Täna sain oma maailmavalu annuse kinos käies. Kohalikus kunstide keskuses on käimas filmifestival. Täna oli avaõhtu ja esimeseks filmiks kohviteemaline "Black gold". Kuna minu esimesed lähemad kokkupuuted kohviga on olnud just viimase paari kuu jooksul ja jätkuvad põhimõtteliselt igapäevaselt praegugi, siis oli juba sellest küljest huvitav vaadata, või noh, huvitavam kui kolm kuud tagasi näiteks.
Kui baristade võistlust näitas, siis keegi mainis millegipärast sõna "Estonia". Aga see tuli mulle nii ootamatult, et ma ei osanud just erilist tähelepanu mainimise põhjusele pöörata. Arvatavasti oli see selle koha peal, kus hakati nimetama uusi ja huvitavaid(st imelikke ja tundmatuid;)) riike, mis nüüd baristade võistlustest osa on hakanud võtma.
Mulle tuli meelde kunagine tahtmine kohvikorjajana töötada. Ja tuletati meelde, et tegelikult ikkagi keerlebki absoluutselt kõik raha ümber (sest noh, eks ta tõsi ole, et ma ei töötaks ka just kuigi hea meelega 8 tundi päevas, et teenida pool dollarit, sest see ei aitaks mul just kuigi kaugele lennata..). Ja et tegelikult ei olegi üldse lahendusi. I can't fix the world:( Kõik probleemid on omavahel ühenduses ja see ahel on lõpmatu, ühesõnaga lootusetu. Kuigi samas keerleb koguaeg peas mingi vastandumine ja naiivne klišee, et üks inimene on ka inimene, et massid koosnevadki nendest üksikutest, kes näiteks fair trade kohvi, banaane jms ostavad, ja et äkki tuleks see ahmisnüüdmina-suhtumine põrmuks trampida..
Aga ma ei oska piire paika panna, jällegi sellepärast, et kõik on ühenduses. Ma ostsin eile endale Ruumi moodi poest triibulise koti, nagu ma vist ka mainisin. See pood on üks neist, mis oletatavasti fair trade kaupu müüb, mis tähendab, et hinnad ei ole kolm eurot nagu Penney's. Minu kott, mis muide viimasele lingile klõpsates avaneval leheküljel alt teises reas paremalt teine on, maksis 26 eurot. Mina, ihnur tavaliselt aksessuaaride ja rõivaste peale nii palju kulutada ei raatsi, aga tegelikult polegi see kuigi kallis(üldist hinnataset vaadates ka). Puust ja punaselt: 26:8,65=3,.... Ehk siis, et kolm töötundi teenisid mulle selle koti. Ma ei usu, et see kott kellegi käes tegelikult nii kiiresti valmis. Mis tähendab, et too keegi teine teenib tunnis vähem. Kuna ma ei ostnud seda isiklikult mingilt Nepaali tädikeselt, siis tähendab see, et mängus on vahendajad, kes kõik tahavad ju ka teenida. Mis omakorda tähendab, et koti tegija teenib tunnis märgatavalt vähem kui mina. Ja kuna ma ei ela Nepalis, siis transport maksab päris korralikult. Mis tähendab, et lõppkokkuvõttes ei jäägi suurt midagi järele(siinsete standardite järgi). Kohviga on samamoodi. "Nafta" etenduses oli analoog ülikonnaga, kui ma õigesti mäletan. Kõik on samamoodi. Aga kõik inimesed tahavad maksta nii vähe kui võimalik, et oleks rohkem raha, et osta kõike, mis aga pähe tuleb, nautida mugavust ja lubada endale väikeseid naudinguid. Sellepärast on vaja, et kas või üks väike filmikenegi vahel harva mõtlema raputaks. Kusjuures, see film polnud üldsegi mitte emotsionaalsele rõhumisele suunatud (ei näidatud nälga surevaid või jubedate haigustega (mis üldjuhul väga elementaarsete asjade puudumisest põhjustatud on) lapsi) ega kampaania "Aita Aafrikat!".
Oijah. Kui kirjutama hakata, siis lendavad kõik mõistlikud mõtted minema. Ausõna, pärast filmi mul olid mõned.
*1 Espresso = 7 grammi kohvi = u 50 kohviuba. Et espresso oleks täiuslik, peab iga uba olema täiuslik. Sest kui sa teed omletti 50st munast, millest 49 on tavalised ja 1 on mäda, siis .... ;) Suure itaallasest kohvimagnaadi Illy suust kõlas see muidugi etemini.
**Pildi leidsin oma Londonis klõpsitud fotode kaustast. Seoste tekitamiseks käib küll.
NB! Veneetsias kavatsen ma mõnel hommikul kohalikesse coffee shopidesse potsatada ja uudistada, mismoodi ühel õigel kohvirahvusel selle valmistamine välja tuleb. Enne aga peaks võrdluse võimalikkuse mõttes siinse asjaga rohkem sinasõbraks saama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar