Unustamatu bussisõit: Lühike buss oli tuubil rahvast täis. Bussi trügis tüse naisterahvas, kes palus, et ta mööda lastaks (et ta vaba kohani saaks minna), sest tal on jalaluumurd ja tal on vaja traumapunkti minna. Sai istuma mingi tuttava tädikese kõrvale, et siis koos kiruda, kui persses(tema kasutatud sõna!) Eesti elu ja kliima on, kui sitt tervis ikka on ja mis pidi ta jala välja väänas. Maarjamõisa polikliiniku juures tahtis ta sõbranna maha minna ja ma olin sunnitud bussist maha astuma, et mitte jälle ukse vahele litsutud saada. Siis märkas tädike, et bussi põrandal on kõrvarõngas, ja ütles mulle, et ma ettevaatamatusest peale ei astuks. Omanikku polnud vaja kaugelt otsida ega kõrvarõngast bussijuhi kätte toimetada. Tädi aga ütles:"Noh, kas aitäh ei öeldagi!" Ta kobises ja kommenteeris üldse palju. Aa, tipphetked olid veidi enne ta sõbranna väljumist, kui tuli juttu sellest, et näedsa, Ansip lubas pensionäridele 2009. aastaks mingit ühekordset lisaraha ainult 900 krooni ja midagi veel, aga vot Savisaar lubas ikka 2000 ja teda ei valitudki! Kui hirmus lugu alles. Pole ime, et keskerakonda nii palju valitakse, kui siukesed mutikesed peamised valijad on. Huvitav, kas nad ka reaalselt aru saavad, et valimislubadused ja tegelikkus käivad harva käsikäes ja et võiks natukenegi enda ninaalusest kaugemale näha. Savisaarel ja tema kompanjonidel on ju muidu täiesti suva, mis neist pensionäridest saab, neid on ainult valimiste ajaks vaja. Selle raha, mille Lenk kusagil Põlva kandis suvaliselt ära jagas, oleks ju ka võinud ratsionaalsemalt ära kasutada. Aga jah, sellised tädikesed on kuradima head stereotüübid küll. Vöäää!! Aga aitab sellest.
Kui tore, et meil ka mõned kunstiandega inimesed on, muidu poleks kellegagi sinna kaasa tolgendama minna. Ma muud ei tea, aga kell seitse on pidu:P Nojah, rongiga siis tagasi vist hästi ei saa. Pole küll kuu viimane päev ega ka kolmapäev, aga ajab ehk asja ära. Pealegi on siis vaheaeg;)
Mõelda vaid, see oli juba nädal tagasi, kui me Tallinnas käisime. Aeg läheb ikka kuradi ruttu. Mulle jõudis hiljuti hetkeks kohale, et umbes kuu aja pärast on lõpukirjand ja siis riburadapidi muud eksamid, aga üldiselt mul õnnestub kuidagi sellist mõtlemist vältida. Vaheaeg ja eelmine lõik jms asjad aitavad sihti hoida. Aga vahepeal on kõik ikka väga mõttetu. Nagu näiteks eilne trenn:S Ok, ma saan aru, et korralikud(loe:mittelaisad ega -väsinud) inimesed saavad sealt ehk midagi, aga trenn võiks ju ka niisama midagi anda. (Kuigi jah, vähemalt mul on naljakas, aga see tuleb vist lihtsalt sellest, kui tohutult kobana ma ennast tunnen). Ausalt öeldes ei ole viitsimist ebamugavate kingadega ülerahvastatud saalis siblida ja ootama jäädagi, et treener mõne abistava juhtnööri annaks. Personaalselt tegeletakse nendega, kes veel sammegi ei tea (kuigi me õpime siiamaani kavu, mis koosnevad ainult põhifiguuridest, mida on ütlemata tuim tampida!) või nendega, kes oma taseme poolest küll kõrgemasse gruppi kuuluvad, aga lihtsalt meie trennis ka harjutamas käivad(ja ruumi võtavad). Kui kõik käiksid oma tasemele vastavas trennis, siis mahuksime äkki meie kaa põrandale ära! (Olen jah kuri praegu.) Ja ausalt öeldes on mõne mehe muusikamaitse ikka täiesti katastroofiline. Parim hetk oli kui kaks trenni noorimat enne alustamist lösakil toolidel istusid ja nina krimpsutades treenerile(kes selle peale muigas) otsa vahtisid, ülejäänud tegid püüdlikult soojendust või midagi ega pannud muusikat pahaks või tähelegi. Vanadus on hukas..
Ja see "Tule eest ära!" tuli täiesti mõtet kontrollimata ja iseenesest suust välja, aga paistab, et enamus (ja ka sihtmärk S.) oli õnneks nii füüsikasse vajunud, et lihtsalt ei kuulnud mind:) Soovitan täna mulle mitte ette jääda, sest automaatsusi tuleb teisigi.
Väljas on liiga kaua valge. See on petlik. Kell on nii palju, aga pole tunnet, et ta saab nii palju olla. Ja väsimus on nagunii hommikust õhtuni vahetpidamata, nii et selle järgi ei saa ka võtta.
Ma tõesti ei taha homset ühiskonna arutlust. Ma ei oska ju kirjutada.. :(
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar