reede, oktoober 20, 2006

Pikad jutud - tegelik sissekande kirjutuse aeg on 00:09 23.10

Ma pole mitu päeva kirjutanud, sest "materjali" on nii palju ja pole osanud seda kuidagi sõnastada. See ei tähenda aga üldsegi mitte, et mul elu korraga põnevaks oleks läinud, lihtsalt emotsioonid väikeste asjade pärast on need, mida palju on saanud. Nii et teen lühidalt.

Reedest nii palju, et ma olin pärast trenni ühe teatud isiku peale ikka väga pahane. Küsida ekstra, kas ma tulen trenni ja siis ise mitte kohale ilmuda! On alles jultumus, peaks ütlema. Ma oleks ju tahtnud Wernerisse prantsuse õhtule minna! Aga noh, eks see pahameel läks üle, sest mida ma tagantjärele ikka muuta saan, eksole.
Midagi läks veel metsa, aga ma ei mäleta täpselt, mis just. Aga tuju oli päris paha õhtuks, nii et oma "lemmiköökapiraamatut-unenäomeistrit" ei hakanudki kätte võtma.
Aa, helkuri suutsin ka ära kaotada:( Ma olen osav, aega läks alla nädala..

Laupäev oli see-eest märksa meeldivam, kuigi alguses polnud ma eriti rõõmsalt meelestatud. Nimelt oli mul JÄLLE sünnipäev! Juba kolmas vist sel aastal:P Tegelikult mina ei tahtnud üldsegi sünnipäeva, aga kuna mu vennakesel liiga kohe pärast mind sünnipäev on, siis peetakse neid alati koos, nii et oli minu sünnipäev ikkagi ka. Sünnipäevad on selle pärast head, et näeb mõnda inimest, keda ehk vaid kaks korda aastas juhtubki nägema ja et oleks mingigi motivatsioon natuke kola korteris koomale tõmmata. Igatahes tulid kõik vähesed külalised kohale ja äärmiselt tore oli, sellise seltskonnaga polnud kunagi varem Imago't ka mänginud ja see osutus täitsa naljakaks. Kuna mina lõpetasin kõige varem, siis jõudsin ka teatrisse õigeks ajaks. Läksin üksi ja lootes mitte ühtegi tuttavat näha, aga see ei õnnestunud kohe kuidagi.
Etendus algas suht paljulubavalt ja ausalt öeldes oli paar nüanssi, mida oleks osavalt saanud ära kasutada, aga kahjuks polnud seda tehtud. Kuidagi pealiskaudne oli ka, teema iseenesest ju oleks andnud venitamist kui palju. Ja mulle ei meeldi IKKA VEEL need rahvale meeldimiseks tehtud totrused ja vaevalt, et kunagi meeldima hakkavadki aga publikule(kelle hulgas oli üllatavalt palju u 25-35aastasi, nii mehi kui naisi), või vähemalt osale sellest, paistsid need vehkimised-tõmblemised-nägude tegemised väga peale minevat. Aga sellegipoolest mulle meeldis juba ainuüksi see, et ma sain üle pika aja üksi teatrisse. Ja kuna meie bussiliiklus laupäevaõhtuti on nii nagu ta on, siis väike jalutuskäik tänavavalgustite vahel oli ka mõnus:)
Aga seda ärgem emmele öelgem, onju;)

Aa, üks asi oli tõesti hea ka "Norway.Today" juures - nimelt muusika! Peaks järele uurima, mis lood need olid. Normaalne inimene oleks arvatavasti mõned neist ära tundnud, aga mina olen selleks küll liiga tumba.

Muide, minust on saamas padujoodik:P Või noh, täisealisuse esimesed pokaalid..Kui kähku alla neelata, siis polegi nii jubeda maitsega;)

Tänasest pole suurt midagi rääkida. Ainult üks asi jäi silma - prügikastiinimesed olid kuidagi eriti hoos. Igal pool, kus ma olin, oli neid ikka mitu korda rohkem. Aga jah, talv on ka tulekul..

Ja ma suutsin ennast juba närvi ajada sellega, et ülehomme on meil Beieri tund! Jeess!:S Uus tunniplaan oli ülimeeldiv ja meie neljapäevane klassiöö kujuneb kindlasti lõbusaks, kui reedel peab koolis passima. Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik ilma vaheaegadeta elada?!

Kommentaare ei ole: