kolmapäev, oktoober 25, 2006

Meestest ;)

Kuulsin nats aega tagasi raadiost uudist, mis teatas, et sülearvutite kasutamine mõjub pärssivalt meeste viljakusele. See tulenevat sellest, et sülearvutit ei saa süles hoida põlved laiali istudes, aga põlved koos istumine jällegi vähendab elujõuliste sugurakkude arvu. Igatahes tundus natuke naljakas, et keegi tuli selle peale, et siuke uuring läbi viia, mis neid seoseid kinnitaks ja et selline gei-maneeriga onu seda ette lugedeskommentaaris, et tänapäeval istuvad mehed üldse väga naiselikult ja viisakalt.

Tegelikult tahtsin hoopis kirjutada sellest, et meil on koolis ikka jube muhedaid meesõpetajaid. Hetkel ma pean silmas seda, kes täna kulutatud teksaseid ja tavalist pintsakut kandis, kusjuures triiksärgi ülemine nööp oli lahti! Jutt käib Beierist, kes veel ei tea. Kuna ta on otsustanud abituriente igapäevase vastamakutsumisega mitte piinata, siis on tema tunnid päris vabad ja vähemalt minu jaoks lõbusad(kuigi seda olid nad vist ka eelnevatel aastatel, kui välja arvata need pingelised 15 minutit tunni algusest, mil ta soovis, et talle õpik ilusasti peast ette loetaks. See võib olla mu mälestusi meeldivast tunniosast mõnevõrra kustutanud.). Täna kirjutas ta tahvlile kohti, kus mingid iidama-aadama-aegsed (oh, mis kummaline sõnakompott!) kirikud asusid ja üks neist oli Haljalala:) Mul tekkis selle peale kohe laulutuju. Ja enne tundi kirjutas klassi rahakoguja tahvlile meeldetuletuse "Klassiõhtu raha 15.- per kärss", milles Beier sujuvalt ja temale omase muheda lõualotimuigega väikese paranduse tegi ja lõppu hoopis "per nägu" kirjutas.

Eilses trennis oli mingi tantsuvõtte harjutamise hetk, kui ma olin treenerist kõige kaugemas nurgas ja siis, kui ta õige asja näitamiseks minu enda juurde kutsus, tegin ehmatusest/üllatusest kummalist grimassi, mille peale ta küsis, et kas ma kardan teda:P Mina, olles parajalt lollakas ja iroonilises tujus, vastasin talle "Jah!:P ". Selle peale hakkas saal naerma ja treener ütles, et väga hea, kui õpilane õpetajat kardab, aga et tegelikult pole teda vaja karta. Njaa, meil saab ikka alati nalja ka, isegi tangot tantsides:)

Kui ma eile kooli uksest sisse astusin, siis tuhnis Erka kantselei juures olevate infovoldikute ja reklaamlipikute hunnikuid, endal alles väliriided seljas ja pikk sinine vihmavari käes. Miskipärast mõjub see värviline ebavajalik paberipraht minule alati nii, et ma haaran mõne kaasa.

Praegu lendas telekast fraas "Ära sõima ahvi, vaid tema omanikku". Kas seda eesti keeles kuidagi teisiti ei öeldud?

Lippan nüüd Regina juurde küpsetusõhtule, mitte et see teadaanne kuidagi siia pealkirja alla sobiks aga.. Huvitav, mitu protsenti kookidest täna õhtul otsa saab?

Kommentaare ei ole: