kokkuvõte

Ma päris kogu aasta kokkuvõtet tegema ei hakka, sest esimene pool sai vist kunagi mais-juunis juba läbi arutletud, suvi oli täiesti omaette kategooriast, ja sügisest alates olen mingis mõttes nagu suve jätkuperioodis elanud. Nii tihti füüsiliselt siin, aga mõtetes ära.
Nii mõnigi asi on saanud selgemaks. Julgen mõelda, et mul on mingi veits kindlam siht tekkinud. Või pigem, et mulle on hakanud tunduma, et mõni 'asi', mis varem tundus võimatu, on nüüd (minu muutumise tõttu) julgenud hakata unistuseks kasvama. Selliseks, mida on võimalik realiseerida:)

Pikad ja sugulasteküllased jõulud olid mõnusad. Kõigi piparkookide, verivorstide ja lumememmedega:) Mälestused kategooriast 'keeks ja kissell'... Ühendusevõtt inimestega, kes on mingitel perioodidel üliolulised olnud, kuid nüüdseks kaugemale triivinud.. Nende inimeste taasavastamine, kes on kogu aja justkui olnud, aga suurema tähelepanuta jäänud.. Mõtisklused:)

Eile oli meil väike piparkoogiküpsetamisõhtu. Ja pärast seda jalutuskäik lumme mattuvas vanalinnas, siiras ja südamlik jutuajamine.. :) Kusjuures kohas, kuhu sisenesime küll teatava eelarvamusega, aga kus vähegi inimesi leidus ja mida sulgema ei hakatud. Ja väga tore oli. Äratundmisrõõmust tantsuplatsile kibelemine, kui mängima hakkas Grease'i "Summer Nights";) Taignarull kotis. "Kohustuslikud" mitmel maal elanud välismaalased, kellega sai muuseas ka paar sõna rootsi keeles ja mitmeid lauseid eesti keeles vahetada, ning kes tõlkisid meie tähtsa sõna salvrätikul itaalia keelde - mattarello:D Väärakalt pooleldi horisontaalsed ja pooleldi vertikaalsed jääpurikad, käpajäljed jõuluputkade lumestel seintel, b-ga algavad sildid, kurvivõtud lörtsimäekestel, keset teed seisatamine, vaateakendest sisse kiikamine, lund pilduv kuusk vihmavarjualusel, nurgapealne mitme katsega tadaatamine:) Postiljoni naeratus, kui liikusime eemale, et ta saaks ajalehed kohviku ukselingi vahele pista. Kui jalas oleks olnud soojemad saapad, võinuks päriselt ära oodata, millal neid ajalehti seespool kohvitades lugeda saab:)

Ja lund ikka muudkui sajab ja sajab! Ilus:)
Isegi seal, kus lumega harjutud pole, oli teda nende jõulude aja väidetavaltl lademetes. Ma kujutan ette, milline vaade näiteks Calton Hillilt paar päeva tagasi võis olla...:D Kui sealsete ettekujutus paksust lumest minu omaga vähegi ühtib... ;)

Igatahes, Happy Holidays!

Je är очень glad

Mul kuidagi õnnestub ikka igasugu välismaalastega kokku põrgata. Aga mind üllatab tegelikult ühe teatud poe vabameelsus võtta endale müüja-konsultandiks eesti keelt mitteoskav siin vahetustudengina elektroonikat õppiv prantslane. Ok, kui mu inglise keel veel kohutavam oleks kui praegu, nii et ma temaga suheldud poleks saanud, siis leti taga istus ka eestlane, kes oleks sel juhul arvatavasti mängu tulnud, aga esimese hooga tuli just välismaalane uurima, ega mul abi pole vaja. Ja kuigi tema nahavärvist võis oletada, et suure tõenäosusega ta eestlane pole, siis ikkagi tuli see 'hey' üllatuslikult. Naljakas, et kõik kibelevad Maximatest venekeelseid müüjannakesi ära ajama, aga tegelikult on meil juba ka teistpidist trendi näha ja see ei pahanda kedagi. Kuigi ma ei usu, et eestis elavate inimeste hulgas arvuliselt väga palju vahet oleks selles, kui paljud mõistavad vene keelt ja kui paljud inglise keelt. Lihtsalt vanuseliselt on sihtrühmad erinevad. Hirm on ikka üks kummaline asi.

Heh, üritasin guugeldades midagi nende arvsuhete kohta leida, aga hoopis selline asi jäi ette:D

See on ka huvitav, kuidas kõik mu tuttavad iga natukese aja tagant oma plaane muudavad. Otsustusvõimetud tõmbavad vist teisi otsustusvõimetuid ligi:P Äraspidine füüsika.

Kohe-kohe on jõulud käes! Homme lähen oma sakslastega Vabaõhumuuseumisse jõuluküla kaema, ülehomme saab lennujaama ja teatrisse;) Tore ikka, et mõned plaanid lihtsalt on nii paigas, et neid ei anna enam muuta (või noh, väga äärmisel juhul vaid). Näis siis..

Hmm, Ryanair kohe teab, mida mulle jõuluks postkasti pista.. Kuigi ma ju lubasin, et ei ava ühtegi neist kirjadest:P

kärsataja ja suur hiiglane, kes laste kommid ära sõi

Kes teab, mis saab hernesupist siis, kui keerata pliit puhtast kannatamatusest ja külmetatusest maksimumkäigule ja minna ise teise tuppa kirju lugema? - Õige, hernepuder! Aga kavalustega saab sellest täiesti söödava toidu:)

Vaatame, mis mu kaerahelbepätsikutest saab.. Mälupuudulikkuse tõttu(aga pole viga, sel on põhjus:P) mätsisin lihtsalt mingid suvalised ained kokku, mis tundusid sinna sobivat. Apelsinikoort sai mõnusalt ülearu, muna vist lihtsalt veits liiga palju. Aga ma ei tahtnud ka sellise asja pärast helistama hakata, ja mingi teise retsepti otsimiseks olin täna liiga laisk.

Heh, hummuse koostisaineid otsides leidsin mingi sellise lehekülje, mis lõi väikese lisaakna lahti. Ja seal oli selline tekst:

Free Gift!

How To Lose Up To 20lbs in 60 days

Discover how you can lose weight and look great by a technique called "Synergy" plus receive my FREE weekly fitness/nutrition/motivational newsletter that has helped thousands create a healthier and happier body!

Ja nali on selles, et mitte see pidev uute salendustehnoloogiate või lihtsalt häirivate reklaamide toppimine ei tekitanud minus urrrr-reaktsiooni, vaid hoopis see sinine sõnapaar 'free gift'. Mis tuletab meelde, et meie "redundantide" viimane pingutus tuleks kokku leppida;) Sest hiiglane ongi ju suur!;D

Igatahes, nii palju siis mu jõulueelsete eksamite järgsest õhtust. Oh, nüüd võiks mõnda head filmi vaadata...C: Või oot..uisutama..?

neljapäev on trennipäev

Kuigi pikk seelik vist üldiselt jooksuriietuseks ei kvalifitseeru, on ikka selline tunne, et käisingi täna ainult jooksmas. Eriti uhke olen selle üle, et muu jooksmise vahel jõudsin ikkagi loengust ka läbi hüpata:) Kuigi olin suht plaaninud, et seekord jätan vahele. Aga mulle millegipärast meeldib viimasel ajal koolimajas käia. Tekitab tunde, et nii peabki:D Raamatukogud ka. Üritasin EHI raamatukogust ka vajalikke asju leida, aga lõpuks maandusin ikka akadeemilisse. Ja võtsin seekord oma kultuurantropoloogia jaoks eestikeelse variandi ka soomekeelse kõrvale:P Ja siis käisin kodust läbi, et tagasi minna ja üks raamat uuesti võtta, sest niisama käsitsi pikendada ei saanud. Inimeste jälgimisest nii palju, et kohvikuaknas olid mõned selle 10 minuti jooksul, mis mul möödumiste vahele jäi, asukohta vahetanud. Ja näitlejaid nägin ka paraja käputäie täna- keda lambipoes müüjaga arutamas, kuidas teatud lampi ümber teha, et peegli kohale sobiks, keda niisama jalutamas, keda kiirel kõnnil Solarisest möödumas, sigaret stiilselt näpus nagu eelnevatelgi kordadel;) Ja Gert Raudsepal on äge auto:)

Muust trallimisest palju kasu polnud ja ühtegi jõulukingitust mul jätkuvalt pole. Aga leidsin ühe mõnusa poe Narva mnt ja Pronksi tn nurgal (seal, kus enne vist diivaneid ja igasugu kiiksuga ja vingeid toole müüdi), kus müüdi mõnusaid isetehtud asju. Ja mõned ideejupid kogunesid ka, aga ma ikka loodan, et enne jõule tuleb AEG;)

Muide, eilne kokkusaamine kujunes küll väiksemaks ja vaiksemaks, kui eeldada oleks võinud, aga sellegipoolest oli mõnus. Vein ja seltskond ikkagi;) Oh, seda seltskonda jään ma vist alati taga nutma... Tänast kokkusaamist vist ei tule üldse, nii et ma lähen pildistan nüüd neid Rotermanni jõuluturuplatsist pilti. See nägi viimati pimedas võrratu välja, kuldseks spreitatud sandaalid jms kuuse all:D

Kui ma homme sisse magan, siis paluks mulle helistada. Nii umbes-täpselt 5.45 paiku. Aitäh. Ja tadaa.

Suulepea=tuulepea

Nonii, ma sain eile ühe eriti koomiliselt totra hooletusega hakkama..:P Võtsin automaadist raha välja ja tahtsin kviitungit ka (tavaliselt ma kunagi seda kviitungit ei võta). Siis läksin poodi. Kassas avastasin, et hmm...kus mu kaart küll on(ma olen siuke, kes sularaha kaasas ei kanna üldiselt ja ostab päkapikušokolaade ka kaardiga:P). Ja kuna ta käib mul alati ühte kindlasse rahakotivahesse, kus teda aga ei olnud, siis polnud raske järeldada, kuhu ta jäi..:P Ostsin oma sepiku ära ja panin padavai automaadi juurde tagasi. Aga loomulikult mu kaarti seal enam polnud. Või noh, õnneks. Panka helistades sain teada, et kuna keegi seda endale polnud võtnud, sõi masin ta lihtsalt ära. Ja veel, et mul on uus kaart nagunii tulemas, aga postiga, nii et aega võib minna kuni 15dani. Küsisin veel, et kas kuidagi nii ei saaks kiiremini, et ma tulen panka või midagi, ja neiuke kinnitas, et ei ole võimalik teisiti. Hmm...pool kuud ilma kaardita?:S Mis minu puhul tähendab ka tudengistaatuse tõestamise võimatust (eriti kasulik PÖFFi ajal muidugi..). Mulle see alguses loomulikult ette ei tulnud, et pangast saab vist niisama ka raha välja võtta;) Aga see oleks nagunii tülikas ja kulukas ka. Nii et tundus suht kummaline olukord. Kuigi jõulukuul oleks muidugi hea säästurežiimi teha:D Aga et ma ikka ei suutnud päris uskuma jääda, et teisiti kaarti kätte ei saa kui postiga, siis käisin täna pärast loenguid pangast läbi. Ja et siis reede pärastlõunal lähen kaardile järele;D

Kel juhtub "London river" ette jääma, siis tasuks vaadata. Päris täppi pandud karakterid ja mitmekihiline lugu. Ja soovitan sisututvustusi enne mitte lugeda! Sellest on kahju, et "Sõprus" ära kaotatakse. Mulle meeldib pärast filmi lõppu pimedas nondel ülipehmetel toolidel nimesid lugeda. Mitte nagu mujal kombeks kohe prožektorivalguses treppidest alla kobistama hakata.
Ja päris naljakas on hakata viimaks neid inimesi tundma õppima, keda terve elu teadnud oled..;) Tuleb hunnikutes huvitavaid fakte välja. Oma isikliku andmebaasi-mentori saan endale varsti:D

Tänane koolipäev(heh, nagu algkoolilastel:P) õpetas mulle, et ei tasu loota, et hirmud ajaga iseenesest kaovad. Isegi kui olen suutnud paaril korral projekte esitades enam-vähem normaalne olla, siis täna Shakespeare'i lõiku (kuigi põhimõtteliselt ainult õppejõule, mõne üksiku inimese klassisviibimisel) deklameerides ajas lausa ennastki naerma, kuidas käed laua all värisesid ja suu kokku kuivas. Ja kuidas veel tükk-tükk aega pärast esitamist maha rahuneda ei saanud, ja enne esitust lisaks niisama värinale ja paanikale ka kõhus tuntavalt keerama hakkas. Kusjuures see lõik oli mul tegelikult tõesti peas ja sellest esitusest nagunii mitte midagi ei sõltu(tuleb vaid märk kirja saada, et tehtud), nii et poleks nagu olnud põhjust põdeda...aga eks põhjendamatut hirmu nimetataksegi foobiaks.
Vähemalt sain täna korra kellegi sellisega rääkida, kellega eesti keeles hakkama ei saaks. Seda juhtub viimasel ajal järjest harvem. Ja mulle tundub jätkuvalt äärmiselt tobe eestlastega inglise keeles rääkida...

Lähen nüüd vaatan, mida mu odrapuder ahjus teeb. Oleks vist nagu aeg hakata tervislikumat elu elama.. Kes teab, ehk jõuan õhtul veel jooksmagi. Täna on tänavad kuivad:)
Ja hularõngaga päripäeva keerutamise kavatsen ka selgeks saada. Praegune rekord on 24 tiiru:P Aga tegelikult võiks ju kunagi vastupäeva kolmveerandtunni-rekordi üle lüüa (kui ma vaid suudaks nii kaua ühe koha peal püsida:P). Öelge veel, et vasakukäelised on võistlushimulised, heh! Või äkki iseendaga võistlemine ei lähe arvesse. Sel juhul küll.

Oeh, ma ootan seda õndsat aega, kui need projektid tehtud saavad...:P