kolmapäev, märts 21, 2007

punnpõsk

Ma poleks arvanud, et hambaarsti juures kohe hammas välja tõmmatakse. See iseenesest võttis vast minuti ja oli tähelepandamatu(st valus ei olnud!), aga kogu see süstimine ja õmblemine ja muu susserdamine oli juba ebameeldivam. Ja see kohutav hambaarsti-hais(maitse pigem), mis desinfitseerimisest tuleb, jääb veel tükiks ajaks mulle suhu... Mulle anti kaks lehekülge käitumisjuhendit, kange valuvaigisti retsept ja mingi tabel, kuhu ma pean kirjutama, mitu cm paistetus on, kas ja kui tugevasti valutab ja mitu mm suu vähem lahti käib jms. Süüa ega juua ei tohi kolm tundi:S Ai, kõht juba ammu koriseb. Süüa tahaks ikka just siis, kui ei saa/või, muidu pole nagu nälga ollagi. Ja järgnevatel päevadel võin ka ainult titatoitusid(või noh, mitte päris. igasugused pehmed ja vedelad toidud on soovitatavad) süüa.

Oijahh, terve päev kohe sisustatud.

Hihii, nüüd ma võin väljatõmmatud hamba ka taldrikule panna nagu patsi ja seeriat jätkata, sest hammas anti mulle. Fotonäituse nimeks saab näiteks "Tükike(sed) minust". Ainult et probleem on selles, et mis siis järgmiseks? Sõrmedest ja varvastest hakkaks mul juba kahju..

Vere maik ei ole mõnus:S

Kommentaare ei ole: