Get inspired!

Just nõnda ütles mulle üks testipealkiri, mis järjekordselt postkasti sadanud oli. Ma oma arust nagu olengi juba! Kummaline tegelikult, et mõni võõras inimene on võimeline mind inspireerima lihtsalt oma olekuga. Ja täna polnud meil isegi Erka(või peaks kirjutama ErKa, ERKA vms?) tundi... Järelmõjud eilsest vist:p Igatahes ma mõtlesin kirja panna need omadused, mis moodustavad ühe ideaalõpetaja. Nagunii nad niiviisi laksti kohe meelde ei tule, eks ma siis teinekord toksin juurde. Sa võid ka omalt poolt lisada. Ma alustan täiesti suvalisest otsast, mitte tähtsuse järjekorras. Et siis:

• mingi erakordne väärikus, mis hoiab klassis ilma käskudeta distsipliini
• tohutud teadmised, mis tugevdavad autoriteetsust(just nimelt autoriteetsust, sest kirjutades "autoriteeti", tähendaks see ka muud)
  
• osavõtlikkus ja huvi iga vastuse vastu(nii teemal, mida ta tunneb, kui ka teemal, mida nii häst ei tunne)
  
• kõnelemis - ja esinemisoskus (kuigi ta koolilehe intervjuus ütles, et tal on iga kord enne tundi minekut väike närv sees, ei paista see kuidagi välja)
• ühiskondlik aktiivsus
• enesekindlus või -usk, tänu millele ta üldse kõigi oma hobide-harrastustega tegeleda saab, ja samas ei kaasne sellega mitte mingil juhul liiga kõrge enesehinnang
  
• üleüldine väga avar silmaring ja huvi maailma asjade vastu
• mingi õrnalt läbikumav kurbus/nukrus või mure maailma asjade pärast
  
• põnevad tuttavad, kellest ta ei pelga meilegi sobiva teema juures väikesi seikasid rääkida
• oskus ühildada nö igapäevatarkus ja info õpitava ainega nii enda kui õpilaste jaoks - oskus luua minu jaoks ainega isiklik side, st et ta räägib kuidagi nii, et mul on kerge teisendada ennast sellesse situatsiooni, millest ta räägib
• avatus - mõistab, et inimesed võivad sama asja väga erinevast küljest näha ja kumbki ei pruugi eksida; julgeb muuta oma arvamust millegi suhtes, kui on saanud täiendavat infot, mis ei lange eelneva teadmisega kokku
  
• inimlikkus - see, millest ja kuidas ta räägib, näitab, et ta on ka kõigest inimene nagu ta ka ise ütles
  
• hooliv suhtumine - eelmisest sissekandest võib lugeda pudrupakkumise kohta, tema oli see, kes muretses, et meil ikka kõhud täis saaksid. Hoolivus tuleb arvatavasti sellest, et tal nii palju õdesid-vendi oli.
  
• loomingulisus - näiteks õpilastelt vastuseid küsides ei alusta ta aknapoolsest esimesest pingist või mingi teise tavalise süsteemi järgi, vaid küsib näiteks tagant poolt kolmandast pingist või kuidagi mittetraditsiooniliselt
• personaalsus - kui ta su nime veel peast ei mäleta, aga tahab just sind küsida, siis teeb ta päeviku lahti ja otsib su nime üles, mitte ei küsi kedagi suvalist, kelle peale sõrm päevikus jäi; esimeses tunnis küsis igaühe käest ükshaaval hobide ja huvialade kohta, mis aitas tal kindlasti seoseid tekitades paremini inimesi meelde jätta
  
• tunnistab, et ta võib eksida ja sellisel juhul tahab, et teda parandataks
• vaimukad näited, mida välja tuues ta ise üldjuhul ei naera (ja see tõstab nende väärtust)
• huumorisoon, mida võib järeldada ka sellest, et ta luges minu kohutava ja nats familiaarse sõnastusega(mis tulenes järjekordselt oskamatusest sõnu korrektselt kasutada) vastused kontrolltöös õigeks
• ilus ja kergesti loetav käekiri
  
• õrnaltmärgatav teatraalsus, mis paneb mõnusalt muigama ja mõjub väga armsalt
• stiilne, korrektne ja hoolitsetud sümpaatne välimus

Ja boonusena on ta ka meessoost ja kindlasti märgatavalt alla 45. Ja lisaboonusena sain ma kontrolltöö 5- ainult 1,5-punktilise kaotusega maksimumist:D

Ajalehe intervjuus:

• Teda on raske endast välja viia, kuna ta mõistab, et kõik inimesed ei saa huvituda ühest ja samast asjast. Seega püüab ta vähesele lobisemisele tunnis läbi sõrmede vaadata, hoolimata sellest, et see segab.
• Humanitaarina armastab ta loomulikult ka teatrit. Ja õppimist armastab ta ka.

Siis see tahe õppida ja areneda! Filosoof on ju ka lihtsalt see, kes armastab tarkust ja tarku inimesi, ei arva, et ta ise on tark või lausa kõige targem.

Ja ma olen alati imetlenud inimesi, kes suudavad nö esinemissituatsioonides mõelda ja veel nii asjalikult. Tema tunnis on minul ka motivatsioon vastata ja seda närvi, mis mõtlemise halvab iga kord kui mind küsitakse, alla suruda, sest ma tean, et mul on vaja sellest lahti saada. Ja harjutamine teeb ju meistriks, nii et mida rohkem ma pean vastama, seda rohkem peaks see närv kaduma. Kuigi mulle ikka üldse ei meeldi, kui mind küsitakse:S

Kuigi mõned omadused tulenevad arvatavasti sellest, et tema aine on just see, mis ta on, ja ma ise ka juhuslikult humanitaar olen, siis natuke on tingitud ka lihtsalt sellest, et mulle meeldivad paljud samad asjad, mis tallegi ja mina lihtsalt väärtustan inimeses neid omadusi, mis temal kogemata on või mulle paistavad olevat. Aga ideaal ongi ju just iga inimese oma väärtuste pundar. Imelikul kombel oleme meie sinuga vist suhteliselt ainukesed, kes teda ideaaliks peavad. Kas meie väärtushinnangud on siis teiste omadest nii erinevad? Või näeme meie teda kuidagi teisiti kui teised?

Ja üks asi veel - see Teletupsu naeratus, millest ma kusagil juba rääkisin, on täpselt selline nagu F.S.Fitzgerald Gatsby kohta kirjutas: "Ta naeratas arusaavalt - rohkem kui arusaavalt. Niisugust naeratust, kust lausa hoovab piiritut julgustust, kohtate oma elus kõige rohkem neli-viis korda. Silmapilgu näib see suunatud olevat kogu välismaailmale, siis aga, otsekui mingi vastupandamatu eelise sunnil, keskendub hurm teile. See naeratus mõistab teid niivõrd, kuivõrd teid mõista on teile kasulik, usub teis just seda, mida te eneses uskuda soovite, ja kinnitab teile, et teist saadud mulje on täpselt niisugune, nagu te endast jätta lootsite." Need on parimad neli lauset, mida ma tean kunagi ühe naeratuse kirjeldamiseks kirjutatud olevat.

Oh, see tuli juba nagu uurimustöö:) Paneks ennast sinna kirjandusevärki kirja, äkki läheb koolieksamina arvesse:P