no ei ole

Rohked vabad päevad on nii söömis- kui unerežiimi kapitaalselt pea peale keeranud. Päev kulub igasugustele ebavajalikele tõmblemistele, millest ma umbes kella üheksaks täiesti läbi olen, aga magamamineku ajaks olen jälle ärkvel ja siis siplen voodis nagu uppuja, et magama jääda. Ma olen vist küll absoluutselt kõik inimesed "läbi mõelnud", kes mu elust läbi käinud on. Ja teiste eludest ka. Ja isegi "Kodus ja võõrsil"ist:P Ja nendest, kes järgmisel aastal ette võivad jääda ja.... Muide, kuidas Itaalia sidrunitega lood on? Mul lihtsalt tuli meelde:)

Unenäod on ka täiesti absurdini välja jõudnud. Ütle, miks peaks me oma bussipeatuses oodates nägema Erkat, kes annab meile kummalegi 30 senti, et osta R-kioskist jäätis ja see raekoja platsi viia? (Mingi kampaania korras, et lõikad lehest kupongi välja, siis maksad veel 30 senti ja saad jäätise ja siis raekoja platsis on mingi püramiidi kokkupanemine või midagi sellist. Kuigi unenäos oleks nagu torti nendest ehitatud.. :S) Igatahes jäime me õigest bussist maha, sest mingi vanamees oli enne meid järjekorras ja tal läks kaua aega. Ja ma ärkasin enne üles, kui tegevus raekojani jõudis.. :P

Ma ei taipa, kuidas üks päev nii lühike saab olla?! Ärkan, söön-loen-kirjutan. Selleks ajaks on kell umbes kaks läbi. Siis läheb mõni tund niisama arvutis mööda. Ja siis on vaja kuhugi teise linna otsa jõuda, milleks ma varun vähemalt tund aega, sest nii kuradi palav on. Täna ma kavatsen rattaga trenni minna. Ainult ma ei kujuta ette, mis hiigelkoti ma endale kaela pean riputama, et kingad ja vahetusriided ära mahuksid.. Uue kuupileti asemel peaks hoopis rattaluku ostma. Kuigi noh, uus ratas oli vist sama kallis kui lukk, nii et ei teagi, kas on mõtet. Tobe on see maailm, kus tuleb kõike arvestada sellest küljest, et kui ära varastatakse, siis vähem kahju oleks. Mõtlemisöödega olen isegi oma tulevase Haapsalu-ratta detailselt ära planeerinud. Kui lapsena ma ei tahtnud kuuldagi midagi nunnust naisterattast, millel on ees korvike ja mis on juhuslikult roosa ja lipsukestega, siis nüüd ei salli ma sportlikke meesterattaid. Päris mõnus oleks üks hästi peenikeste pulkadega vana naisteratas, mille saaks spreivärviga näiteks kollaseks lasta ja mille korvi näiteks hõõruvad kingad visata:)
Njaa, kingadest rääkides..ma üritasin eile endale lõpetamiseks neid leida. Võimatu. Ma ei teagi, mitut kinga ma proovisin, vast kahekümne kanti, aga mitte ühtegi, mis mulle natukenegi päriselt meeldinud oleks, ei olnud. Kõik proovitud kingad olid "et kui midagi sellist kontsa poolest" või "sarnase ninaosaga" ja väga ebamugavad. Mingi puukingamood on tulnud. Tunnen kaasa inimestele, kes sellistega ka igapäevaselt käima peavad. Igatahes ei ostnud ma ühtegi. Ju siis tulen tantsukingadega Hugo ausamba juurde mulla sisse plätserdama... Sest neid nagunii järgmisel aastal enam vaja ei lähe ka;)

Kas on väga õel hõigata kõva häälega keset poodi, et "MINA POEKLEIDIGA EI LÕPETA!"? Aga seda pole kartagi. Sest ega kusagil ei müüagi midagi, mis mulle meeldiks (väike kurja näoga smiley). Kogu selle kammaijaa peale, mis eile toimus ("lõpušopping" või miskit sarnast), sain ma endale lihtsalt 2 suvepluusi. Ma lööks poes olevatele riietele samuti käärid sisse nagu oma kapist haaratutele. Viimaste päevade harjumuseks on kõigil ahistavalt kitsaste kaelustega pluusidel-džempritel kraed lihtsalt tsiuhti maha lõigata. Loodetavasti ei jää mulle neid enam palju ette, sest meil siin olla ikka veel neli aastaaega.

Hiljem: Kas koolis on kõik lolliks läinud, või ainult Jürka? Filosoofia mõtetevärk, religiooni essee, kolme aasta kontrolltöö.. veel midagi? Kas see tuleb sellest, et kolme aasta jooksul pole meilt eriti midagi nõutud (aga pole meile midagi õpetatud), ja nüüd on vaja viimasel hetkel kõik tasa teha? Siis veel Erka personaalsed konsultatsioonid, mõni tavaline eksamikursuse tund ehk, proovieksam, kunsti essee ja arvestus.. Ise pole nad viitsinud tunniplaanigi netti üles panna! Ega ma ju ei tulegi kooli, kui ma ei tea, millal miski on või kas üldse midagi on või ei ole!!