Tänane tööpäev oli oodatust lühem. Lausa niivõrd, et sain 12 ajal tulema. Käisin natsa linnas ringi ja siis läksin filmi vaatama. Olin ju arvestanud, et täna ma tegelt kinno ei jõuagi, aga näedsa, lausa kahte filmi nägin. Esimene oli ok, kuigi mitte nii hea kui eelmised kaks. Teine oli väga teoreetiline ja poliitikast punnis. Kuna see oli prantsuse keeles(kohutavate emotsioonipursetega) ja ingliskeelsete subtiitritega põhimõtteliselt nagu väike väitluse etendus, siis oli mul raskusi silmade lahti hoidmisega, sest äratus oli ju 7.21 täna..
Igatahes.. Pärast teist filmi kapsasin koju ja sain teada, et õlimehed pole ikka käinud, sest mingi auto oli tee peal ees ja nad ei mahtunud läbi. Juba kolmandat päeva!! Ja me oleme üle nädala külmkapis elanud... Ja nüüd ma kuulsin veel, et tegelikult ei tohiks lasta õlil päris otsa saada, sest siis imeb see masin maa seest mulda ja sodi sisse ja võib õhtale minna kui ei puhastata. Ohjee. Minu ainuke reaktsioon selle peale oli : loodetavasti olen mina selleks ajaks siit kadunud:P
Aga siis tänane suur õhtu kogu staffiga! Restorani osa oli üle ootuste äge:D Ma tundsin end enne väljaminekut suht antisotsiaalsena ja kartsin, et potsatan lihtsalt kuhugi nurka istuma ja vahin, mis tehakse, aga noh.. :) Restoranis oli kaks üüratult suurt lauda keset kogu platsi meie seltskonnale reserveeritud. Kuidagi kujunes nii, et suuremas lauas olid ülejäänud ja väiksemas bistrooseltskond ja manager oma boyfriendiga(kusjuures, mina olin koguaeg jumalast kindel, et see on ta stilist, kes on gei!:P). Ja ma ei teagi, miks meil nii lõbus oli(või noh, eks need naljad mõne inimese harjumuspäraste liigutuste ja parasiitväljendite pihta + situatsioonikoomika lisaks), aga igatahes mul oli küll tunne, et kui see poleks manageri isa restoran, oleks meile ütlema tuldud, et hakake palun astuma.. :P Ja kui ma oleks Eestis olnud, oleksin arvatavasti häbi kätte ära kärvanud, aga siin... :D
Ja muide, söök oli tõesti väga hea. Mitte et ma oleks sellele eriti palju tähelepanu pööranud. Aga kõhud said jube kähku täis. Ja kogu see serveerimisviis ja kõik oli tõesti väga kena. Kahjuks me menüüd ei näinudki, sest see oli mingi planeeritud asi, nii et ma ei teagi, kui palju selline söömaaeg maksma võis minna või mis nende asjade nimed olid ja mida üldse menüüs leidus.
Edasi oli rahval plaanis minna Mojo'sse, kust korra läbi käisime ja vaevu ümber pöörama mahtusime, sest käimas oli mingi poksimatš iirlase ja argentiinlase vahel(pärast tuli välja, et kohalik tüüp oligi võitnud, muide). Siis läksime Trinity rooms'i, kus meile oli bookitud mingi vipide tsoon, sest Graig on seal vist poole kohaga DJ ja noh, tutvuste värk. Me Montsega plaanisime tegelikult üldse mitte sisse minna, aga põrkasime poolel teel hiljem tulnud osaga kambast kokku ja meid lükati sisse. Nii et jälgisime mõnda aega mängu ja ajasime nendega, kes parasjagu kõrvalistmele maandusid, juttu. Kui tundus, et aitab, siis tulime tulema. Kuna Montse oli võtme koju unustanud, siis leppis ta oma noormehega kokku, et too tuleb sõbra juurest vastu, nii et saavad koos koju minna. Aga siis tuli kuidagi jutuks, et kus mina elan (et Limerickis ei ole ühtegi "esplanade"'i, aga on ikka küll;)) ja siis nad saatsid mu koju:) Väga toredad:D
Täna tuli välja, et homme olen ma täiesti üksi tööl. See on küll kena:S Üks asi on lihtsalt jooke valmis teha ja kooke taldrikutele loopida, aga ma ei saa samal ajal neid asju lauale ka veel viia, kui järgmisi teha on vaja... Ja nüüdsest hakkabki pühapäeviti ainult üks inimene tööl olema. Ja eks see olen vist üsna tihti mina. Nii et ma kavatsen ühe tõsisema jutuajamise ette võtta... Aga kõigepealt vaatan järele, kuidas homne kujuneb. Päris paras oleks muidugi helistada ja öelda, et ma ei tunne end kõige paremini ja täna tööle ei tule, huvitav, kas siis jääbki kohvik avamata? We'll see, we'll see...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar