Ma olen vist lõpuks endale lemmikrežissööri leidnud:) 2046 oli väga mõnus. Mulle meeldivad sellised segased filmid, kus igaühele jääb ideest oma arusaam. Ja mulle meeldib see stiilsus, hubasus, rahulikkus ja ideaalselt valitud muusika. Mulle meeldib, et mulle jääb tunne, et ma ei saanud kõigest päriselt aru, ja ma tahan seda uuesti vaadata. Eks see tuleb natuke ka positiivsest eelarvamusest, sest tõrksa hoiakuga arusaamatut filmi vaatama asudes kiruksin ma, et miks nad küll nii segase filmi teinud on, mitte ei vaimustuks sellest :P Ja mulle meeldib, et ma hakkan lõpuks ometi pilusilmseid inimesi üksteisest eristama. Ja mulle meeldib see, et kui jätta välja filmi peamine probleemiliin, tundub peategelaste elu mõnusalt pinge- ja argiprobleemide vaba. Kuigi sealne ühiskond on ju igatpidi rõhumise ning liiga suurte ootuste panemisega stressi ja isiksus/käitumishäirete tekitamise poolest tuntud. Lausa imetlusväärne, et nad oskavad olla vabad. Siinmail on pigem kombeks märtri mängimine.
Näedsa siis.. Jaapani põllumajandusminister sooritas enesetapu.
Reporter on mingi surmakuulutuste eriprogrammi teinud või? Kamtšatkal rööviti väike autos olev laps ära ja leiti hiljem tapetuna. Brasiilias lasti mingite õppuste käigus kogemata 13-aastane poiss maha. Üks asi oli veel, aga ma unustasin juba ära.
Unetute rekord on 264 tundi ärkvelolekut! Umbes 11 päeva siis. Sa vist veel ei ületa seda:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar