Puhkus missugune.. aga miskipärast on ikka koguaeg mingi pinge õhus. Ega meie peres vist teistmoodi polegi võimalik. Ja see on ka üks põhjuseid, miks ma kohutavalt suve vajan. Ja palju raha, et seda suve nii veeta, nagu ma tahan.
Miks keegi mulle maile ei saada?:(
Tõepoolest, ma olen just viimasel ajal (no nii umbes kuu jooksul) igasuguseid poolametlikke kirju saatnud, küll Falckile, küll õpetajatele hilinenud töid ja konsultatsiooniaja kokkuleppe ja nii. Mul hakkab juba tekkima tunne, et kirjad pole kohalegi läinud. Näiteks see filo esseelaadne asi..tavaliselt Jürka saadab ju kinnitava meili, et sai kätte, aga seekord pole. Tähendab see siis, et ta pole saanud seda? Ja siis kui mina kirjutan kellelegi pika kirja, kus on igasuguseid küsimusi ja ideid, mis ootavad vastukaja, saan ma vastu mingi täiesti teiseteemalise minikirja. Ok, pseudoprobleemid... eks ma hakkangi paranoiliseks muutuma, kui ma olen hmm.. päris mitu päeva lihtsalt kodus passinud ja vahelduva eduga ainult arvuti, televiisori, mõne raamatu ja pereliikmetega suhelnud. Ja pea alaspidi päikesepiste äärel porgandiseemneid mulda lennutada, kui endal niigi lõualuu tuikab kolmapäevasest veritööst, ei ole vist kõige õigem tegu.
Ja millegipärast olen ma jube kade kõigi peale, kes midagi ette võtavad, kasvõi näiteks ise lõunasse lähevad. Ja samas kui ainuke inimene, kes mulle lauatelefonile helistab, mind muuseumiööle kutsub, siis mina blokin! Urrr. Kurat, mulle on vaja rohkem vedureid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar