aptsihh

Võta seda kõike kui sosistatavat teksti, sest rohkem häält mul praegu välja ei tule.
Ma tõesti ei saa aru, kuidas on võimalik end nii sooja ilmaga kui seda oli eilne, ära külmetada! Või on oma roll ka sellel, et emme on paar päeva kodus pisikuid lennutanud? Igatahes on täna väga paha. Ma olen juba, olles alles kolmandat tundi üleval, ära joonul üle liitri mustsõstramaitelist teed, aga paranemismärke pole kohe absoluutselt mittemingisuguseid.
Eile trennis oli juba neelatamisega veist raskusi, öösel kolistasin köögis ja leidsin pika tuhnimise tagajärjel ühe Neoangini, mille ma siis endaga voodisse kaasa võtsin. Ma pole juba ammu ennast nii rivist väljalööduna tundnud. Isegi aknast paistvad tuules lehvivad puuvõrad tekitavad külmavärinaid ja pidev aevastamine toob pisarad silma. Pea on ka vatisolekust valutama hakanud. Teha ei taha midagi. Võiks ainult teki sees teleka ees istuda ja teed lürpida, aga seda ka ei saa, sest üks Segav Faktor tuli täna kuradima varakult koolist koju. Ma ei saa aru, kas kaheksadas klassis ei võiks iga päev kella neljani tunnid kesta?

Mulle ei meeldi nii:(
Ja arvuti on ka tuksi keeratud. Ma ei saa mitut lehte samaaegselt lahti hoida, sest siis ei liigu mitte midagi. Ühte suvalist Wordi faili salvestab pool tundi. Ja iga minuti järel lööb jälle ette, et mälu on otsas. Raisk, mida nad (loe Ta, st Segav Faktor) ometi teinud on siin. Ma vajan viivitamatult päris oma arvutit. Ja ma tahan Skånesse maasikaid korjama! Ma vaatasin järele, kuidas å'd saada:) Alt+0229 on väike ja Alt+0197 on Å. Mitte et mul see kauem meeles püsiks kui need kaks minutit...