Olen ma alles pika jutuga... Avastasin, et selle lühikese blogipidamisajaga, olen ma suutnud tekitada jube suure hunniku ülipikki jutukesi, milles korduvad pidevalt sõnad kohutavalt, ilgelt, tohutult, jubedalt jne. Sünonüümisõnastikku oleks ikka vaja, aga miskipärast ei tule see mulle eesti raamatupoode kammides kunagi meelde. Nagu ka täna. Kasutasin lõpuks oma kinkekaardi ära, mis varsti aegunud oleks, ja ostsin kaks raamatut, millest ühte on inimene, kelle blogi ma kõige kauem lugenud olen, korduvalt tsiteerinud. Aga nimekiri raamatutest, mida ma endale igatsen saada, pole ikkagi lühenenud.
Harjumused on ikka kohutavad küll. Kuna tARTuff sai neljapäevaga läbi, siis on mul täna juba teine vaba õhtu. Eile oli meil nö koolialguspidu, mis sarnanes ülesöömise koha pealt jõuludega. Pärast seda oli hea õhu kätte saada ja külalist koju viies sõitsime ka Raekoja platsi juurest läbi, kuid seal ei toimunud midagi. Teadmistepäeva kontsert oli vist juba tunde tagasi läbi saanud. Aga vähemalt käisin mina täpselt nädal aega igal õhtul Raeplatsil.
Tänane õhtu nõudis samuti filmi ja kuna tuli arvestada koduse rahva soovidega, siis toppisin makki "Tuulest viidud". See on ikka kõvasti etem kui "Bonnie ja Clyde", vaatamata oma kultusfilmi staatusele. Ja sobib kokku tugevuse-nõrkuseteemalise peatükiga, mida lugesin enne filmi algust T. Hellsteni raamatust "Saad kõik, millest loobud"(üks neist raamatutest, mille täna endale soetasin).
Muide, Vivien Leigh on ikka jubedalt Milla moodi:P
Ja nummerdatud videoarhiiv on siiani pooleli...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar