Mu päev läks just rõõmsamaks ja selleks oli vaja vaid üht lühikest fraasi: "Teil on väga meeldiv teenindus siin!":D
Olen juba kahest alates tööl ning siiani on käinud ainult kaks paarikest, kelledest esimene juba lahkus. Siiani olid igasugu ülemused ja omanik jms ka siin, nii et pidin praktiliselt terve veiniriiuli ümber tõstma ja muid siukeseid asju tegema. Nagu ikka, kui rahvast pole. Aga nüüd on see mõnus põli, kui keegi ei kontrolli. Sest ega see ei tähenda ju kohe, et ma nüüd midagi ei teeks. Kuigi ausalt öeldes olen täna tõesti laisk. Eks vist režiim hakkab tunda andma:P
Tegin täna viimase (praeguseks) eksami ära. Poleks tegelikult pidanud, aga rahulolematus ja ambitsioon lõid välja. Oli ju ainult üks punkt normaalsest hindest puudu! Nüüd oleks muidugi nali, kui seekord F (või midagi ikka alla tolle, mis ma eelmine kord sain) tuleks.... :D Igatahes, eksam pidi algama kell 10. Ja kuna ma ärkasin eile teist päeva järjest alles kell 16 üles (hukkamõistu pole tarvis), nii et oli päris võimatu magama minna, nii et ma jätsin selle öö igaks juhuks vahele. Aga siis tuli välja, et kell 10 veel eksamile ei saanud... Passisin siis 12ni. Vahepeal helistasime tollele tädile, kelle korterit käisime laupäeva hommikul vaatamas, et me ikka ei võta seda. Ja siis veel paari kohta, et saaks vaatama minna. Nii et homme hommikul kell 10 ;) Oeh, ei jõua ära oodata, millal köögi saaks. Ma oleks täna pärast eksamit peaaegu ühe ahjuvormi ostnud, aga siis tuli meelde, et eks ma pean sellega ju pärast töölt koju ka tulema:P Nii et lõpuks ostsin niisama "lõunapausimoona".
There are nine million bicycles in Bejing.... just believe everything that I say...
Kui ma neljapäeval Tartusse jõuan, siis lähen ujuma. Massaaži võiks ka keegi teha. Ja vannis tahan ka liguneda tundide viisi, näiteks raamatut lugedes. Kolm päeva olevat siis veel ju VAHEAEG! ;)
teisipäev, jaanuar 27, 2009
pühapäev, jaanuar 25, 2009
headuse ilmutus
See tunne on nii võimas, kui keegi sulle täiesti kogemata ja mitteteadlikult meelde tuletab, et tõeline ja isetu headus ei ole maailmast kadunud. Lubada endal olla haavatav, olles nii siiras ja hooliv kõige ümbritseva vastu.
neljapäev, jaanuar 22, 2009
kulturist ;)
Kahjurõõm on vist ikka see kõige suurem rõõm. Või vähemalt lohutus. Et Eestis leidub vähemalt 2 inimest, kes ei oska inglise keelt väga hästi :)
16:34:50 [(name)] kuidas on inglise keeles "ma olen oma raamatu koju jätnud ."
16:50:26 [lk] i've lost my books to home vms
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.
Käisin täna kinos "Detsembrikuumust" vaatamas. Jäin muidugi hiljaks, aga algusest vist palju ei kaotanud. Eks ta natuke kunstlik ikka tundus, aga minu teada pidi see ka režissööri esimene täispikk film olema ja ega teema polnud ju ka kõige lihtsamate killast (või ehk olen mina ainuke, kel ajalooga probleeme on... aga igatahes oleks ju loogiline, et selliste filmide puhul on tunduvalt vähem vabadust ja võimalust apsakaid lubada, kui mistahes ajal mitte konkreetset reaalset sündmust kirjeldavates filmides), nii et kokkuvõttes võib täitsa rahule jääda. Aga Koikson võiks ikka laulmise juurde jääda:P Pärast filmi uksest välja minnes olid minu ees kolm vanatädi. Nii tore oli kuulata, kuidas nad omavahel muljeid vahetasid! Et kuidas kindral Põder oli ikka nii täpselt tabatud ja et noori ilusaid näitlejaid on alati hea vaadata:)
Kui tänavale jõudnud olin, hakkasin lihtsalt otse jalutama, filmi lõpumuusika peas kumisemas. Ja lõpetasin NO teatri ees... Mõtlesin siis õnne proovida, et äkki on lähiaja etendusteks mõni pilet kogemata vabaks jäänud. Ja nüüd lähen siis veebruari alguses 'Rambot' vaatama:) Lõpuks ometi teatrisse! Loodetavasti ei jõua seekord midagi ette tulla, nii et ma peaks pileti kellelegi maha ärima ja ise jälle ilma edasi elama.. Üldse igasuguseid kavu uurides vaatasin, et olen ikka kuradima palju põnevaid üritusi lihtsalt maha "maganud". Aga õnneks on igasugu asju ikka tulekul ka.
Äge kui inimesed nii lihtsalt keele- ja kultuuripiire ületada oskavad nagu näiteks Galin Stoev. Tema alal peaksid need mingil määral ikka segavad olema.
Küll ajalehed pasundavad täna alles haridus-ja keelepoliitika probleemidest. Minu õppejõud on kah päris terava sõnavõtuga maha saanud:P «Kas keegi on ära õppinud mõne keele seetõttu, et on õpiku saanud sutsu odavamalt?» :D
Päris nali oleks olnud, kui eliitkoolidel polekski lastud sel aastal katseid teha:P Ma kujutan ette seda seltskonda, kes tulevad oma viitega ja on nagu lauajalad, aga lähevad muudkui Prantsuse Lütseumisse või Härmasse vms. Kuigi nagu ajalugu on näidanud, saavad lollid lapsed mõnikord katsetega ka sisse...
Kusjuures, ma avastasin, et lisaks sellele, et kogu minu lähiümbrus on teatreid, raamatukogusid ja kinomaju täis, (varsti saab Solaris ka valmis,) asuvad pea kõik eliitkoolid ka 5-10 minutilise jalutuskäigu kaugusel, mõnesse jõuab isegi poole minutiga kohale. Nii et seekord oli eksamiasukoha valikul karm konkurents ;P
Pariisi sai nüüd pika Firefoxi ja SEB'ga maadlemise järel pilet lõpuks ostetud. Munadepühad tulevad värvilised;)
16:34:50 [(name)] kuidas on inglise keeles "ma olen oma raamatu koju jätnud ."
16:50:26 [lk] i've lost my books to home vms
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.
Käisin täna kinos "Detsembrikuumust" vaatamas. Jäin muidugi hiljaks, aga algusest vist palju ei kaotanud. Eks ta natuke kunstlik ikka tundus, aga minu teada pidi see ka režissööri esimene täispikk film olema ja ega teema polnud ju ka kõige lihtsamate killast (või ehk olen mina ainuke, kel ajalooga probleeme on... aga igatahes oleks ju loogiline, et selliste filmide puhul on tunduvalt vähem vabadust ja võimalust apsakaid lubada, kui mistahes ajal mitte konkreetset reaalset sündmust kirjeldavates filmides), nii et kokkuvõttes võib täitsa rahule jääda. Aga Koikson võiks ikka laulmise juurde jääda:P Pärast filmi uksest välja minnes olid minu ees kolm vanatädi. Nii tore oli kuulata, kuidas nad omavahel muljeid vahetasid! Et kuidas kindral Põder oli ikka nii täpselt tabatud ja et noori ilusaid näitlejaid on alati hea vaadata:)
Kui tänavale jõudnud olin, hakkasin lihtsalt otse jalutama, filmi lõpumuusika peas kumisemas. Ja lõpetasin NO teatri ees... Mõtlesin siis õnne proovida, et äkki on lähiaja etendusteks mõni pilet kogemata vabaks jäänud. Ja nüüd lähen siis veebruari alguses 'Rambot' vaatama:) Lõpuks ometi teatrisse! Loodetavasti ei jõua seekord midagi ette tulla, nii et ma peaks pileti kellelegi maha ärima ja ise jälle ilma edasi elama.. Üldse igasuguseid kavu uurides vaatasin, et olen ikka kuradima palju põnevaid üritusi lihtsalt maha "maganud". Aga õnneks on igasugu asju ikka tulekul ka.
Äge kui inimesed nii lihtsalt keele- ja kultuuripiire ületada oskavad nagu näiteks Galin Stoev. Tema alal peaksid need mingil määral ikka segavad olema.
Küll ajalehed pasundavad täna alles haridus-ja keelepoliitika probleemidest. Minu õppejõud on kah päris terava sõnavõtuga maha saanud:P «Kas keegi on ära õppinud mõne keele seetõttu, et on õpiku saanud sutsu odavamalt?» :D
Päris nali oleks olnud, kui eliitkoolidel polekski lastud sel aastal katseid teha:P Ma kujutan ette seda seltskonda, kes tulevad oma viitega ja on nagu lauajalad, aga lähevad muudkui Prantsuse Lütseumisse või Härmasse vms. Kuigi nagu ajalugu on näidanud, saavad lollid lapsed mõnikord katsetega ka sisse...
Kusjuures, ma avastasin, et lisaks sellele, et kogu minu lähiümbrus on teatreid, raamatukogusid ja kinomaju täis, (varsti saab Solaris ka valmis,) asuvad pea kõik eliitkoolid ka 5-10 minutilise jalutuskäigu kaugusel, mõnesse jõuab isegi poole minutiga kohale. Nii et seekord oli eksamiasukoha valikul karm konkurents ;P
Pariisi sai nüüd pika Firefoxi ja SEB'ga maadlemise järel pilet lõpuks ostetud. Munadepühad tulevad värvilised;)
teisipäev, jaanuar 20, 2009
Never let your schooling interfere with your education
Minu tänane päev on praktiliselt möödunud arvuti taga. Nagu ka palju eelmisi, aga nood... ei lähe arvesse. Tänane aga tõi palju põnevat. Ma nimelt sattusin (tänu Kellegi erialaotsingutele) igasuguste ülikoolide kodulehekülgedel surfama ja leidsin nii mõndagi, mis mulle väga huvi pakuks. Loomulikult pole Erasmusel kunagi õigete ülikoolidega lepinguid, ja ausalt öeldes on minu eriala lepinguülikoolide valik üldse niru (võiks ju arvata, et inglise keeles ikka midagi leiab, aga...). Nii et see kukkuv tähtaeg veebruaris mind vist (veel) ei mõjuta. Küll aga leidsin midagi, mis olekski nagu mulle mõeldud! Või "hädapärane".
'Kõigil EL ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikel on õigus kolida teise liikmesriiki elama, tööle või õppima.' Kas neid kolme korraga ei anna teha?:P Või vähemalt (viimast) kahtegi? Toredaid lauseid osatakse moodustada igatahes:D Kui ma oskaks, sii ütleks selle peale 'Rødgrød med fløde'...
Kui ma peaksin kunagi LAVi jõudma, siis vot selles rongis kavatsen ma ööbida! Nad võiks viisa ka ära kaotada ja juba ma elaksingi seal... :D
Praegu tuli tahtmine Rahvusraamatukogu kartuliputru, mida mulle just hiljuti tema headuse, üllatava olemasolu ja odavuse tõttu kiideti, sööma minna. Mis kell nad uksed avavad? Mul pole vist vaja enam eriti kaua oodata ;)
"If you talk to a man in a language he understands, that goes to his head. If you talk to him in his language, that goes to his heart." Nelson Mandela
'Kõigil EL ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikel on õigus kolida teise liikmesriiki elama, tööle või õppima.' Kas neid kolme korraga ei anna teha?:P Või vähemalt (viimast) kahtegi? Toredaid lauseid osatakse moodustada igatahes:D Kui ma oskaks, sii ütleks selle peale 'Rødgrød med fløde'...
Kui ma peaksin kunagi LAVi jõudma, siis vot selles rongis kavatsen ma ööbida! Nad võiks viisa ka ära kaotada ja juba ma elaksingi seal... :D
Praegu tuli tahtmine Rahvusraamatukogu kartuliputru, mida mulle just hiljuti tema headuse, üllatava olemasolu ja odavuse tõttu kiideti, sööma minna. Mis kell nad uksed avavad? Mul pole vist vaja enam eriti kaua oodata ;)
"If you talk to a man in a language he understands, that goes to his head. If you talk to him in his language, that goes to his heart." Nelson Mandela
esmaspäev, jaanuar 19, 2009
käpajäljed
Ma tegin praegu mingit "testi", et kui suur on minu globaalne jalajälg.. Päris naerma ajas, et see vahe, kas süüa putru, müslit ja saia-leiba "iga päev natuke" või "hea meelega ja sageli" annab rohkem halbu punkte kui 9 tundi lendamist :P Ja kala söömine olevat ka ökoloogiliselt kahjulik. Aga noh, ega seda testikest just väga uskuda ei tasu vist. Kuigi tore oleks mõelda, et kui kõik inimesed maailmas elaksid samamoodi kui mina, läheks vaja ainult 1.2 maakera;) Ja kui ma veel iga päev ohtralt müslit ei sööks, siis piisaks ka ühesainsast:D
pühapäev, jaanuar 18, 2009
mess
Today's fortune: Hope is necessary in every condition.
Keegi mulle ei taha raputada seda/teda kusagilt?
Minu unevaba šokolaadidieet andis lõpuks eile tulemusi. Niimoodi, et siiamaani vedelen veel kägaras voodis...
Homme on siis see tore USA ajaloo eksam, mille esimesele katsele ma ei läinud ja nüüd siis näib, et teisele ka mitte. Reedel otsustasin, et kuni laupäevani õpin ajalugu, laupäeval teen uurimustöö ära, pühapäeval ajalugu edasi ja esmaspäeval pärast eksamit jääb ehk veel aega uurimustöö lõpetada, 20.dal on tähtaeg. ****agi! Eilse kuupäeva jooksul lugesin kokku vast ühe lehekülje midagi, ja kui 1.38 tänases silmad lahti tegin ja nii jube enam olla ei olnud, hakkasin esseed tegema. Ma ei arvanud, et see nii kohutav saab olla.. Aga kui arvestada, et tekstianalüüsi 500-sõnalise esseega läks mul (koos infokogumisaja ja seedimisega) umbes neli päeva (ja/või ööd), siis 2000 sõna tehnilist arutlust foneemidest ja kõigest võimalikust foneetikas, on siiani päris turbokiirusel läinud. Praeguseks on jäänud veel valmis nikerdada u 250 sõna ja siis viskan vedru välja kah. Tore oleks, kui ma enne lõppu vähemalt pealkirjast aru saaks!:P Ja ma tunnen sellele õppejõule kaasa, kes peab tonnide viisi neid 'saaksjubasõnadearvtäis'-töid lugema. Materjal, millel baseeruda, polnud ka just eriti variatiivne, nii et..
Igal võimalikul hetkel jooksevad mõtted kokku. Igasugustele kummalistele teemadele. Ja lõpuks igatsen ma suve ja üksi maal räga ja raamatute keskel peenraid rohida. Huvitav, millal see Valga rong jälle liinile tagasi pannakse..
Keegi mulle ei taha raputada seda/teda kusagilt?
Minu unevaba šokolaadidieet andis lõpuks eile tulemusi. Niimoodi, et siiamaani vedelen veel kägaras voodis...
Homme on siis see tore USA ajaloo eksam, mille esimesele katsele ma ei läinud ja nüüd siis näib, et teisele ka mitte. Reedel otsustasin, et kuni laupäevani õpin ajalugu, laupäeval teen uurimustöö ära, pühapäeval ajalugu edasi ja esmaspäeval pärast eksamit jääb ehk veel aega uurimustöö lõpetada, 20.dal on tähtaeg. ****agi! Eilse kuupäeva jooksul lugesin kokku vast ühe lehekülje midagi, ja kui 1.38 tänases silmad lahti tegin ja nii jube enam olla ei olnud, hakkasin esseed tegema. Ma ei arvanud, et see nii kohutav saab olla.. Aga kui arvestada, et tekstianalüüsi 500-sõnalise esseega läks mul (koos infokogumisaja ja seedimisega) umbes neli päeva (ja/või ööd), siis 2000 sõna tehnilist arutlust foneemidest ja kõigest võimalikust foneetikas, on siiani päris turbokiirusel läinud. Praeguseks on jäänud veel valmis nikerdada u 250 sõna ja siis viskan vedru välja kah. Tore oleks, kui ma enne lõppu vähemalt pealkirjast aru saaks!:P Ja ma tunnen sellele õppejõule kaasa, kes peab tonnide viisi neid 'saaksjubasõnadearvtäis'-töid lugema. Materjal, millel baseeruda, polnud ka just eriti variatiivne, nii et..
Igal võimalikul hetkel jooksevad mõtted kokku. Igasugustele kummalistele teemadele. Ja lõpuks igatsen ma suve ja üksi maal räga ja raamatute keskel peenraid rohida. Huvitav, millal see Valga rong jälle liinile tagasi pannakse..
reede, jaanuar 16, 2009
mina - õnnerull? :P
Jõudsin eilse, st siis sinu jaoks kolmapäeva jooksul parasjagu masenduma hakata kõige selle pärast, mis paari päevaga tehtud peab saama. Isolatsioon ühiskonnast teatavasti süvendab seda ja kui ma õigesti mäletan, siis näost näkku ei rääkinud ma terve päeva jooksul mitte ühegi inimesega..(tõesti vabandust, kui ma kellegi ära unustasin!)
Suuremast katastroofist päästis see, et pidin täna tööl olema:) Kuigi ka seal oli tänane absurdselt inimestevaba, oli meid, töötajaid, siiski neljapäevale kohaselt neli. Ja mida vähem on tööd, seda rohkem me lähedaseks saame oma jutuajamiste ja pullitegemiste käigus.
"Choose a job that you love and you will never have to work a day in your life!" (Confuscius) ;)
Täna saime targemaks ka;) Ma olen ju see kiiksuga, kelle kõrva piinab, kui mõni meist, sh ma ise, veinide nimesid (mis on LOOMULIKULT võõrkeelsed) valesti hääldab. Ja kuna täna oli võimalus lasta kõigi prantsuse veinide/konjakite jm nimed originaalkeeles ette lugeda (veinikoolituse läbiviijaks oli üks Tartu Ülikooli õppejõust prantslane, kel oli rahvast oodates vaba aega üle) , siis ei jätnud ma seda loomulikult kasutamata:D Kahju muidugi, et mul peas salvestus - ja korduvesitusmasinat pole....
Tülikad ametlikud kirjad sain nüüd pärast tööd veel ära saadetud. Küll on hea, kui ametniku enda keel "longab" või on familiaarsem, kui minu keelekasutus sõpradele meilides.. ;)
Ja veel.. Tasub ikka küll igakuiseid pool-rämpskirju lugeda. Tundub, et tänu sellele on veel selgem, et selle aasta munapühad veedan ma Pariisis:D Kõlab nagu paradiis..
Sukeldun nüüd oma pueblo-inimeste ja Jamestowni juurde tagasi.
Foneetika uurimustöö pealkiri kõlab ikka veel ulmeliselt. Ja veel ulmelisem tundub kogu see tehnilist teadusteksti täis materjalipatakas tsiuhti läbi saada ja selle kohta mingi 2000-sõnaline asi välja mõelda... Tore on, et ma uue aasta puhul ei lubanud asju viimasele hetkele jätta.
Suuremast katastroofist päästis see, et pidin täna tööl olema:) Kuigi ka seal oli tänane absurdselt inimestevaba, oli meid, töötajaid, siiski neljapäevale kohaselt neli. Ja mida vähem on tööd, seda rohkem me lähedaseks saame oma jutuajamiste ja pullitegemiste käigus.
"Choose a job that you love and you will never have to work a day in your life!" (Confuscius) ;)
Täna saime targemaks ka;) Ma olen ju see kiiksuga, kelle kõrva piinab, kui mõni meist, sh ma ise, veinide nimesid (mis on LOOMULIKULT võõrkeelsed) valesti hääldab. Ja kuna täna oli võimalus lasta kõigi prantsuse veinide/konjakite jm nimed originaalkeeles ette lugeda (veinikoolituse läbiviijaks oli üks Tartu Ülikooli õppejõust prantslane, kel oli rahvast oodates vaba aega üle) , siis ei jätnud ma seda loomulikult kasutamata:D Kahju muidugi, et mul peas salvestus - ja korduvesitusmasinat pole....
Tülikad ametlikud kirjad sain nüüd pärast tööd veel ära saadetud. Küll on hea, kui ametniku enda keel "longab" või on familiaarsem, kui minu keelekasutus sõpradele meilides.. ;)
Ja veel.. Tasub ikka küll igakuiseid pool-rämpskirju lugeda. Tundub, et tänu sellele on veel selgem, et selle aasta munapühad veedan ma Pariisis:D Kõlab nagu paradiis..
Sukeldun nüüd oma pueblo-inimeste ja Jamestowni juurde tagasi.
Foneetika uurimustöö pealkiri kõlab ikka veel ulmeliselt. Ja veel ulmelisem tundub kogu see tehnilist teadusteksti täis materjalipatakas tsiuhti läbi saada ja selle kohta mingi 2000-sõnaline asi välja mõelda... Tore on, et ma uue aasta puhul ei lubanud asju viimasele hetkele jätta.
teisipäev, jaanuar 13, 2009
väääää
Oh my god! Help me, help me!!
Avastasin oma mailboxist mingi imeliku kirja pealkirjaga "Tax Year 2008" ja saatjaks Fleming, Denis. Mõtlesin, et siukesed asjad peaks ju otse Junk'i minema, aga uudishimust tegin ikkagi lahti. Ja mis välja tuli...
Aga vähemalt kiri ise on siuke muheda tooniga, et vastaks kohe "Yes, sure Denis, just a sec" või "Sorry, I can't pick up at the moment, please leave your message after the beeeeep" :P
Avastasin oma mailboxist mingi imeliku kirja pealkirjaga "Tax Year 2008" ja saatjaks Fleming, Denis. Mõtlesin, et siukesed asjad peaks ju otse Junk'i minema, aga uudishimust tegin ikkagi lahti. Ja mis välja tuli...
Mis nad tõesti mõtlevad, et ma helistan neile või...? Aiai, jama on nagunii. Kui muidu saab kõik asjad neti kaudu ära teha, siis peavad nüüd küll vist eriti ebatavalised probleemid olema, et otseühendust tarvis on..
Good Evening Suule
This is the Tax Office calling at River House Limerick
Can you please give me a ring at the number listed below regarding the 2008
tax year
Kind Regards
Denis Fleming
Aga vähemalt kiri ise on siuke muheda tooniga, et vastaks kohe "Yes, sure Denis, just a sec" või "Sorry, I can't pick up at the moment, please leave your message after the beeeeep" :P
parandus
Targemate käest üle küsides selgus, et tegelikult on itaallastel kasutusel hoopis väljend "Un pasto senza vino è come un giorno senza sole".
Täna on kogemata kokkujuhtumiste päev! Võib-olla on asi selles, et tulin üle pika aja oma toast välja;P Linnas näeb ikka rohkem tuttavaid kui minu juures.
Kuna ärkasin täna varakult, ja lepitud kokkusaamine lükkus reede peale, siis läksin hoopis Viru keskusesse. Nimekiri, mida kõike bürootarvetest vaja on, sai juba ammu kokku pandud, aga milegipärast on mul kalduvus seda kas mitte üldse kaasa võtta või siis poodi jõudes kotti unustadagi. Aga vähemalt mingisugused kaustad leidsin, nii et ei pea vast enam pidevalt morfoloogia materjalide vahelt tekstianalüüsi materjale otsima... Kuna lambipirn otseselt kirjatarve pole, siis selle unustasin loomulikult jälle ostmata :(
Süüa käisin ka ostmas, aga kui koju jõudsin, tundus, et ikka pole midagi, mida süüa tahaks.. Pesulaar sai ka masinast läbi lastud. Tolmuimeja pean ikka lähimal ajal soetama. Mõnus on vahelduseks tükk aega järjest vaid selliste igapäevaste (mõttetute:P) asjadega tegeleda. Kui ma poest sobiva koogivormi olen leidnud, tahan ometi kord proovida, kas gaasiahjus küpsetamine ka õnnestub:D
Today's fortune: Dance is the hidden language of the soul.
Täna on kogemata kokkujuhtumiste päev! Võib-olla on asi selles, et tulin üle pika aja oma toast välja;P Linnas näeb ikka rohkem tuttavaid kui minu juures.
Kuna ärkasin täna varakult, ja lepitud kokkusaamine lükkus reede peale, siis läksin hoopis Viru keskusesse. Nimekiri, mida kõike bürootarvetest vaja on, sai juba ammu kokku pandud, aga milegipärast on mul kalduvus seda kas mitte üldse kaasa võtta või siis poodi jõudes kotti unustadagi. Aga vähemalt mingisugused kaustad leidsin, nii et ei pea vast enam pidevalt morfoloogia materjalide vahelt tekstianalüüsi materjale otsima... Kuna lambipirn otseselt kirjatarve pole, siis selle unustasin loomulikult jälle ostmata :(
Süüa käisin ka ostmas, aga kui koju jõudsin, tundus, et ikka pole midagi, mida süüa tahaks.. Pesulaar sai ka masinast läbi lastud. Tolmuimeja pean ikka lähimal ajal soetama. Mõnus on vahelduseks tükk aega järjest vaid selliste igapäevaste (mõttetute:P) asjadega tegeleda. Kui ma poest sobiva koogivormi olen leidnud, tahan ometi kord proovida, kas gaasiahjus küpsetamine ka õnnestub:D
Today's fortune: Dance is the hidden language of the soul.
"Un pranzo senza vino e come un giorno senza sole"
Kes aru ei saa, aga tahab teada, mis see tähedab, küsige mõne tuttava käest, kes itaalia keelt oskab või ... ühel Siena toitude leheküljel on ka inglise keelde tõlgitud.
Ma nüüd elasin siin otseses (ja ka kaudses mõttes ;)) mitu päeva ilma päikest nägemata. Kardinaid ei ole mul kunagi mõtet eest ära võtta, sest valget aega on nii vähe nagunii ja eriti kui režiim selliseks sättida nagu minul, et öösel oled nagunii üleval, päeval juhtud mõnikord tunnikese magama ka, siis oleks see lihtsalt energia raiskamine. Veel mõnda aega on märksõnaks sess.
Siis reedel käis korra Päike - tööl oli "jõulupidu". Ja kuna meie kollektiiv on nii ütlematult tore, siis ei saanud ka pidu nõme olla:) Või noh, kuidas kellelegi, võib-olla "täiskasvanute laud" arvab midagi muud. Nad istusid viksilt laua taga enamuse ajast... :P
Imelik kohe, kui vabastavalt töö ja sealne seltskond mulle mõjub. Kooliasju ja kõike muud võtan ka palju lõdvemalt. Ja kuigi mõnikord käib peast läbi, et ühte eksamit saab vaid kaks korda ümber teha, tunnen enamasti siiski, et küll asjad kuidagiviisi ikka paika loksuvad. Varem ei tulnud nagu kõne allagi, et ma kaks päeva enne kõige retsimat eksamit alles viie ajal hommikul koju jõuan, või kuidas? ;) Aga päris jube oleks, kui polekski võimalust lubada endal absurdsusi teha, vaid tuleks koguaeg küünte ja hammastega korralikkusest kinni hoida! Nii et kes siis järgmisel korral minuga koos sokkide väel mööda jääd jalutama tuleb? ;D
Süsteem on selline nagu kätekõverduste puhul - teed nii kaua kui jõuad, ja kui enam üldse ei jõua, teed ühe veel ;) Nädal aega tuleb nüüd seda viimast kõverdust üles tagasi pressida ja siis on mõnda aega mõnusat tööelu enne uue semestri algust (ja äkki mõni lend klapib ja ma saan ka ometi mõne pika nädalalõpu välisreisi teha!).
Tunniplaaniga pole ma ikka tegeleda jõudnud, aga miskipärast tundub, et teatud ainete võtmiseks peab ikka isiklikult kohapeale uurima minema. Muidu on küll siiani selline võimudega kokkupuutumatuse tunne. Pole vaja pabereid sisseastumiseks viia, mingit kursuse juhendajat kes nö klassijuhataja funktsioone täidaks, pole ammugi. Matriklistki ei tea midagi. Aga meil on SAIS, Asio, IVA, elektrooniline õppekaart ja kursustele registreerimine... :)
Ja homsest alates on mul ametlikult oma Kõu! Finally!
Näh, friikate isu tuli. Ma loodan, et mu uus korterikaaslane ei pahanda, kui ma ta kolistamise käigus kogemata üles ajan.. Filmiks seekord "It's a free world". (Täitsa väärt vaatamist, võib tagantjärele öelda.)
Ma nüüd elasin siin otseses (ja ka kaudses mõttes ;)) mitu päeva ilma päikest nägemata. Kardinaid ei ole mul kunagi mõtet eest ära võtta, sest valget aega on nii vähe nagunii ja eriti kui režiim selliseks sättida nagu minul, et öösel oled nagunii üleval, päeval juhtud mõnikord tunnikese magama ka, siis oleks see lihtsalt energia raiskamine. Veel mõnda aega on märksõnaks sess.
Siis reedel käis korra Päike - tööl oli "jõulupidu". Ja kuna meie kollektiiv on nii ütlematult tore, siis ei saanud ka pidu nõme olla:) Või noh, kuidas kellelegi, võib-olla "täiskasvanute laud" arvab midagi muud. Nad istusid viksilt laua taga enamuse ajast... :P
Imelik kohe, kui vabastavalt töö ja sealne seltskond mulle mõjub. Kooliasju ja kõike muud võtan ka palju lõdvemalt. Ja kuigi mõnikord käib peast läbi, et ühte eksamit saab vaid kaks korda ümber teha, tunnen enamasti siiski, et küll asjad kuidagiviisi ikka paika loksuvad. Varem ei tulnud nagu kõne allagi, et ma kaks päeva enne kõige retsimat eksamit alles viie ajal hommikul koju jõuan, või kuidas? ;) Aga päris jube oleks, kui polekski võimalust lubada endal absurdsusi teha, vaid tuleks koguaeg küünte ja hammastega korralikkusest kinni hoida! Nii et kes siis järgmisel korral minuga koos sokkide väel mööda jääd jalutama tuleb? ;D
Süsteem on selline nagu kätekõverduste puhul - teed nii kaua kui jõuad, ja kui enam üldse ei jõua, teed ühe veel ;) Nädal aega tuleb nüüd seda viimast kõverdust üles tagasi pressida ja siis on mõnda aega mõnusat tööelu enne uue semestri algust (ja äkki mõni lend klapib ja ma saan ka ometi mõne pika nädalalõpu välisreisi teha!).
Tunniplaaniga pole ma ikka tegeleda jõudnud, aga miskipärast tundub, et teatud ainete võtmiseks peab ikka isiklikult kohapeale uurima minema. Muidu on küll siiani selline võimudega kokkupuutumatuse tunne. Pole vaja pabereid sisseastumiseks viia, mingit kursuse juhendajat kes nö klassijuhataja funktsioone täidaks, pole ammugi. Matriklistki ei tea midagi. Aga meil on SAIS, Asio, IVA, elektrooniline õppekaart ja kursustele registreerimine... :)
Ja homsest alates on mul ametlikult oma Kõu! Finally!
Näh, friikate isu tuli. Ma loodan, et mu uus korterikaaslane ei pahanda, kui ma ta kolistamise käigus kogemata üles ajan.. Filmiks seekord "It's a free world". (Täitsa väärt vaatamist, võib tagantjärele öelda.)