...seda ei juhtu iga päev. Aga mõne meelest kaks korda kuus küll:D
Nonii, kaks arvestust on veel jäänud. Siiani pole ükski läinud nii, nagu ma oleks tahtnud. Aga tänase kirjanduse arvestuse tore külg oli see, et kuigi ma sain ühe oma "lemmikteemadest", sain ma jutu kuidagi sujuvalt suunata hoopis raamatutele, millest ma rääkida oskasin. Ja kui ma ikka midagi rääkida poleks osanud, siis ma oleks vist küll maininud, et kurat, mis see olgu, mul on kõik raamatud läbi loetud, aga kuna küsimusega ei vea, siis saan ikka mingi jama hinde, aga on inimesi, kes pole ühtegi raamatut lugenud(ei sel perioodil ega üldse kogu gümnaasiumiastme jooksul), aga saavad kogemata ainukese teema, mida oskavad(või blufivad sisukokkuvõtete abil) ja maksimaalse võimaliku hinde. Aga kes on öelnud, et elu peab õiglane olema? Nää, paljud on, aga mis see ütlemine ikka annab...
Killuke: Pärast "lemmikteema" käsitlemist ütles õpetaja:"Nii, no räägime siis Ristikivi loomingust". Mis mulle ühest küljest üldse ei meeldinud(kui oleksin pidanud loetlema kõiki ta teoseid ja elulugu lahkama), aga samas olin ma ju temast nii mõndagi kuulnud. Rääkisin siis "Nõiduse õpilasest" ja seletasin, et mulle meeldib selle vorm, et on hiljem tagantjärele meenutused kirjutatud. Et samuti nagu "Keisri hull" ja "Piiririik" ja et mulle üldse meeldivad kirja ja päeviku vormis kirjutatud raamatud. Selle peale küsis õpetaja:"Miks?". Ja mina, oskamata midagi asjalikku öelda, mainisin, et ju ma olen ise ka seda tüüpi.. Ja siis päris õpetaja, et millal siis sinu päevikuid avaldatud kujul näha/lugeda saab, mille peale ma vastasin:"Mitte kunagi! Või noh.., tegelikult saab praegu ka."
Täna on Sannu sünnipäev. Homseks inka arvestuseks küll viitsimist pole..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar