Jan Uuspõld läheb Tartusse poleks tõesti olnud väärt kinopiletit, nii et ses mõttes hea, et ta ilma vaadatud sai. Aga ausalt öeldes ei meeldi mulle, kui üritused on ajakavast esialgu umbes poolteist tundi maas ja mul läheb ühe filmi "vaatamiseks", mis sisaldab ooteaega rohkete reklaamide ja muu mökutamisega, kolm tundi ja 20 minutit. Ausalt öeldes polnud mul plaani linna minnagi, sest kogu päeva oli jube vastik ilm padukaga ja siis ma olin juba otsustanud, et tuleb toasmökutamisõhtu, aga siis helistas K. See ainuke, kes mulle tavatelefonile helistab:P Ja ütles, et võiks minna. Liikuma hakkasime nii, et 15 minti pidi filmi alguseni olema. Aga näedsa, poleks olnud vaja kiirustada. Me nägime veel Mari-Leenu ja kelgusõitu ja Gerli Padari eurolaulu ja Vanilla Ninjat ja... jõudisme napilt enne sulgemist poest ka läbi käia. Noh, ütleks, et Postimehe päev on juba mitu aastat olnud minu jaoks mahakantud üritus, aga sel aastal oli veel hullem. Miskipärast on ikka nii, et hullemaks saab alati minna. Kunagi ammu kui sai Londoni hotelli koha peal asuvast lögaaugust või jalgupidi Emajões pläterdaedes neid lendlehti korjatud, mida helikopterilt alla visati, siis oli lõbus:D

Miks müüakse poes selliseid kohukesi, mis kolm päeva enne oma kehtivusaja lõppu õhku täis lähevad, nagu hakkaks plahvatama?!