Aeg läheb ikka kuradima ruttu. Praeguseks olen juba kaks tundi lennujaamas istunud ja pole veel tunnetki et igav võib hakata. Nii palju tahaks veel teha, aga aega pole kuigi palju enam jäänud. Ja und ei paista ka kusagilt. Eriti kui see trollimees nii kõvasti kolistab!:P Aga muidu on küll vaikne. Peale minu on veel kaheksa reisijat, kellest seitse magab või vähemalt silmad kinni lesib.
Mulle meeldivad lennujaamad öösiti, neis on mingi rahutu rahu. Tuletab meelde, et isegi inimesed, kes pidevalt ühest kohast teise tormavad, vajavad vahepeal puhkust. Ja nii ma tunnen, et ma polegi ainuke hädine, kes normaalselt kümme tundi und vajaks.
Aga aja ruttu minemisest - ma justkui mäletaks, kuidas ma pool aastat tagasi samas kohas olin:P Tegelikult on ju müsteerium siiani lahendamata. Ja nii ta vist jääbki.
Panen nüüd arvuti puhkama mõneks ajaks. Saab konte sirutada ja raamatut lugeda:) Sellised nö sunnitud ajaraiskamisolekud on mu meelest väga tervitatavad. Saab ometi mõned kuhjunud asjad ära teha, mida muidu ei raatsiks või viitsiks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar