aprill

Mind on need punktistamise punktid ära tüüdanud, nii et täna tulevad tärnikestega..

* Hommikuvõimlemise tunnis sattus mulle täna saalihokit mängides kuidagi uimane seltskond, kuigi vist kolm liiget on need, kes võistlustel meie klassi võistkonda esindavad. Ei imesta, miks seis 3:0 tuleb:P No ok, kui ükskord lihtsalt ei lähe mäng kuidagi - lihtsalt halb päev või midagi, aga siis võiks vähemalt teiste kallal kobisemata/õpetamata platsil ringi koperdada, mitte tuusa mängida!

* Inkas üritasime "An Inconvenient Truth"'i vaadata, aga alguses oli heliga mingi jama, nii et läks aega ja lõpuni ei jõudnudki. Nii et jama. Ikka tuleb kunagi ise uuesti vaadata. Isegi Oscari võitnud laulu ei kuulnud:P Ausalt öeldes oleks võinud kasvõi vahetunnis lõpuni vaadata(mitte et ma teaks, kaua veel vaadata jäi, aga...)

*Eesti keeles, mille nime alla tegelikult kirjanduse kursus varjub, võtsime killukese Hemingway'd. Õpilane nr1 raamatu "Vanamees ja meri" kohta: "Ma lugesin seda kunagi põhikoolis ja ju ma siis polnud piisavalt küps, et seda diipi poolt mõistnud oleks." Õpilane nr2: "Ma lugesin seda suvel ja küllap ma polnud piisavalt küps, et ...." :P

* Filosoofias üritasime Jürka haamri ära peita, aga kuna reegel on, et mingi ots peab natuke välja paistma, siis polnud tal väga raske seda lambi pealt üles leida. Aga peitjad sattusid suht hoogu, nii et tahvlilapp eksis riiulisse, kriidikarp riiul-kapi otsa, mingi kujuke oma esialgsest kohast kuhugi mujale ja seinakell sahtlisse(kusjuures libisesid seierid nagu iseenesest 15 minutit edasi;). Nii et kui Jürkal oli kriiti vaja ja karpi tahvli ääre peal ei olnud, siis tegi ta sahtli lahti ja leidis sealt hoopis kella. Küsis:"Kas kell on vähemalt õige?" ja kõik vastasid "Jaaa!", mille peale ta loomulikult pilgu oma käekellale heitis ja seinakella selle järgi õigeks pani. Nii et lootus 15 minti varem minema saada, oli läinud. Vaatasime J.-P. Sartre'i filmi, mis oli täitsa huvitav, aga kuna väsimus on võimust võtnud, siis oli pea pool klassi kuidagi laudade peal lösakil. Mul suutsid mõlemad käed pea raskusest ära surra. Ei tea, mis mul seal pea sees siis nii rasket on? Sest mõistust seal küll ei ole. Kui film läbi sai, siis otsis Jürka põhjust meid kauem kinni hoida, aga kuna seda polnud, siis saime hoopis 25 minutit varem minema. Polnudki kellakeeramist vaja:) Ma täitsa imestan kohe, et tal pole oma tunde millegagi täita, sest filosoofe ja lihtsalt geniaalseid inimesi on ikka jube palju (olnud).

Aga tore, et kõigil on selline "kevaväsimus" peal:) Kasvõi need varajased aprillinaljadki.
Ja täna oli juba täirsa kevade moodi:D

Mis ma pidingi üles kirjutama/meelde jätma? Et aasta pärast vaadata, kas Ümera poe kõrval asuval majal on aknaraamide kõrvalt valge krohv tumedaga üle värvitud:P
Veel midagi? No, rohkem küll ei mäleta.