Oh, kuidas ma küll endaga täna rahul olen:P Istusin hommikust peale elutoa sohval teki sees, helistasin õlifirmale(nad lubasid homme või ülehomme tulla), lürpisin muudkui teed, lugesin raamatut, õppisin hea olemist ja vahtisin telekat. Sellised lösutamispäevad kuluvad alati ära. Ja tegelt polegi vahet, kus sa oled või millega enamuse nädalast tegelenud oled, selline päev näeb ikka enam-vähem sama välja, ehk vaid telekast räägitakse pisut teise aktsendiga ja mõne briti raamat on originaalkeeles. Nüüd selle kella keeramisega läheb siin jube hilja pimedaks, nii et alles 7 paiku otsustasin, et võiks tuld vaja minna, nii et kolisin kogu kolaga oma tuppa ära.
Tegelt peaks vaikselt hakkama oma kuu aja pärast saabuva rum springa lõpu peale mõtlema. Sest kui nüüd aus olla, siis on võrdlus amišitega päris asjakohane;) Mis sest, et minu puhul pole kumbki elukorralduse periood nii äärmuslik loomulikult.
Naljakas ikka, kui paradoksaalne on see, et midagi, mis on läinud või parasjagu minemas, väärtustatakse ikka rohkem..
Muide, et nüüd kellegi üllatusmoment tulevikus ära rikkuda, siis "Kodus ja võõrsilis" tuleb (Eesti tempos paari aasta pärast:P) välja, et see Sally väljamõeldud sõber Milko... et see polnudki päris väljamõeldis. Et tegelt on tal vend Miles, kellest midagi ei teata, aga kes kunagi mingi vereülekande pärast kuidagi üles leitakse. Aga ma nägin ainult 3 minutilist lõiku, nii et võisin ka valesti aru saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar