neljapäev, august 31, 2006

Eelviimane filmiõhtu

...oli kokkuvõttes vist kõige parem. Seekord olid mõlemad filmid ühtviisi tugevad, kuigi ka kõige sellisemad, milliseid meile iga päev televiisorist näidatakse. Ühesõnaga olen ma vist lihtsalt tüüpiline hollivuudistunud filmivaataja. Eks sellest muidugi kahju ole, aga ega wannabe-filmid, mis üritavad eriti indie'd välja paista on kohati ikka tükk maad kehvemad ja tuletavad meelde "Keisri/kuninga uued rõivad" muinasjuttu, kus kõik ütlevad, et jaaa, väga hea film oli, et mitte näida rumalad.
"Crash" oli väga läbimõeldud, kuid mitteliigairoonitsedaüritava sõnastuse ja tüüpiliste Hollywoodi nõksudega, mis peavad panema inimese südame heldima(nagu näiteks lukuparandaja tütre lõik). Ja panid ka minul. Kui filmi poleks topitud Sandra Bullockit, oleks muidugi parem olnud. Mitte et mul tema vastu midagi oleks, aga sellesse filmi ei sobi nö superstaar-näod. Džungli George oleks ka olemata võinud olla:P Aga mulle meeldib ikka veel see, kui lõpuks tuleb välja kõikide inimeste omavaheline seotus ja pilt tuleb välja.

"Gegen die Wand" oli vaatamata oma saksa päritolule samuti hollivuudlik. Mõnel inimesel on vist sama palju elusid kui kassidel... Selles filmis kasutuselolevad motiivid on kõik juba korduvalt filmideks tehtud. Samas ei jätnud ta ikkagi äraleierdatuse muljet ja võõraste nägudega filme on värskendav vaadata. Oleks tore, kui siis, kui omal elu parandamatult tuksi läheb, võiks lihtsalt sõita Türki:)

Ja täna ongi viimane päev. Filmidega. Ja enne kooli. Huvitav, kuidas ma homme nii vara ärgatud saan:P

Kommentaare ei ole: