akronüüm, vabaduse eufooria ja ...

Hehhee, nalja tahate teada?! Ma lugesin just ühe eesti-vene keelekontaktide teemalise doktoritöö abstracti, ja vaatamata sellele, et esimene lause on "The thesis presents a study on Russian-Estonian code-switching (CS) from the perspective of bilingual language use and change." lugesin ma järgmisel korral CS ikkagi mõttes kui couchsurfing. Njaa, eks igaühele on teatud tähekombinatsioonid oma tähendustega:P

Nii ülihea on see tunne, kui mingi nõme ja nädalaid stressi tekitanud asi saab lõpuks kaelast ära!:D Siuke piiritu vabaduse tunne. Ja sellega kaasnev eufooria;) Ja inimeste rõõmsakstegevalt toredad kirjad ja toetavad sõnad... Ja kui sellega kaasneb veel üksi kodus viibimine (teadmisega, et korterinaaber enne hommikut kindlasti ei tule), siis... ma loodan, et alumised naabrid mu trampimise ja kolina pärast magamata kujul hommikul tööle ei pidanud minema... :D Ja et neile mu muusikavalik sobis.. Kusjuures, polegi hullu, et mul seekord tantsuvõistlused nägemata jäid-õhtu lõppes ikka suht samamoodi nagu eelmiste võistluste järel koju jõudeski.
Kas on võimalik, et üks laulja on justkui ühe linna kehastus? Ei, see sai nüüd halvasti.. ma mõtlen, et see tunne, mis teda kuulates tekib, on identne sellega, mille tekitab ühes linnas viibimine.

Ah, ma lähen nüüd söön oma pajaroa ära:) Kõht korisebki juba. Täna tundub olevat umbes selline päev, nagu ma ükskord kirjeldasin. Selline, mida ma igatsen. Et tuled töölt koju ja kõik on nagu enam-vähem tehtud, ja siis saad mõnusasti süüa ja raamatut lugeda. Nämmmm.. Ma tean, et see kõik on ainult mõtlemise küsimus. Sest hetkel, kui kõik tegelikult tehtud on...pole reaalsuses enam midagi.

viu-prõmm-pauhti

Olen täielikult kaotanud oma võime öösel üleval püsida ja midagi efektiivselt teha. Ma väsin juba poole päeva ajal ära ja vajun pärast koolist jõudmist unne. Et siis ärgates küll jälle midagi asjalikumat teha, aga siiski... magamise pealt saaks ju aega kokku hoida.
Aga isegi "colorless green ideas sleep furiously", nii et miks siis inimesed ei võiks. Niisama magada, ma mõtlen, mitte furiously. Muidu tekivadki sellised olukorrad, et põrandal selili lesides läpakat alumist serva pidi kõhule toetades ja ühe käega ülemisest servast hoides tuleb idee käsi lahti lasta ja vaadata, mis suunas läpakas vajuma hakkab, kui üldse...

Aga viimase 2 ja poole tunniga olen päris hea posu artikleid jõudnud läbi lugeda. Nii mõnigi oli ideid tekitav (ja neid mitte magamaajav:P) ja vajaks edasist uurimist. Eriti üks Norra oma, kus väideti, et norrakate hea inglise keele oskus on vaid näiline ja tegelikult on neil suuri probleeme akadeemiliselt inglise keeles hakkama saamisega. Aga et see töö oli nagunii 2,5 korda mahukam kui mul praegu konkreetse aine jaoks vaja, siis jätsin lõpust osa lugemata ja keskendusin lühematele. Aga need on millegipärast tunduvalt jamamad. Kuigi arusaadav, ega 10 leheküljega ei saagi ühtki teemat korralikult käsitleda ju. Või noh, lugedes tundub nii, kirjutades, et kaks lehekülge on piisav küll:P

Ai..ma peaks vist oma seljaga arsti juurde minema.. Nagu ka kõigi nende teiste kaebustega(kummaline kohe, kui haige ja vigane ma viimasel ajal olen), aga... ega see vist normaalne pole, et köhides selgroo kaelast natuke allapoole jäävasse osasse valu lööb, või kuidas? Lisaks sellele koguaeg olevale..

rõngad

Ma tunnen end jätkuvalt teovõimetuna.. Olen alates kolmapäevast ära teinud vaid paar tühist asja ja enamuse ajast maganud, köhinud, lösutanud ja vett keetnud. Üks öö sai vähemalt juttu aetud ja filme vaadatud, midagi asjalikumat vahelduseks:P Ma ei suuda end kuidagi kokku võtta. Nii lihtne on endale väita, et sa oled haige ja pead oma energia kulutama terveks saamisele. Et polegi vaja muud teha. Aga who's going to buy it!!??
Hakkab juba tragikoomiliseks muutuma, kuidas ma üritan ja üritan endale kahte kümnelehelist erineva vaatenurgaga aga sama teemakäsitlusega artiklit leida, et saaks ometi neist kokkuvõtted teha jms ja varsti ka esitluse, aga ma lihtsalt ei suuda. Ükski teema pole piisavalt hea. Piisavalt huvitav mulle ja tulevastele kuulajatele. Piisavalt hariv ja keeruline, samas lihtsasti arusaadav ja omaksvõetav. Piisavalt teaduslik. Paraja mahuga. Viimased otsingud on mu viinud selleni, et võtaksin juba ükskõik millise esimesena ettejuhtuva, aga aju on tühi ning ühtki teemat ei tule pähe. Ja siis lihtsalt polegi ühtegi artiklit, mida netist tasuta kätte saaks. Täiesti totter tunne. Kui tore.
Eks ma siis lähen nüüd kuulama, mis seal ettekandes täpselt olema peab..jehhuu.

hõljudes kuskil ängi ja pealiskaudsuse vahel

Huvitav, kui suur on tõenäosus, et lugedes kellegi kirjast, et kirjutaja on mitu päeva haige olnud, jääb lugeja ka seejärel haigeks..? Empaatiavõime missugune!:P Igatahes, ma ärkasin täna üles ja olemine oli väga niru. Kahju, et mul kraadiklaasi läheduses polnud, sest tunne oli küll selline parajalt peast soe.. Aga mõtlesin, et mis seal ikka, küll läheb paremaks. Tänasest kolmest loengust küll puududa ei tahtnud. Nii et läksin siis ikka kooli, viskasin veel teel oma uuele korterinaabrile võtme ära, ja ostsin kurgupastille, et kurk pooleks ei käriseks. Vaevlesin esimese loengu ära ja otsustasin kirjanduse ajaks koju magama minna, et pärast tagasi tulla, aga jah, magasin ilusti poole õhtuni välja. Ja siis oli ka veel kahtlane olemine. Siukese tundega ei suuda midagi asjalikku ka teha, nagunii pea ei võta. Nii et otsisin teleka juhtme üles, pistsin seina ja vaatasin, mida "Tomi juures" tehakse. Tal on ikka nunnud lokid küll:P Ja Karlssoni lihapallide tegemisega sai ka hakkama:)

Nüüd keeraks jälle magama.. Eks eelmine nädal annab nüüd tunda.

Et Kimu ja Pöff jms kõik ka just nüüd peavad olema...

eile nii ja homme naa, trillallaa

Tõenäoliselt ma ei peaks seda üleüldse avaldama. Aga äkki ma leian kellegi käest toetust oma mõtetele..

Kas ma olen mingi hälvik, et pean elementaarseks teiste inimestega arvestamist??? Ja et paljud (sh praegu käsitletavad) probleemid on ainult selle taga, et ei tunnistata oma vigu, vaid aetakse kõik väliste tegurite süüks, mistõttu ei nähta ka loomulikult mingit vajadust enda või oma käitumise muutmiseks, vaid loodetakse pidevalt teiste headusele ja deus ex machinale. Iseseisvus missugune! Oma supi võiks vähemalt igaüks ise ära süüa! Kui ta juba valmis keedetud on ja ei saanud piisavalt hea, et teistega jagada. Või siis ise selle WC-potist alla kallata, mitte seda ülesannet kellelegi teisele pärandada.

Ja ju ma olen ka sellepärast hälvik, et ei suuda näha võimalust, kuidas selliste asjade tagajärjel usaldusväärsus kannatada ei saaks. Minu meelest ei ole ime, et ma suhtungi kõigisse järjest enam kahtlustavalt ja ei usalda mitte kedagi peale enda. Ärge siis palun imestage ka mu vastavat käitumist! Järgmine kord ma nii loll ei ole... Ausõna.

Kurat, kuidas mind häirib see, et "tänu" käesolevale, on täielikult häiritud mu keskendumisvõime tegeleda nende asjadega, millega minul tegeleda oleks vaja. Aga mina ei saa nii, et jätan probleemid lihtsalt vedelema ja ei võta midagi lahendamiseks ette. Kuigi antud juhul oleks see täiesti paras kasvatusmeetod. Kuigi mul pole enam erilist lootust, et see midagi päästaks.. Kes ei taha, seda pole mõtet üritada muuta, nagunii on tulemus null. Lihtsalt üritades on raisatud energiakulu suurem. Nii et.. las ta jääb?

no mida veel

See on lihtsalt muigamapanev, kui toredaid uuringuid meil siin läbi viiakse..
"Küll aga tõi arvuti kaasa hinnete märkimisväärse parenemise kunstiõpetuses ning vähem märgatava paranemise geograafias. Tööõpetuse ja käsitöö hinded kiskus arvuti algul küll alla, ent pärast esimest veerandit hakkasid hinded taas paranema. Ajaloo ja eesti keele hindeid arvuti eriti ei mõjutanud."

Võimalik, et meie projektide tulemused on suht samast kategooriast, aga me vähemalt ei avalda neid ajalehes:P Järgmises uurimuses võiksid nad siis mõelda sellele, kuidas pidev touchpad'i kasutamine arendab sõrmes välja teatud lihased või treenib neid, nii et kunstiõpetuses vajaminevad oskused paranevad. Või avardab see hoopis kujutlusvõime piire, nii et tulemuseks olid põnevamad tööd...? Peaks oma kunstioskust ka testima vist, see peaks sellise loogika järgi siis viimase 2,5 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud olema (kui eeldada, et hinnetel peaks olema mingigi seos oskuste/teadmistega, st kui neil mitte ainult hinne ei paranenud). Aga nojah, usun ma seda küll.. :P
Ja liivakasti pole ma ka endale muretsenud, et harjutada, nii nagu Bournemouthis olles otsustasin.. Tegelen sellega 22. detsembril. Ehk.

intensive living

Mingil hetkel tuleb mingi punkt, kui aitab. Kui on kõike liiga palju. Kui on korraga kuum ja külm, kuiv ja märg, soolane ja magus, must ja valge, vaikne ja mürarikas, liikuv ja paigalpüsiv, mängu ja päris.., siis ... tuleb otsustada. Kas jääda seisma, istuda maha, visata pikali või minna otse edasi, pead kõrvale pööramata.

Ma arvan, et Spacey on selle jaoks väga õige inimene, muide. Aga eks paistab. Kui sa, S., teda veel enne äratulekut peaksid nägema juhuslikult, siis mine ja ütle talle minu poolt aitäh. Ma arvan, et sa tead ka, mille eest.

"Ärge parem küsige.."

S.

maailmavalu

Ma olen täna õhtul kuidagi väga tundlikus meeleolus. Elu tundub kuidagi ebaõiglane. Ja täiesti ilma konkreetse põhjuseta. Loodan, et see pole sellest, et ma lume peal libedaga kukkusin ja siiani üle kogu keha närvid kahtlaselt tunda annavad... Igatahes, mulle potsatas täna elektroonilisse postkasti kiri ühelt väga armsalt inimeselt, kellele kunagi kirjtasin, kuidas teda oma aknast välja vaadates bussipeatuses nägin ja hiljem nukraks muutusin, kui kohale jõudis, et see kuidagi tema olla ei saanud, sest ta lahkus Eestist juba eelmise semestri lõpus. Ja nõnda ta vastas mulle just täpselt nii lihtsalt ja siiralt nagu mulle praegusel hetkel sobiv on. "...we don't have time to be sad, we still need to do so many things :D !!! To discover so many places, to learn so much wisdom, to read at least 1/100 part of books in the central library, which are laying forgotten on the shelf. Every person brings you some new breath into your life, teaches you something even if you don't notice sometimes and they take from you the same back."

Tahan ja tahan... Ma tahan Ida-Aasiasse! Ma tahan seda sõnadeta maailma graatsiat ja tunnetuslikkust.. Ma tahan maailma, milles inimeste teelolekul oleks rohkem sisu kui see hedonism, mis mulle siin igal silmapilgul vastu vaatab... Ma tahan midagi, mille kohta ma ei tea öelda, mis see on. Võimalik, et tahan lihtsalt võimatut.

A wise man once said you can have anything in life, if you sacrifice everything else for it. What he meant is, nothing comes without a price. So before you go into battle you better decide how much you're willing to lose.

I would...

Peaks vahelduseks midagigi kirjutama. Kuigi on kõike muudki teha. Aga täna oli mingi selline kohalejõudmisõhtu Taivani filmide seltsis, mis kinnitas taaskord (ja ärge tulge ütlema, et sellist sõna olemas pole, ma tean isegi;P) et peaks end kätte võtma ja oma eluga midagi kasulikku peale hakkama. Et nii kohutavalt palju on maailmas seda, mida tahaks teada, peaks teadma ja oleks ülimalt kasulik teada. Ja osata. Ja selleks tuleb rängalt õppida, õppida, õppida jamõnikord lihtsalt riskida.