ka ikka läbi lugeda:P Aga vaevalt, et ma arvestuse ajaks jõuan.. Igatahes etendusest niipalju, et olid mõned kavalalt lahendatud kohad ja näitlejad ei mänginud üldsegi nii halvasti kui mõni(meie õpetaja nimelt) arvas. Prominentset rahvast oli ka vaatamas, paar Siimu näiteks;)
Ja üks asi pani mind täitsa imestama. Nimelt see, et asjaga absoluutselt mitte kursis olema pidanud inimene küsib minult:"Kas su õde on seda etendust vaatamas käinud?". Mille peale mina suurest ehmatusest vastan nii, nagu asi on. (Eks ma sulle, Silja, räägin millalgi lähemalt.)
Aga ma olen väsinud. Vaatamata täiesti arvestatavatele öötundidele ja tänase-eilse pooletunnistele suigatustele. Nii et head ööd:)
teisipäev, oktoober 10, 2006
Slow, slow, quick, quick :D
Heh, trennist tulin. Hull pauer on sees:D Mack the Knife kummitab ja jalad tõmblevad pidevalt, naeru on raske tagasi hoida. Jube lahe ikka, et mul see trenngi veel on:D Partner pole ka hullu, suhtumine on suht sama nagu mul (ah, läks valesti, siis läks, mis sest ikka!), vaat, et mina olen hullemgi katsataja kui tema. Mõistab nalja isegi:P
Ja treener on loomulikult üle kõige! Ma pole vist kunagi käinud sellises trennis, kus absoluutselt pinget pole. Täna oli tõsiselt FUN olla, isegi minu suhe sambaga hakkab veits paranema;)
See laps, kes reedel pilvedest filosofeeris, oli täna jälle bussi peal:)
Kui trenni sõitsin, siis olid bussis paar väikest neiukest seelikukestega ja rääkisid: "Kas sa Veikot telekas nägid?"-"Jah, tead, ma helistasin ka neli korda!"-"Aga mina helistasin viis:)" jne Tekkis tahtmine sekkuda, vaatamata sellele, et mul poleks midagi öelda olnud, aga lihtsalt, et ma nägin ka või nii:P Aga Gerli tantsis palju paremini kui Vilja. Ja tegelikult on kogu asi hoiaku taga kinni, st et kui tantsida ei oska, siis hoia ennast ilusasti ja küll partner "lükkab" ja kogu kupatus näeb hea välja. Kui hoiak on kehv, siis võid ükskõik kui hästi tantsida, ikka näeb jama välja. Nii, et selg sirgu-kõht sisse-pea püsti-õlad alla ja ongi kõik korras!:D
Päris äge oleks ka korra niiviisi profiga tantsida..
Igatahes, kui bussist maha tulin, siis nägin meie klassijuhatajat sellesse poodi sisenemas, mis mulle tee peale jääb. Ei saa ikka kusagil koolist rahu:P
Üks habemik soovitas kunagi: "Õppige, õppige, õppige nagu hull", aga kahju küll, kui nii palju muud head-paremat on teha, et kohe kuidagi ei viisti:P
Söööööööma!
Ja treener on loomulikult üle kõige! Ma pole vist kunagi käinud sellises trennis, kus absoluutselt pinget pole. Täna oli tõsiselt FUN olla, isegi minu suhe sambaga hakkab veits paranema;)
See laps, kes reedel pilvedest filosofeeris, oli täna jälle bussi peal:)
Kui trenni sõitsin, siis olid bussis paar väikest neiukest seelikukestega ja rääkisid: "Kas sa Veikot telekas nägid?"-"Jah, tead, ma helistasin ka neli korda!"-"Aga mina helistasin viis:)" jne Tekkis tahtmine sekkuda, vaatamata sellele, et mul poleks midagi öelda olnud, aga lihtsalt, et ma nägin ka või nii:P Aga Gerli tantsis palju paremini kui Vilja. Ja tegelikult on kogu asi hoiaku taga kinni, st et kui tantsida ei oska, siis hoia ennast ilusasti ja küll partner "lükkab" ja kogu kupatus näeb hea välja. Kui hoiak on kehv, siis võid ükskõik kui hästi tantsida, ikka näeb jama välja. Nii, et selg sirgu-kõht sisse-pea püsti-õlad alla ja ongi kõik korras!:D
Päris äge oleks ka korra niiviisi profiga tantsida..
Igatahes, kui bussist maha tulin, siis nägin meie klassijuhatajat sellesse poodi sisenemas, mis mulle tee peale jääb. Ei saa ikka kusagil koolist rahu:P
Üks habemik soovitas kunagi: "Õppige, õppige, õppige nagu hull", aga kahju küll, kui nii palju muud head-paremat on teha, et kohe kuidagi ei viisti:P
Söööööööma!
esmaspäev, oktoober 09, 2006
Vahelduse mõttes
..on päris tore, kui inimesel on sünnipäev. Mulle selline koolis kohustuslik laulmine-kommipakkumine pole küll kunagi istunud, aga väikesed tähelepanekud on armsad:)
Nii et suur aitäh:D Ja see on ka tore, et inimesed väärtustavad veel raamatuid ja muusikat, mõnedel on isegi sarnane maitse;) Ja kingipakkimise originaalsuse eest võiks auhindu jagada!:)
Päeva kild: Jürgenstein soovis mulle õnne:P
Tänane päev läks isegi suht libedalt. See, milleks õppimata oli, ei osutunud vajalikuks, samas sain lahti kirjandist, millega ma oma eilse päeva sisustasin. Ja torti saime ka reedese päeva kordamineku eest. Hea, et ma ikka lusikat igal pool kaasas kannan;) Varsti pärast sööki räägiti meile toitumishäiretest ja umbes loengu kolmveerandi peal minestas üks tüdruk ära - see oli ikka päris õudne.
Erka avaldas meile tänu reedese kingituse üle. Eriti meeldis talle korrutustabeliga pliiats ja tuli välja, et gloobusega teritaja oli veel tema kollektsioonist puudu. Nii et..pole tänu väärt:D
Filmilindilt vaatasime jupikest reedesest lindistusest. Originaalis oli ikka kõvasti etem aga meeldetuletuseks ajab kuidagimoodi asja ära. Ehk on mõni teine lindistus parem. Ehk on mõnel teisel lindistusel paremini paista ka meie aktiivseid aeroobikuid:P
PS! Tänane ilm pole eriti sobilik plätude, seeliku ja oranžide sukkpükstega käimiseks. Olen homme targem kui täna!
PPS! Mõni mees naerab peaaegu nagu Teletupsude Päike:P
Nii et suur aitäh:D Ja see on ka tore, et inimesed väärtustavad veel raamatuid ja muusikat, mõnedel on isegi sarnane maitse;) Ja kingipakkimise originaalsuse eest võiks auhindu jagada!:)
Päeva kild: Jürgenstein soovis mulle õnne:P
Tänane päev läks isegi suht libedalt. See, milleks õppimata oli, ei osutunud vajalikuks, samas sain lahti kirjandist, millega ma oma eilse päeva sisustasin. Ja torti saime ka reedese päeva kordamineku eest. Hea, et ma ikka lusikat igal pool kaasas kannan;) Varsti pärast sööki räägiti meile toitumishäiretest ja umbes loengu kolmveerandi peal minestas üks tüdruk ära - see oli ikka päris õudne.
Erka avaldas meile tänu reedese kingituse üle. Eriti meeldis talle korrutustabeliga pliiats ja tuli välja, et gloobusega teritaja oli veel tema kollektsioonist puudu. Nii et..pole tänu väärt:D
Filmilindilt vaatasime jupikest reedesest lindistusest. Originaalis oli ikka kõvasti etem aga meeldetuletuseks ajab kuidagimoodi asja ära. Ehk on mõni teine lindistus parem. Ehk on mõnel teisel lindistusel paremini paista ka meie aktiivseid aeroobikuid:P
PS! Tänane ilm pole eriti sobilik plätude, seeliku ja oranžide sukkpükstega käimiseks. Olen homme targem kui täna!
PPS! Mõni mees naerab peaaegu nagu Teletupsude Päike:P
laupäev, oktoober 07, 2006
Maal
Maal tähendab linnast väljas, mitte pilt seina peal.
Käisin täna maal. Võtsime nii palju puid maha, et minu meelest jäi kõledalt hõredaks juba, aga kõik inimesed, kes päeva jooksul meiega juttu tegid, rääkisid, et meile ei paista ikka üldse päikest ja et me peaksime mõned puud maha võtma jms. Üks naabrimees, kelle aias on vaid paar õunapuud, tahtis, et me tema aia äärest võtaksime maha puu, mis ei saa temale kuidagi ette jääda. Veendusin jällegi, et maainimesed ei salli üldse loodust ja eriti just puid.
Kui aia äärest lehti riisusime tegime statistikat, mis tüüpi inimesed ütlevad "Tere, jõudu!" ja millised ei ütle. Üldiselt võib öelda, et naised, eriti üle keskea, olid väga ebaviisakad, mehed seevastu olid veidi viisakamad ja enamus neist hakkas ka muud juttu ajama. Ühed arvasid juba päeva lõpuks, et kuna nad meile juba "tuttavad" on, siis võib meilt tikku küsida küll.
Ühel naabritüdrukul oli sünnipäevapidu ja kui mu vend lasi enne ärasõitu meie aias mõned raketid, siis läksid lapsed väga elevile ja jooksid tänavale vaatama. Tuli välja, et tal on tegelikult õige päev hoopis homme. Nagu mõnel teiselgi siin..
Käisin täna maal. Võtsime nii palju puid maha, et minu meelest jäi kõledalt hõredaks juba, aga kõik inimesed, kes päeva jooksul meiega juttu tegid, rääkisid, et meile ei paista ikka üldse päikest ja et me peaksime mõned puud maha võtma jms. Üks naabrimees, kelle aias on vaid paar õunapuud, tahtis, et me tema aia äärest võtaksime maha puu, mis ei saa temale kuidagi ette jääda. Veendusin jällegi, et maainimesed ei salli üldse loodust ja eriti just puid.
Kui aia äärest lehti riisusime tegime statistikat, mis tüüpi inimesed ütlevad "Tere, jõudu!" ja millised ei ütle. Üldiselt võib öelda, et naised, eriti üle keskea, olid väga ebaviisakad, mehed seevastu olid veidi viisakamad ja enamus neist hakkas ka muud juttu ajama. Ühed arvasid juba päeva lõpuks, et kuna nad meile juba "tuttavad" on, siis võib meilt tikku küsida küll.
Ühel naabritüdrukul oli sünnipäevapidu ja kui mu vend lasi enne ärasõitu meie aias mõned raketid, siis läksid lapsed väga elevile ja jooksid tänavale vaatama. Tuli välja, et tal on tegelikult õige päev hoopis homme. Nagu mõnel teiselgi siin..
Viimane võimalus
Kuigi kunagi oli juttu, et läheme lausa 4-5-liikmelise pundiga swingima, olin mina siiski ainus, kes end kohale vedas. Vaatamata vahele jäänud ja hilinenud bussidele jõudsin ikkagi liiga vara kohale(ei kasutanud oma alaealisesestaatust ära) ja jõlkusin 3-4 korda majast mööda ja mõtlesin isegi, et ma sisse ei lähe, sest ühtegi inimest ei suundunud ukse poole. Aknast sisse kiigates tundis miski väga jive'i moodi ja tuli nats julgem tunne. Kui neli minutit alguseni aega oli, nägin, et üks noormees üritas kinnisest uksest sisse pääseda ja asus tagumist ust otsima, nii et ma siis läksin ikka ka.
Kokku oli peale minu kohal veel 2 meest/poissi, 2 naist/tüdrukut ja kummastki soost üks treener. See, et omal partnerit kaasas polnud, ei osutunudki probleemiks, sest me vahetasime pidevalt partnereid ja keegi(peale naistreeneri) ei pidanudki üksi tantsima. Pooleteise runniga jõudsime õppida kahte tantsu, mille sammud tuleksid mul peaaegu meelde, kui õige muusika taustaks oleks.
Tunni alguses näidati meile erinevatest swingtantsudest filmilõike, mis ei näinud just eriti head välja. Ma ütlekski, et swingtantsud on visuaalselt suhteliselt inetud, aga ise kaasa teha oli päris lõbus. Täitsa kahju kohe, et ma ei saa edaspidi seal käima hakata:( Eks ma siis lähen kunagi kümne nädala pärast Illegardi vaatama, palju nad selgeks said selle kursuse jooksul. Seal pidavat mingi esinemine tulema, kus päris swingorkester muusikat mängib.
Aa, ja ühes filmis näidati, kuidas üks 90-aastane mustanahaline onu koos oma 18 aastat noorema pojaga Shim sham shimmy't tantsis:P Ja tants(vist balboa), mille jaoks ühel paaril kulub umbes 0,5 ruutmeetrit, oli sama kummaline kui too, mida videol tantsisid üle 50-aastased mees ja naine, kes olid nähtavalt ülekaalulised. Üks treener mainis, et see tants käibki kõhud koos, et paberileht ei tohiks maha kukkuda, ja kellel suurem kõht, sellel lihtsam tantsida. Kokkuvõtteks võiks öelda, et swingtants on jube hea näide mittediskrimineerimisest.
Muide, kui ma bussi ootasin, siis istus peatuse üks umbes nelja-aastane poiss, kes teatas oma vanaemale tähtsalt: "Tead, pilved on hästi külmad!". Vanaema küsis:"On või?". Poiss:"Jah, vähemalt siis, kui Päike nende taga pole." Targad lapsed meil tänapäeval.. :)
Kokku oli peale minu kohal veel 2 meest/poissi, 2 naist/tüdrukut ja kummastki soost üks treener. See, et omal partnerit kaasas polnud, ei osutunudki probleemiks, sest me vahetasime pidevalt partnereid ja keegi(peale naistreeneri) ei pidanudki üksi tantsima. Pooleteise runniga jõudsime õppida kahte tantsu, mille sammud tuleksid mul peaaegu meelde, kui õige muusika taustaks oleks.
Tunni alguses näidati meile erinevatest swingtantsudest filmilõike, mis ei näinud just eriti head välja. Ma ütlekski, et swingtantsud on visuaalselt suhteliselt inetud, aga ise kaasa teha oli päris lõbus. Täitsa kahju kohe, et ma ei saa edaspidi seal käima hakata:( Eks ma siis lähen kunagi kümne nädala pärast Illegardi vaatama, palju nad selgeks said selle kursuse jooksul. Seal pidavat mingi esinemine tulema, kus päris swingorkester muusikat mängib.
Aa, ja ühes filmis näidati, kuidas üks 90-aastane mustanahaline onu koos oma 18 aastat noorema pojaga Shim sham shimmy't tantsis:P Ja tants(vist balboa), mille jaoks ühel paaril kulub umbes 0,5 ruutmeetrit, oli sama kummaline kui too, mida videol tantsisid üle 50-aastased mees ja naine, kes olid nähtavalt ülekaalulised. Üks treener mainis, et see tants käibki kõhud koos, et paberileht ei tohiks maha kukkuda, ja kellel suurem kõht, sellel lihtsam tantsida. Kokkuvõtteks võiks öelda, et swingtants on jube hea näide mittediskrimineerimisest.
Muide, kui ma bussi ootasin, siis istus peatuse üks umbes nelja-aastane poiss, kes teatas oma vanaemale tähtsalt: "Tead, pilved on hästi külmad!". Vanaema küsis:"On või?". Poiss:"Jah, vähemalt siis, kui Päike nende taga pole." Targad lapsed meil tänapäeval.. :)
reede, oktoober 06, 2006
Õpetajate päev
Täna suudeti mind päris mitmel korral üllatada! Meie klass (või noh, aktiivsemalt vist küll pool klassi, aga siiski) korraldas tänase õpetajate päeva aktuse. Ja vapustavalt naljakas oli!:D Ega sellest niiviisi kirjutada ega ka rääkida pole nagunii midagi asja, sest efekt oli peamiselt ettekandel, aga jah.. Päris andekaid parodiseerijaid on meil klassis, peaks ütlema. Mitmed õpetajad rääkisid pärast muljeid ja Pisi-Punga ütles, et üritab esmaspäevaks midagi etemat välja mõelda kui "Shh..tasa!". Ja purgikinkide idee oli ka suht hea lahendus.
Kuna kaameramehi/naisi ja fotograafe oli päris mitu, siis on ehk kunagi ka pilte loota. Video võiks ausalt öeldes ALO TVsse minna ja populaarsust koguda:P
Igatahes oli väga tore üritus ja paistis ka kõigile vaatajatele, keda küll ülimalt vähe oli, meeldivat. Esmaspäeval saab äkki jälle torti nagu balli ja rebaste retsi järel eelmisel aastal.. Küll on mugav, kui siukesed aktivistid klassis on:P
Muide, Erka tegi "kehalise tunnis" kõige aktiivsemalt kaasa, endal muhe muie näol:D Uve ka muidugi. Eks see ole rahvatantsijatel vist mingi prestiiži küsimus.
Kuna kaameramehi/naisi ja fotograafe oli päris mitu, siis on ehk kunagi ka pilte loota. Video võiks ausalt öeldes ALO TVsse minna ja populaarsust koguda:P
Igatahes oli väga tore üritus ja paistis ka kõigile vaatajatele, keda küll ülimalt vähe oli, meeldivat. Esmaspäeval saab äkki jälle torti nagu balli ja rebaste retsi järel eelmisel aastal.. Küll on mugav, kui siukesed aktivistid klassis on:P
Muide, Erka tegi "kehalise tunnis" kõige aktiivsemalt kaasa, endal muhe muie näol:D Uve ka muidugi. Eks see ole rahvatantsijatel vist mingi prestiiži küsimus.
kolmapäev, oktoober 04, 2006
Mitteviitsik
Ma tõesti ei viitsi enam! See pole sellise meeleheitel karjena mõeldud, lihtsalt üks jõuetu pobin. Ma tunnen, et sel jural pole mõtet. Ma nii vihkan, kui kõike tehakse linnukese pärast, sest mina ei taha teha aga ma pean vooluga kaasa minema, et kuidagi eksisteerida. Aga jah, mu vastupidavus on niigi arenenud juba - varem andsin ma hoopis lihtsamini alla. Kuigi see võib ka mu enda mulje vaid olla... Ma imetlen inimesi, kes suudavad vastu pidada nädalaid, kuid ja aastaid järjest ilma mingi lõõgastumishetketa vastu peavad! Mina ei saa pool nädalatki tubli ja järjepidevalt töökas oldud.. :(
Ja matat ma homseks ei õpi, eelmisest nädalast mulle aitas.
Ja matat ma homseks ei õpi, eelmisest nädalast mulle aitas.
teisipäev, oktoober 03, 2006
...siis oleksin ma redis
Tänane trenn oli jube!! Mitte küll halvas mõttes jube, aga selline hirmus. Ma ei seisa enam kunagi muusika-masina lähedal, isegi siis, kui see on ainuke koht, kus ruumi on! :p Aga, jah, vähemalt on mul võimalus oma ajubloki mahavõtmist harjutada, kui treener alati küsimustele minu käest vastuseid ootab ja mind millegi ette näitamisel partnerina kasutab. Kui mul oleks komme punastada, siis poleks tänase trenni jooksul mu näos vist ühtegi heledat laiku olnud.. Igatahes kõige toredam oli see, et kui ta mingit üleüldist viga seletab, siis ta vaatab alati mulle otsa, nii et ma tunnen, et need ongi kõik ainult minu vead ju, millest ta räägib. Ja siis loomulikult näitab veel ette, kuidas ei tohi teha ja kuidas peaks tegema. Mul tuleb alati selline poolviltune kahtlustav nägu pähe, kui ta käe välja sirutab (ja eeldab, et ma liigun tähelepanu keskmesse), sest ma ei tea ju kunagi, mis mu ülesandeks osutub.
Ja tänases trennis jõudsime numbreid ka õppida:) Rütmi tuleb lugeda nii: "üks-a-kaks-ja teine-a-kaks-ja kolmas-a-kaks-ja...". Loogika on selles, et arvurida tuleks sellisel juhul üks-teine-kolmas, mitte üks-kaks-kolm ega esimene-teine-kolmas. Aga nii kõlab ju paremini!:P
Oi, ja mulle on eluaeg meeldinud kõva häälega rütmi lugeda ja siis vaadata, kuidas teised seda ka võistluste ajal praktiseerivad (mis on mõistagi väga totter) :S
"Köhi hääl puhtaks ja..."
"Naispartner valmistab tagasi astudes jala kiiremini ette" -oli nii lõpuks?:p
"Võtke selline teatrikohviku tantsuvõte!"
"Teil peab tantsides FUN olema! :)"
Ja tegelikult on ka!:D
Ja tänases trennis jõudsime numbreid ka õppida:) Rütmi tuleb lugeda nii: "üks-a-kaks-ja teine-a-kaks-ja kolmas-a-kaks-ja...". Loogika on selles, et arvurida tuleks sellisel juhul üks-teine-kolmas, mitte üks-kaks-kolm ega esimene-teine-kolmas. Aga nii kõlab ju paremini!:P
Oi, ja mulle on eluaeg meeldinud kõva häälega rütmi lugeda ja siis vaadata, kuidas teised seda ka võistluste ajal praktiseerivad (mis on mõistagi väga totter) :S
"Köhi hääl puhtaks ja..."
"Naispartner valmistab tagasi astudes jala kiiremini ette" -oli nii lõpuks?:p
"Võtke selline teatrikohviku tantsuvõte!"
"Teil peab tantsides FUN olema! :)"
Ja tegelikult on ka!:D
esmaspäev, oktoober 02, 2006
"Ei juhtunud midagi"
Heh, mina käisin täna esimest korda kooliarsti(õigemini õe) juures. Mitte et mul põhjust oleks olnud, ta lihtsalt avastas, et kõik inimesed polegi veel teda külastanud ja et muidu läheme veel niiviisi minema, et ta polegi näinud meid:) Igatahes olen ma kahe aasta jooksul kasvanud poolteist sentimeetrit ja ületanud ümmarguse numbri piiri. Silmanägemine, vererõhk ja muud parameetrid olid mul ka ideaalses korras, isegi liiga head, nagu ta ütles:P Kui mul meelde jääb, siis pean ainult neljapäeval, kui arst ise majas on, korra sealt läbi käima, et oma kõverat selga näidata ja võib-olla ortopeedi juurde saatekirja saada.
Ristikivi muuseumis käimine tegi mind kuidagi nukraks. Iseenesest oli ju tore seal käia - poole päeva ajal linna peal(looduses!) jalutada, näha, kus üks kuradima andekas ja tark onu kunagi poolteist aastat oma elust veetis, kuulata muuseumitädi toredasti vaimustunud juttu Karlist ja otsida sugupuust üles meie muhe ühiskonnaõpetuse õpetaja:) Aga ikka tegi nukraks. Esiteks see, et ma jälle liiga hilja kohale jõudsin - ta elas ju tegelikult veel suhteliselt hiljuti ja kui mitte arvestada eesti meeste madalat eluiga, siis võiks ta veel praegugi elada(kuigi väga kõrges vanuses). Teiseks jäi kummitama see, et mis küll Erka vendadega juhtus sellel 76da aasta eeleelviimasel märtsikuu päeval. Ja kolmandaks see, et kuidas küll kõik lähevad maailma avastama - mina tahan ju kaa!
Oh mind melanhoolikut.. peaks parem ühiskonna tööks õppima hakkama või "Nõiduse õpilase" ära lõpetama.
Aga vähemalt stiilsed manööverdused projektor-masinaga toovad näole siiani muige:)
Ristikivi muuseumis käimine tegi mind kuidagi nukraks. Iseenesest oli ju tore seal käia - poole päeva ajal linna peal(looduses!) jalutada, näha, kus üks kuradima andekas ja tark onu kunagi poolteist aastat oma elust veetis, kuulata muuseumitädi toredasti vaimustunud juttu Karlist ja otsida sugupuust üles meie muhe ühiskonnaõpetuse õpetaja:) Aga ikka tegi nukraks. Esiteks see, et ma jälle liiga hilja kohale jõudsin - ta elas ju tegelikult veel suhteliselt hiljuti ja kui mitte arvestada eesti meeste madalat eluiga, siis võiks ta veel praegugi elada(kuigi väga kõrges vanuses). Teiseks jäi kummitama see, et mis küll Erka vendadega juhtus sellel 76da aasta eeleelviimasel märtsikuu päeval. Ja kolmandaks see, et kuidas küll kõik lähevad maailma avastama - mina tahan ju kaa!
Oh mind melanhoolikut.. peaks parem ühiskonna tööks õppima hakkama või "Nõiduse õpilase" ära lõpetama.
Aga vähemalt stiilsed manööverdused projektor-masinaga toovad näole siiani muige:)