Nonii, alles on jäänud veel 1,2 eksamit. Nõme oli ja tulevane 0,2 on veel nõmedam, aga pole midagi teha. Ja nüüd siis kõik, kes tee peal ette jäävad, küsivad kuidas eksamid lähevad jne..Tüütu. Ja mis veel nendel siis on, kes hunniku raskeid (põhiainete) eksameid valisid...
Aga mitte seda ei tahtnud ma kirjutada. Linnas laadal olles sattusin ma ühte ökotelki ülesandeid lahendama ja igale lahendajale kirjutati diplom välja. Ausalt öeldes olin ma suht üllatunud, kui see neiu minu nime kuuldes teist nägugi ei teinud ja kirjutas mu nime täiesti õigesti. Tavaliselt ikka märgitakse, et miks mul küll nii imelik nimi on või siis mainib mõni, et "Luule on nii vanainimese nimi" või küsib, et kas kahe u-ga, mõni ei saa aru, kas Tuule või Saule.
Ja kui nüüd ülesannetest rääkida, siis mina proovisin ainult kolme tüüpi. Need, mille eest diplomi sai, olid nummerdatud kastidesse pandud kivid, oksad, käbid, liiv jms, mis tuli siis tuvastada. Teine ülesanne oli riidest kottide sees oravate näritud ja tavalised kuuse- ja männikäbid ja ka kive ja siukest looduslikku kola. Kolmas ülesanne oli nuusutamine:) Piparmünt, meliss ja kummel olid äratuntava lõhnaga, aga see üks, mille lõhna ma ei tundnudki (mitte ära ei tundnud, vaid üldse ei tundnud;), oli mulle väga võõras nimi.
Mis värk see on, et 37-aastased inimesed lihtsalt võtavad kätte ja surevad une pealt ära?! Ja siis inimesed keskenduvad sellele, et uurida rottide stressitaset... Jah, ma tean küll, et teaduse/meditsiini arenguks, aga nagu näha, siis paljudel juhtudel on siis kunagi, kui need kasu toovad, juba lootusetult hilja. - Relax, take it easy!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar