Kontserdile mineku asemel läksime koos Montse ja Colmiga (jah, nii peaks olema õige ta nime kirjutada!) hoopis ühe nende tuttava kunstniku näitust vaatama. Ja arvake ära, kes oli esimene inimene, keda ma nägin, kui uks lahti tehti??!!:D Õige, Paco! Nädala pärast on tema enda näitus Valges Majas, näitus-performance õigemini. Tal on baleriiniseelikuga mingi värk. Tal on sellele 'riidepuud' vaja. Hmmm... :P
Igatahes oli äge õhtu:) Ja mina veel mõtlesin mitte minna, et nagunii tunnen end viienda rattana ja ühtegi inimest ei tunne, aga vot siis.. Ja võõraste inimestega on ka võimalik rääkida;)
Jällegi leidis kinnitust see, et Arvo Pärt on välismaal rohkem tuntud kui kodumaal! Siin olla tema muusikat isegi kunagi raadios mängitud(pidevalt st), ma pole küll kuulnud, et Eestis oleks raadiost Pärti lastud... Mingi erisaate saames ehk ainult.
Ja mingeid eesti tantsijaid liigub ka siinkandis päris tihti ringi vist, või liiguvad siinsed tantsijad eestlastest kolleegide juurde.

Aga noh, homme tööle 8.30 ;) Aga vähemalt saan 10.30st alates endale Montse seltsiliseks ja ei pea lõunasöögini üksi tõmblema. Klatšijutud jäidki lõpetamata täna, nii et... ;) Keithil ja Aislingil olevat üks tulisem jutuajamine olnud. Aga sellest juba homses järjejutu osas:P