kell on sada ja 49

Ei tea, kas see tuleb sellest, et ma olen harjunud öösiti ikka mõned tunnid magama või sellest, et kogu uneaeg sai asendatud teleka vahtimise/arvuti jõllitamisega? Igatahes vaatasin ma praktiliselt kõik filmid ära, kui välja arvata need, mis olid jubedalt tüütud ja plastiliinist või jäid köögiskäimise ajale. Mõni oli lihtsalt liiga igav, et jälgida, nii et kasutasin aega ratsionaalsemalt. Anima jätan üldse välja. Üldmulje on siis selline:

• Südameasjad – rež. Mihkel Ulk. Seda ma vähemalt mäletan. Idee oli päris normaalne, häiris, et oli liiga lühike. Näitlejad ok.

• Pime Dsin-Lu – rež. Tanno Mee. Teistmoodi, hämar, ebaeestilik, sobilikud kostüümid. Idee ok.

• Ettevõtja – rež. Liina Paakspuu. Mitte eriti meeldejääv ja põnev. Mingi kepikõnni-asi.

• Kaks enne ühte – rež. Raul Tõnurist. Hetkel ei tule midagi meelde.. Aa, jälle üks neist, kus Margus Prangel mängis. Tüütuvõitu.

• Öö – rež. Jaanis Valk. Järgmine Margus Prangeliga. Pime, uimane, liiga palju rääkimist.

• Näe mind ümber – rež. Elina Takk. Mulle meeldib pealkiri. Värvid olid mõnusad ja mulle meeldib korterite plaane uurida. Näitlejad mitteigapäevased.
  

• Zombievõlur – rež. Birgit Demidova. Algul ei meenu midagi. Siis, et B. Pringi ja Beatrice'iga mingi jant. Mitte midagi huvitavat.

• Ohvritall - rež. Sutharson Balasubramaniam. Seda ma mäletan millegipärast hästi. K.Lauk lõi oma mehe lambakoivaga maha ja kutsus politsei, kes lõpuks selle tapariista ära sõid, ise teadmata kes ja millega mehe tapnud oli.

• Põrgupõhjas – rež. Age Viks. Ei mäleta praegu.

• Ingel – rež. Elisabeth Salmin. Ei mäleta. Või see oli selle baarist algav film, stiilse välismaalasest suitsetava mehega?
  

• Kirjandusteooria – rež. Toomas Sääs. Urke ja Pekarev olid kirjutanud esseed, mis Tammsaaret laimasid/pilasid, ja siis pidid mingi Põrgu-Peetruse dialoogi esitama. Ei midagi erilist. Aga värvid olid vist mahedad juba.

• Suvine dokumentaal – rež. Joosep Matjus. Vot seda ma ei viitsinud vaadata, mingid loomad keksisid kusagil karjamaal alguses. Aga värvid olid ilusad erksad.

• Konkurss – rež. Margus Paju. Vot see mulle meeldis:) Kontrabassist, kes tahtis EMAsse saada. Hommikul läks kiireks ja ta tellis takso, kuhu pill ei tahtnud hästi ära mahtuda. Taksojuhiks olev Tõnu Oja (kelle poeg muide eile Säästumarketis enne kuiva seaduse algust põhjalikud ostud tegi:P) soovitas seepeale kärkivalt:"Mängi viiulit, kui on kiire!". Hästi mõnusad värvid. Ja välismaalasest tüdruk.

• Eesti rulett – rež. Asko Kase. See oli see, kus mees elas koos vanaemaga ja oli sõpradele võlgu, sõbrad andsid talle tableti, et ta vanaema päranduse eest neile võlad ära maksta saaks. Ei saanud aru, kas ta ka tegelikult seda tegi.

• Eestimaa revisited – rež. Laura Kuusk, Marge Monko, Helen Melesk,Reimo Võsa-Tangsoo. Hmm, see oli vist see, kus küsitleti inimesi paralleelselt 1968 ja 2006 aastal. Vanemas lõigus oli mingi totakas võrdlus, et "keskmine tallinlane on veekindel nagu plekk-katus". Keskmine dokk.

• Indigo tuba – rež. Anu Aun. See mulle meeldis:) Kuigi ta oligi tehtud selline, et peab meeldima, mis mõnikord tähendab minu jaoks suurt miinust. Aga need imeilusad värvilised tubade seinad ja vanalinna kitsad tänavad ja Villa Hortensia ja Pierre'i maiustused ja see sinine maal kärtspunapeaga... Ja idee oli nagu ka. Kas oli täiesti sõnadeta film? Ma pole päris kindel, sest idee jooksis ilusti. Meesosatäitja oleks võinud mõni kunstipärasem isend olla, A. Kõrve on lihtsalt kunstlik.

• Reis kerge pagasiga – rež. Kullar Viimne. Seda ma vaatasin kohati. Liiga palju ebahuvitavaid inimesi. Või noh, nad olid lihtsalt liiga vanad vist. Ja see, kes oli noor, oli suht vinguv pirts-preili Saaremaa malevas.

• 2PIC – rež. Kristjan Sarv. Sellest ma vaatasin üksikuid hetki. Liiga tuusav-ässav ja ebameeldiva muusikaga.

• Ood rõõmule – rež. Ragne Mandri, Katri Rannastu. See oli see näitleja ja "garderoobitädi" asi? T. Ingi oleks võinud olemata olla, kuigi eks ta siukesesse libeda-litsaka mehe rolli sobib. Teised osatäitjad mulle meeldisid. M. Teemets jättis võrreldes "Tinasõdur, baleriin ja siga" etendusega ikka näitleja mulje:)
• Saefilm - rež. Ekke Vasli. Ei mäleta eriti midagi, aga E. Reinold kehastas vist prostituuti. Saagimise lahendus oli iseenesest hea.
  
  
• Abstractions - rež. Kaisa Eiche. Mingi Mõnekümnesekundiline kohvitassi tühjendamine, mille isegi mina oleksin efektsemalt osanud lahendada.

• Sinitäheke - rež. Jaan Jürgen Klaus. Erkki Hüva portreefilm, mis jättis temast tunduvalt parema mulje, kui ma varem olen saanud. Natuke lasti Toatuuri plaati ka taustaks. Ja tema külaliste seas oli paar isegi mulle tuttavat nägu. Võibolla oleks võinud vähem seda emaga seonduvat näidata. Aga see oli siiski südamlik.
  
• Kuus mingit lühikest ja ebaolulist(anima ja dokid vist), mille ajal ma teed tegin.

• Põrgupõhja ainetel - rež. Leeni Linna. Asiotsiaalne mees läheb haiglasse ja ütleb, et ta naine on surnud. Ja siis hakkab mingi kammaijaa selle Peetruse ja Põrguga jälle ja et neid pole registrisse kantud jms. Kas see režissöör on Ivo Linna tütar?

• Silmitsi müsteeriumiga – autorid Gerli, Maria, Kauri, Robi. Mingi Tallinna ajalugu tutvustav ringkäik vanalinnas. Kusagilt trepist tuli just alla läbipaistev-valges riietuses kummitusnaine, kui minu toauksele issi ilmus, nii et ma tõelise šoki sain. Ma ju ei kuulnud midagi, sest klapid olid peas.

Nii et üldiselt umbes 6-7 filmi, mis mulle meeldisid, mõned, mis veel vähegi meelde jäid, ja hunnik tüütuseid. Aga sellegipoolest tore:) Ebaeestlaslikult normaalne helikvaliteet (või ainult tundus mulle, sest kuulasin kõrvaklappidega?) ja mõnusad "Amelie"- värvid.

Ja siis läksin ma 7.46 õue, sest ma olin juba poole viie ajal, kui valgeks läks, ja tollest tund hiljem, kui Päike aknast sisse kiikama hakkas, tahtnud välja minna, aga mõtlesin, et vaatan ikka kõik ära. Kondasin niisama siinsama ümbruses ringi ja seisin vist üle kümne minuti lihtsalt staadionil silmad kinni Päikesesse vaadates. Imelik, et tasakaal päris ära ei kadunud. Ja kui silmad lahti tegin, siis sain jälle šoki, sest ma ei eeldanud, et keegi veel pühapäeva hommikul enne kaheksat minu moodi ringi luusib. Nii et poleks üllatav, kui keegi mind täna veel oma saabumise või kohaloluga võpatama paneb.

Üldiselt ei tunne ma mingit väsimust ja energiat oli nii palju, et väljast tuleku järel hakkasin kööki koristama. Ainuke jama on see, et silmad nävad kuidagi kõike tumedamalt ja mulle tundub, e väljas on hämar õhtupoolik. Peaks kähku välja kobima...

PS! Vabandan, kui Sinu režisöörile mingitpidi liiga tegin või lihtsalt mainisin, et ei meeldunud. Ma lihtsalt ei tea, kes ta on.