oodates vaba päeva

http://www.minuriik.ee/zuriiotsus.html

Päris äge:) Küll on tore, et alati on keegi, kes teeks ära selle, mis mul nooruses tegemata jäi:P Ma ei mõtle äramärkimist, vaid osavõttu üleüldiselt.

Minu enda tänaseks saavutuseks jäi pikendusjuhtme ostmine, Adeccost palgatseki küsimine (ja teadasaamine, et pean paari päeva pärast P45le järele minema, et oma makstud tax'i tagasi saaks) ja kingapoes saabastele järele minek (aga tedasaamine, et need saavad ehk homme hommikuks valmis).

Tööl olen hakanud end päris mugavalt tundma. Pole seda tunnet, et kõik peale minu oskavad ja saavad kõigega paremini hakkama. Sest tegelikult on asi nii, et Montsay (pole aimugi, kas ta nime nii kirjutatakse, aga igatahes on ta üks väga tore hispaanlanna, kes töötab veel ka Storm'i kinos piletimüüjana) ja Jason (Hongkongist pärit noormees, kes töötab veel ööklubi öises vahetuses ja õpib kuskil kolledžis hotellindust - ma ei mõista, kuidas ta küll kõike jõuab) tormavad koguaeg pidevalt tegevuses olles ringi, ja mina üritan ka pigem nende gruppi kuuluda. Ja siis on kohalik rahvas, või õigem oleks öelda ingliskeelne seltskond, mis moodustub kolmest enesekindlast ja muidu täitsa toredast inimesest (Ashley, Susan ja Graig), ainult et selline käskude pildumine palve nime all, kui mina olen oma osaga hõivatud ja nad saaksid neid asju ise sama hästi (või tõesti, kui meie kolm oleme hõivatud, siis pareminigi) teha, mulle väga ei meeldi. Miks peaksin mina kahe inimese eest töötama ja nemad võivad niisama seista? Täna katkestasin oma pausi(ja minul ei ole neid söögi alla ja peale nagu mõnel!), sest ma ei suutnud vaadata, kuidas kliendid ootavad ja Montsay elu eest rabab, aga teised vahivad niisama. Ja siis ütlesin paar karmi sõna ka. Pole ma midagi nii möku, kui nad arvatavasti arvavad.. Nende puhul polegi enamasti tegemist sellise sihiliku käskude andmisega, vaid põhjus on pigem see, et nad ise ei saa kõigega piisavalt kiiresti hakkama ja pole just kuigi tähelepanelikud erisoovide kohapealt ega märka, kui keegi midagi ütleb või arvet maksma tulles ei vii nad näga ja lauanumbrit kokku jms. Nii et ma annan neile andeks:) See on ikkagi nende ainuke elu:P Ja nad peavad seda ka pärast neid 6 kuud edasi elama... Minul on see aga juba mitmes, mis muudab ta natuke vähemoluliseks ja pingevabamaks:)

Homme 9st 6ni ja siis loodetavasti süüa ostma. Sest mul pole kapis suurt midagi peale pudruhelveste ja võipaki alles... Ja Clementinesid ja Bananasid tahaks ka, sest energiavarud hakkavad otsa lõppema. Pühapäeval ja esmaspäeval olen OFF! Jee:) Peaks vaatama, mis ma selle süllekukkunud vabadusega peale hakkan... Peaks Mickey Martin's'isse istuma minema ükspäev, seal on siuke mõnus seltskond ja hubane atmosfäär kaminaga ja puha:) Ja baaride survey kavatsen ma ka kunagi ette võtta:P Aga seda ehk uuel aastal..