Näh, kohe kui selle akna lahti tegin, unustasin ära, millest kirjutada tahtsin..
Näedsa. Sellised asjad on ikka ainult Tallinnas.
Tartus oli aga kirjanduspäev täna. Mitte midagi erilist. (Isegi mitte mingi ülelinnaline ega ametlik, vaid lihtsalt Forseliuse oma.) Aga vähemalt sai üle pika aja jälle ühte iidolit nähtud:) Tal oli täna lisaks toredale nimele ja üleajavale tarkusele ka kena sinise-valgetriibuline (kuidas seda kirjutatakse? veel mõni sidekriips ehk?) kampsik seljas:P Ja ikka kõrge krae, nagu temale kohane. Aga see pole mäng "Kellest käib jutt?".
Diana Leesalu jättis natuke ülepingutatud ägeolemisega siiski enam-vähem normaalse mulje, aga teda me lõpuni kuulata ei jõudnudki, sest oli vaja tagasi kooli tormata.
Aga ma ei tea, kus ma elanud olen? Miks ma ei tea midagi inimesest nimega Birk Rohelend? (Teda võiks ju kasvõi nime pärast juba teada:P) Njah, Leesalust kuulsin ka alles hiljuti ja juhuslikult, sest keegi kauge sugulane sai sünnipäevaks tema raamatu. Kurat, mulle ei meeldi, et ma nii rumal olen:( Ja millal see Prima Vista sel aastal tuleb? Oeh, kevaditi hakkab ju kultuuri tavaliselt nii uksest kui aknast sisse pressima, aga kui mul paksud kardinad ees on, siis on neil raskusi läbi pugemisega.
Pakkumine: Otsitakse üle 30 aasta vanuseid inimesi, kes mängiksid minu õde-venda või onu-tädi laevasõidul Rootsi. Aga palka ma ei maksa. Pigem soovin ise saada vanema sugulase käest hüvitist.
Postimehe vahel on mõnikord igasuguseid pnevaid lisasid. Täna oli Raamat, millest ma virutasin järgneva tsitaadi: "Kirjutanud olen alati. Sirgeldanud lapsena omatehtud menüüsse "seabrat" ja "pränikut", poetanud noorukina armastusluuletusi häbenedes sahtlinurka, sõdinud kirjanduseõpetajaga emotsionaalselt uputavate esseede pärast. Ja varastanud aega elu arvelt, et lasta sõnastuda oma ideedel." -B.R.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar