vopsti

Valehäire. See, et ma ei lähe viiesele filmile. Kõik filmid said nähtud ja Vanemuise külastajatepäeval ka veel käidud.

Aga ma praegu ei viitsi hästi rääkida. Homme tuleb järjekordne hommik, kui ma enne kümmet aktsioonis pean olema. Mõtlesin, et lähen kooli:P Ikkagi 1. september ju;)

Hiljem filmidest:
Seekord lasti ühe viiese filmi asemel kaks lühikest. Mõlemad olid kehvad... "Crossroads" oli praktiliselt tummfilm ja praktiliselt sisutühi oma 22 minutis, "Holy warriors" oli veidi etem, aga mitte oluliselt. Kuigi see, et filmid mulle jamad tundusid, võib natuke ka mu magamatuse süü olla. Aga ma tegelikult ikkagi väga ei usu, sest huvitavad filmid sain ma ka unise peaga ilma tukkuma jäämata ja isegi haigutamata vaadatud.

Seitsmene oli "Buddha's lost children". Ootused olid suured, sest enne kiideti filmi igast otsast, aga tegelikkuses polnud nii hea midagi. Ja mulle üldse ei meeldinud selle munga kasvatusmeetodid, või noh, mis kasvatusmeetodid need üldse olid - võimukasutus lihtsalt. Plussiks oli Tai. Ja ma kujutan ette, et seda filmi võis tõesti olla keeruline filmida..

21.00 "Emmas glück". Miskipärast tõlkisid nad seda "Emma's õnn" :P See oli veits kahtlane. K. ei suutnud pidevalt mainimata jätta, et "Issand, kui rõve see naine on!". Ma võtsin seda kui sakslaste omapära:P Tugev keskmine, aga ei midagi erakordset. Etteaimatav, kuigi kiiksuga. Kahjuks minu jaoks madalam tase kui eelmise aasta saksa filmidel.

23.00 "West side story". Olen seda püüdnud kunagi telekast vaadata, aga jättis liiga totra ja veniva mulje, nii et läksin vaatama negatiivse eelarvamusega. Ja ei pidanud pettuma. Eelarvamus läks täppi, aga lisaks olid veel haledusest nutmaajavalt naiivsed tantsu-laulustseenid ja ameeriklaslik ärplemine. Aga mõni meloodia oli siiski ilus ka, nii et kokkuvõttes nii kohutav polnudki, kui ma enne kartsin.

Reede kohta oleks võinud paremad filmid olla!