Jutt käib siis Kriminaalsest Elevandist. Täpsemalt sellest, et ma käisin eile nende kontserdil. Väikese negatiivse eelarvamusega läksin ja palju suurema positiivse laenguga tulin. Jällegi üks koht, kus pean tunnistama(ja mitte sugugi vastumeelselt), et mu eelarvamused on paljudel juhtudel valed. Aga ega ma neist sellegipoolest ei loobu:P Lihtsalt otsin võimalusi, et mõni negatiivne hoopiski positiivseks pöörata. Ja väga tihti õnnestub ka.
(Oh, mis mull..Filosoofia mõjub?:P)
Lihtsalt öeldes ei sallinud ma ühte bändimeest, kes tagatipuks nendest vist kõige andekamaks osutus. Ja puhtalt selle pärast. Muusikast polnud mul suht aimugi. Aga muusika oli fantast! Kohutavalt mitmekesine ja põnev. Kaasahaarav. Aga oi, kuidas mulle ei meeldi eestlaste arglikkus (või tuimus? või on see lihtsalt suhtumise viga?), millest ma ise ka suures ulatuses tehtud olen. Kui öeldakse, et hüpake-karake ja tundke end vabalt, siis kogu kuulajaskonnast, mis tegelikult küll eriti suur polnud, asub tantsima vaid 4 inimest. Ja neistki kaks olid, ma ütleks, et nõmedad. Samas jätsid teised kaks jällegi väga toreda mulje. Nii et on tasakaalus:)
Ja ma olen väga rõõmus, et läksin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar