oma

Täna kolisin uude tuppa! Sellesse, mis nüüd päriselt minu oma on järgmiseks kuueks kuuks:) Ja on selline päris oma tunne ka - isegi kirikutorn paistab toaaknast, nagu minu toas olema peab;)
Mul on üldse üllatavalt hea tunne täna. Sest eelmisel nädalal tundus, et kõik läheb üha rohkem nihu ja siis hakkas see goodbye'de ütlemise aeg - Marcella, Camal, eelmine töökoht ja sealne rahvas... Njah. That's life! Aga nii väike asi nagu 'How are you?' võhivõõra inimese käest tänaval kõndides võib tekitada ahela väikestest juhtumistest, mis lihtsalt panevad naeratama!:D Ja ma lähen nüüd New Zealandile ka;) Ja Monika on lihsalt vapustav inimene! Ja ma pean homme ainult 12-4ni tööl olema:) Ja ma lähen homme Abrasse uurima, mis mu P45 saab, kas nad teevad mulle minu special'it ja kuhu mu eestlasest boss mind nõus viima on - ühesõnaga häid suhteid hoidma;) Ja kingaparandusse peaks kiiresti kappama, sest saabastel on kontsaplekk alt ära.
Aga nüüd peaks magama minema. Sest möödunud ndal oli tõesti kohutav - arvutasin just oma töötunde kokku ja sain, et Imasas oli 41,5 (+breakid 3h) + Abras kolm öövahetust 24(+3hbreaki) ja pühapäev kui ma arvasin, et 10 pean alustama, aga tegelt oli 11.30(6,5h töötamist+1h ajaraisku). Mis teeb kokku siis 41,5+30,5 võrdub 72 h. Mis see normaalne oleks? 35-40....Upsi. Mitu tundi üldse nädalas on? 24 *7 võrdub
Täna sõin küll terve nädala eest tagantjärele. Tagantjärele magamiseks kahjuks aega pole...

Kunagi panen pilte Marcella ja Camali ärasaatmisõhtutest ja tagantjärele Carlose lahkumispeost ja siis sellest ökokuusest ja jõulukaunistustest ja eks näis, millest veel...